Norra

Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

508 suhted: Absolutism, Adresseavisen, Aftenposten, Agderi Ülikool, Agderi maakond, Ahm, Akvakultuur, Alang, Aleksander Nevski, Aleuriit, Alexander Kielland, Alta kaljujoonised, Alumiinium, Aluskord, Ameerika Ühendriigid, Andøya, Antarktika, Antarktika leping, Antarktis, Arhaikum, Atlandi heeringas, Atlandi ookean, Austria, Austvågøy, Østlandet, Øyeren, Ålesund, Barentsi meri, Barentsi saar, Bergen, Bergeni Ülikool, Bergens Tidende, Bjørnstjerne Bjørnson, Blåsjø, Bohuslän, Bokmål, Bouvet' saar, Brömsebro rahu, Bremeni peapiiskopkond, Dag Solstad, Dagbladet, Dagens Næringsliv, Demokraatia, Devon, Dmitri Medvedev, DNA, Dnepr, Doggerland, Edgeøya, Edvard Grieg, ..., Edvard Munch, Eelkambrium, Eesti, Eesti-Norra suhted, Eestlased Norras, Eksport, Elektrienergia, EMP ja Norra toetused, Endeem, Equinor, Erakond, Erlend Loe, Esimene maailmasõda, Euroopa, Euroopa Liit, Euroopa Majandusühendus, Eurovisiooni lauluvõistlus, Fääri saared, Femunden, Fennoskandia kilp, Filmikunst, Finantsteenused, Finnmargi maakond, Finnmarksvidda, Fjord, Forell, Frederik VI, Fredrikstad, Fredrikstad/Sarpsborg, Fridtjof Nansen, Gabro, Galdhøpiggen, Geiranger, Geirangerfjorden, George Balanchine, Glåma, Glittertind, Gneiss, Golfi hoovus, Graniit, Gröönimaa, Gustav Vigeland, Haakon VII, Hafrsfjordi lahing, Halling, Hammerfest, Harald Kaunisjuus, Harald V, Hardangeri fjord, Hardangeri viiul, Harilik haab, Harilik jõhvikas, Harilik mänd, Harilik mustikas, Haruldased muldmetallid, Härjedalen, Håkon V Magnusson, Høyre, Hüdroelektrijaam, Hüdroenergia, Heaoluriik, Henrik Ibsen, Hiina, Hinnøya, Hirv, Holland, Holmebåen, Holotseen, Hordalandi maakond, Hornøya, Hornindalsvatnet, Hunt, Ilves, Imetajad, Immigrant, Import, Impressionism, Inimarengu indeks, Innlandeti maakond, Iraak, Island, Ja, vi elsker dette landet, Jaga Jazzist, Jan Kjærstad, Jan Mayen, Jämtland, Järv, Jørgen Moe, Jüütimaa, Jõgi, Jon Fosse, Jonas Gahr Støre, Jonas Lie, Jostedalsbreen, Jotunheimen, Juga, Kalad, Kalapüük, Kaljujoonis, Kalmari sõda, Kalmari unioon, Kambrium, Kanarbik, Karl XIV Johan, Karmøy, Kask, Kääbusvaal, Kärplased, Kütus, Kesk-Euroopa aeg, Keskpartei (Norra), Kibergsneset, Kieli rahuleping, Kildad, Kirdemaa, Kirik (pühakoda), Kirjandus, Kirjaoskus, Kirkenes, Kivisüsi, Knivskjellodden, Knut Hamsun, Kobras, Konstitutsiooniline monarhia, Konungs skuggsjá, Koobalt, Kopenhaagen, Krevett, Kristalne kivim, Kristiansand, Kristlik Rahvapartei, Kristlus, Kuninganna Maudi maa, Kurdistan, Kvaløya, Kvaternaar, Kveeni keel, Kveenid, Kvitøya, Laevaehitus, Laevandus, Langøya, Lapimaa, Lars Saabye Christensen, Lavamaa, Lääne-Teravmäed, Lõhe, Lõuna-Jäämeri, Lõunasaami keel, Leetmuld, Lehtpuud, Lemming, Lendler, Liiv, Liivakivi, Lillehammer, Limingen, Lindesnes, Lindesnesi vald, Lofoodid, Looduskaitseala, Lophelia pertusa, Lubjakivi, Lule saami keel, Lundi peapiiskopkond, Luterlus, Maagaas, Maakond (Norra), Maastikumaal, Maavara, Magerøya, Mageveekalad, Magnus Lagabøte, Majanduskasv, Makrell, Mammut, Mandrijää, Mardalsfossen, Masin, Masurka, Mäendus, Mäger, Mägismaa, Mängufilm, Männik, Møre og Romsdali maakond, Meedia, Mesosoikum, Metallid, Mets, Metsandus, Mitteraudmetallid, Mjøsa, Mobilisatsioon, Moderntants, Moondekivim, Mootorsõiduk, Moster, Murmansk, Muskusveis, Must surm, Nafta, Napoleon I, Napoleoni sõjad, Narvik, NATO, Nærøyfjorden, Neutraliteet, Newfoundland, Nikkel, Nobeli auhind, Nobeli kirjandusauhind, Nordkinn, Nordlandi maakond, Norra (Järva), Norra 2014. aasta taliolümpiamängudel, Norra Ülemkohus, Norra Eurovisiooni lauluvõistlusel, Norra hoovus, Norra jalgpallikoondis, Norra keel, Norra konstitutsioonipäev, Norra kroon, Norra kuningas, Norra kuninglik perekond, Norra maakondade tunnuslilled, Norra meri, Norra põhiseadus, Norra peaminister, Norra politseiteenistus, Norra Rahvusooper ja -ballett, Norra Töölispartei, Norra tuletornide loend, Norralased, November, NRK, NRK1, Okaspuutaimed, Olav Tryggvason, Oldenburgi dünastia, Org, Oslo, Oslo Ülikool, Oslo fjord, Paju, Pakistan, Paleosoikum, Püü, Püriit, Põder, Põhja-Ameerika, Põhja-Ameerika manner, Põhja-Jäämeri, Põhja-Norra, Põhjamaad, Põhjamaade Nõukogu, Põhjameri, Põhjapõder, Põhjapolaarjoon, Põhjasaami keel, Põllumajandusmaa, Põrniklased, Pealinn, Peeter I saar, Personaalunioon, Peter Asbjørnsen, Pihlakas, Poola, Prantsusmaa, Progressipartei, Pruunkaru, Pysen, Rabamurakas, Rahvastikutihedus, Rahvuspark, Rahvusteater (Norra), Rahvusvaheline Vaalapüügikomisjon, Randsfjorden, Rannajoon, Rauamaak, Rändlinnud, Röyksopp, Røros, Røssvatnet, Realism (kunst), Rebane, Referendum, Reformatsioon, Riik, Ringvassøy, Roald Amundsen, Rogalandi maakond, Rootsi, Rossøya, Saami keeled, Saamid, Saar, Saar (perekond), Saarestik, Saarmas, Saksamaa, Sammaltaimed, Saudi Araabia, Savi, Sør-Trøndelagi maakond, Sør-Varangeri vald, Sørøya, Süvaveekorallid, Segamajandus, Seiland, Senja, Sergei Lavrov, Sigrid Undset, Sigurd Magnusson, Silur, Siseveed, Sissel Kyrkjebø, Skagerrak, Skandinaavia mäestik, Skandinaavia poolsaar, Skäär, Skien, Snåsavatnet, Snorri Sturluson, Sogne fjord, Somaalia, Soome, Soome keel, Soome-ugri keeled, Sotsialistlik Vasakpartei, Stavanger, Stavanger Aftenblad, Stiklestadi lahing, Storting, Struve geodeetiline kaar, Suurbritannia, Suurbritannia saar, Svalbard, Svalbardi leping, Sverre Sigurdsson, Svolderi merelahing, Taani, Taani-Norra, Tööstus, Tønsberg, Türgi, Teine maailmasõda, Teno, Territoriaalmeri, Thor Heyerdahl, Trøndelag, Troms og Finnmargi maakond, Tromsø ülikool, Tromsi maakond, Trondheim, Tummfilm, Tunnsjøen, Turbonegro, Turism, Tursk, Tyrifjorden, Ukraina, UNESCO maailmapärandi nimistu, Unitaarriik, Urnesi püstpalkkirik, Utværi tuletorn, Uusnorra keel, Vaikne ookean, Valitsus, Valss, Vanapõhja keel, Vardø, Vardø vald, Vardetangen, Vasemaak, Võrdeline valimissüsteem, Vega saared, Venemaa, Venemaa president, Venstre (Norra), Verdens Gang, Vesteråleni saared, Vestfold og Telemargi maakond, Vestlandet, Vietnam, Viikingid, Viikingilaevade muuseum, Viiul, Vikeni maakond, Weichseli jäätumine, .no, 1000, 1027, 1028, 1104, 1130, 1153, 1236, 1252, 1319, 1348, 1350, 1380, 1387, 1397, 1450, 15. september, 1521, 1536, 1537, 1613, 1645, 1658, 1660, 17. mai, 1750, 1751, 18. sajand, 1811, 1814, 1850, 1885, 1899, 19. sajand, 1905, 1907, 1931, 1932, 1946, 1948, 1958, 1972, 1976, 1980, 1985, 1986, 1990, 1991, 1994, 1995, 1997, 1999, 20. sajand, 2000, 2001, 2002, 2003, 2004, 2005, 2006, 2008, 2009, 2010, 2011. aasta terrorirünnakud Norras, 2021, 27. aprill, 7. juuni, 995. Laienda indeks (458 rohkem) » « Kahaneb indeks

Absolutism

Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.

Uus!!: Norra ja Absolutism · Näe rohkem »

Adresseavisen

Adresseavisen on Norras Trondheimis ilmuv sõltumatu konservatiivne päevaleht.

Uus!!: Norra ja Adresseavisen · Näe rohkem »

Aftenposten

thumb Aftenposten on Norras Oslos ilmuv norrakeelne üleriigilise leviga päevaleht, mis on trükiarvult Norra teine ajaleht Verdens Gangi järel ning suurima tellijate arvuga leht.

Uus!!: Norra ja Aftenposten · Näe rohkem »

Agderi Ülikool

Grimstadi kampus Agderi Ülikool (norra keeles Universitetet i Agder) on Norra avalik-õiguslik ülikool, millel on kaks linnakut, üks Kristiansandis ja teine Grimstadis.

Uus!!: Norra ja Agderi Ülikool · Näe rohkem »

Agderi maakond

Agderi maakond on Lõuna-Norras Sorlandeti piirkonna maakond, mis loodi 1.

Uus!!: Norra ja Agderi maakond · Näe rohkem »

Ahm

Ahm ehk kaljukass (Gulo gulo) on kärplaste sugukonda ahmi perekonda kuuluv kiskja.

Uus!!: Norra ja Ahm · Näe rohkem »

Akvakultuur

sumbast sägasid, Delta Pride'i sägakasvatus Mississippil Akvakultuur ehk vesiviljelus on üldjuhul kasulike veeorganismide, nii mageveeliste kui ka mereveeliste, kasvatamine vesikeskkonnas.

Uus!!: Norra ja Akvakultuur · Näe rohkem »

Alang

Normaalmurrangute tekkimisega moodustunud alangud ja ülangud Kuul asuv Rima Ariadaeus on selgesti eristuv alang Alang on normaalmurrangutega piiritletud laskunud maakoore plokk.

Uus!!: Norra ja Alang · Näe rohkem »

Aleksander Nevski

Aleksander Nevski kujutis aastast 1672 Aleksander Nevski kujutis aastast 1885 Aleksander Nevski ehk Aleksander Jaroslavitš (30. mai 1221 (traditsiooniline sünniaeg) Pereslavl-Zalesski – 14. november 1263 Gorodets) oli Novgorodi vürst (1236–1240, 1241–1252, 1257–1263) ja Kiievi suurvürst (1249–1263).

Uus!!: Norra ja Aleksander Nevski · Näe rohkem »

Aleuriit

Aleuriit on purdsete, mille terasuurus on 2–62,5 μm (Wentworthi lõimiseskaala).

Uus!!: Norra ja Aleuriit · Näe rohkem »

Alexander Kielland

Alexander Kielland Alexander Lange Kielland (18. veebruar 1849 – 6. aprill 1906) oli üks tuntumaid Norra 19.

Uus!!: Norra ja Alexander Kielland · Näe rohkem »

Alta kaljujoonised

Alta kaljujoonised on kogum petroglüüfe Norras Troms og Finnmargi maakonnas Alta linna ümbruskonnas.

Uus!!: Norra ja Alta kaljujoonised · Näe rohkem »

Alumiinium

Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.

Uus!!: Norra ja Alumiinium · Näe rohkem »

Aluskord

Aluskorra paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Aluskord (inglise basement) on tard- ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha.

Uus!!: Norra ja Aluskord · Näe rohkem »

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.

Uus!!: Norra ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »

Andøya

Andøya on saar Norra meres, üks Vesteråleni saartest.

Uus!!: Norra ja Andøya · Näe rohkem »

Antarktika

Antarktika Antarktika Antarktika kaart Antarktise reljeef šelfiliustiketa Antarktise reljeef hüpsomeetrilises värvingus Polaaruurija Antarktika jäätunnelis sukeldumas Antarktika on maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared India, Atlandi ja Vaikse ookeani lõunaosas (nn Lõuna-Jäämeres).

Uus!!: Norra ja Antarktika · Näe rohkem »

Antarktika leping

Polaarjaamad ja nõudlusalade piirid (2002) 1959. aasta Wilkesi postkontori ümbrik Austraalia Antarktise Territooriumi avastamise auks Antarktika leping on rahvusvaheline leping, mis määratleb Antarktika staatuse ning seal lubatud ja keelatud tegevused, samuti selle lepingu täitmist jälgiv organisatsioon, mille liikmeteks on lepingu ratifitseerinud riigid.

Uus!!: Norra ja Antarktika leping · Näe rohkem »

Antarktis

Antarktis on Maa lõunapoolust ümbritsev manner.

Uus!!: Norra ja Antarktis · Näe rohkem »

Arhaikum

Arhaikum ehk Ürgeoon on geokronoloogilise skaala vanim eoon.

Uus!!: Norra ja Arhaikum · Näe rohkem »

Atlandi heeringas

Atlandi heeringas on parvekala Atlandi heeringas Atlandi heeringas ehk harilik heeringas (Clupea harengus) on heeringlaste sugukonda heeringa perekonda kuuluv kalaliik.

Uus!!: Norra ja Atlandi heeringas · Näe rohkem »

Atlandi ookean

Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.

Uus!!: Norra ja Atlandi ookean · Näe rohkem »

Austria

Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.

Uus!!: Norra ja Austria · Näe rohkem »

Austvågøy

Hilisõhtu Austnesfjordeni Sildpollnes kiriku juures, Austvågøya, Lofoodid, 2015. aasta aprill Austvågøy on saar Norras Nordlandi maakonnas, Lofootide kõige idapoolsem saar.

Uus!!: Norra ja Austvågøy · Näe rohkem »

Østlandet

Østlandet asend Norras Østlandet (uusnorra Austlandet) on regioon Kagu-Norras.

Uus!!: Norra ja Østlandet · Näe rohkem »

Øyeren

Øyeren on järv Norras Vikeni maakonna Lillestrømi, Rælingeni, Enebakki, Indre Østfoldi valla territooriumil Lillestrømist kagust.

Uus!!: Norra ja Øyeren · Näe rohkem »

Ålesund

Vaade Ålesundile Akslalt 2019. aasta septembris Ålesund (varasem nimi Aalesund) on linn loode-Norras Møre og Romsdali maakonnas, poolel teel Bergeni ja Trondheimi vahel.

Uus!!: Norra ja Ålesund · Näe rohkem »

Barentsi meri

Kaart Barentsi meri on meri Euraasia loodeosas, Põhja-Jäämere osa.

Uus!!: Norra ja Barentsi meri · Näe rohkem »

Barentsi saar

Barentsi saare asukoht Barentsi saar (norra Barentsøya) on Norrale kuuluv saar Svalbardis Teravmägede saarestikus Lääne-Teravmägede ja Edgeøya vahel.

Uus!!: Norra ja Barentsi saar · Näe rohkem »

Bergen

Bergen on linn Norras, Vestlandi maakonna ja Bergeni valla keskus.

Uus!!: Norra ja Bergen · Näe rohkem »

Bergeni Ülikool

Bergeni ülikool (norra keeles Universitetet i Bergen) asub Norras Bergenis.

Uus!!: Norra ja Bergeni Ülikool · Näe rohkem »

Bergens Tidende

Bergens Tidende on Norras Bergenis ilmuv norrakeelne päevaleht, mis on trükiarvult Norra neljas ajaleht ja suurim regionaalne ajaleht.

Uus!!: Norra ja Bergens Tidende · Näe rohkem »

Bjørnstjerne Bjørnson

Bjørnstjerne Martinus Bjørnson (8. detsember 1832 – 26. aprill 1910) oli norra kirjanik, 1903.

Uus!!: Norra ja Bjørnstjerne Bjørnson · Näe rohkem »

Blåsjø

Blåsjø on järv (veehoidla) Norras Rogalandi maakonna Hjelmelandi ja Suldali valla ning Agderi maakonna Bykle valla territooriumil.

Uus!!: Norra ja Blåsjø · Näe rohkem »

Bohuslän

Bohusläni asukoht Bohusläni maakond on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Rootsis Götalandi piirkonnas.

Uus!!: Norra ja Bohuslän · Näe rohkem »

Bokmål

Bokmål ('raamatukeel') on üks kahest norra keele standardist (teine on uusnorra keel ehk nynorsk).

Uus!!: Norra ja Bokmål · Näe rohkem »

Bouvet' saar

Bouvet' saar Koloreeritud mustvalge foto. 1898 Bouvet' saare asukoht Bouvet' saar on asustamata saar Atlandi ookeani lõunaosas.

Uus!!: Norra ja Bouvet' saar · Näe rohkem »

Brömsebro rahu

Brömsebro rahuga Rootsile läinud alad (kaardil kollasega, Halland punasega) Brömsebro rahu sõlmiti Rootsi ja Taani vahel 13. augustil 1645.

Uus!!: Norra ja Brömsebro rahu · Näe rohkem »

Bremeni peapiiskopkond

Bremeni peapiiskopkond (ka Hamburg-Bremeni peapiiskopkond, saksa Erzbistum Bremen, mitte segi ajada tänapäevase Hamburgi peapiiskopkonnaga, mis asutati aastal 1994) oli ajalooline katoliiklik piiskopkond (787–1566/1648) ja moodustas Saksa-Rooma riigis aastatel 1180–1648 kirikliku riigi (teiste nimede all aastani 1823), nimega vürstlik Bremeni peapiiskopkond (saksa Erzstift Bremen).

Uus!!: Norra ja Bremeni peapiiskopkond · Näe rohkem »

Dag Solstad

Dag Solstad Foto: Bjarne Thune Dag Solstad (sündinud 16. juulil 1941 Sandefjordis) on norra proosakirjanik.

Uus!!: Norra ja Dag Solstad · Näe rohkem »

Dagbladet

Dagbladet on Oslos ilmuv Norra suuruselt kolmas ajaleht.

Uus!!: Norra ja Dagbladet · Näe rohkem »

Dagens Næringsliv

pisi Dagens Næringsliv ('Päeva Majanduselu'; lühend DN) on Norra ärialane päevaleht.

Uus!!: Norra ja Dagens Næringsliv · Näe rohkem »

Demokraatia

Naine 2007. aasta Prantsusmaa presidendivalimiste ajal hääletamas Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.

Uus!!: Norra ja Demokraatia · Näe rohkem »

Devon

Devon on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).

Uus!!: Norra ja Devon · Näe rohkem »

Dmitri Medvedev

Dmitri Anatoljevitš Medvedev (Дмитрий Анатольевич Медведев; sündinud 14. septembril 1965 Leningradis) on Venemaa poliitik.

Uus!!: Norra ja Dmitri Medvedev · Näe rohkem »

DNA

DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.

Uus!!: Norra ja DNA · Näe rohkem »

Dnepr

Dnepr (vene keeles Днепр, valgevene keeles Дняпро, Dniapro, ukraina keeles Дніпро) on jõgi Euroopas.

Uus!!: Norra ja Dnepr · Näe rohkem »

Doggerland

Kaart, mis kujutab Doggerlandi oletatavat ulatust (aasta 8000 eKr paiku). Doggerland kindlustas maasilla Suurbritannia ja Mandri-Euroopa vahel pleistotseeniaegne moreenimoodustis. Doggerland on arheoloogide ja geoloogide poolt Põhjamere lõunaosas asunud maamassiivile pandud nimi.

Uus!!: Norra ja Doggerland · Näe rohkem »

Edgeøya

Edgeøya asukoht Edgeøya (eesti keeles ka Edge) on asustamata saar Norra Kuningriigis Svalbardis Teravmägede saarestiku kaguosas.

Uus!!: Norra ja Edgeøya · Näe rohkem »

Edvard Grieg

Edvard Hagerup Grieg (15. juuni 1843 Bergen – 4. september 1907 Bergen) oli norra helilooja ja pianist, keda peetakse üheks romantismiajastu juhtivaks heliloojaks.

Uus!!: Norra ja Edvard Grieg · Näe rohkem »

Edvard Munch

Edvard Munch (12. detsember 1863 – 23. jaanuaril 1944) oli norra kunstnik, keda peetakse ekspressionismi rajajaks maalikunstis.

Uus!!: Norra ja Edvard Munch · Näe rohkem »

Eelkambrium

Eelkambrium on geoloogilise ajaarvamise ajavahemik, mis hõlmab Arhaikumi ja Proterosoikumi eooni.

Uus!!: Norra ja Eelkambrium · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Norra ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti-Norra suhted

Eesti-Norra suhted on kahepoolsed suhted Eesti ja Norra vahel.

Uus!!: Norra ja Eesti-Norra suhted · Näe rohkem »

Eestlased Norras

Eestlased Norras on Norras elanud või elavad eestlased.

Uus!!: Norra ja Eestlased Norras · Näe rohkem »

Eksport

Eksport on riigi omatoodangu ja välismaalt sisse toodud kaupade väljavedu teise riiki.

Uus!!: Norra ja Eksport · Näe rohkem »

Elektrienergia

Elektrienergia on elektromagnetvälja energia.

Uus!!: Norra ja Elektrienergia · Näe rohkem »

EMP ja Norra toetused

EMP ja Norra toetused on Islandi, Liechtensteini ja Norra panus sotsiaalsete ja majanduslike erinevuste vähendamisse Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) ning kahepoolsete suhete tugevdamisse 15 Euroopa Liidu riigiga Kesk- ja Lõuna-Euroopas.

Uus!!: Norra ja EMP ja Norra toetused · Näe rohkem »

Endeem

Endeem (varem ka: endeemik) on liik (või mõni muu takson), mis esineb üksnes teatud piiratud alal.

Uus!!: Norra ja Endeem · Näe rohkem »

Equinor

Statoili teenindusjaama reklaamtulp (14. juuli 2004) Equinor ASA (ex Statoil) on Norra energeetikaettevõte, Põhjamaade suurim ettevõte.

Uus!!: Norra ja Equinor · Näe rohkem »

Erakond

Erakond ehk partei on inimeste ühendus, mille eesmärk on väljendada oma liikmete poliitilisi huve, mõjutada riigi poliitikat ja taotleda kahe esimese eesmärgi elluviimiseks poliitilist võimu.

Uus!!: Norra ja Erakond · Näe rohkem »

Erlend Loe

Erlend Loe Erlend Loe (sündinud 24. mail 1969) on norra romaanikirjanik.

Uus!!: Norra ja Erlend Loe · Näe rohkem »

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.

Uus!!: Norra ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »

Euroopa

Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.

Uus!!: Norra ja Euroopa · Näe rohkem »

Euroopa Liit

Euroopa lipp Euroopa Liit 1. veebruaril 2020 Euroopa Liit on 27 liikmesriigiga majanduslik ja poliitiline ühendus, mis asub valdavalt Euroopas.

Uus!!: Norra ja Euroopa Liit · Näe rohkem »

Euroopa Majandusühendus

Euroopa Majandusühendus (inglise European Economic Community; lühend EEC või EMÜ), 1993.

Uus!!: Norra ja Euroopa Majandusühendus · Näe rohkem »

Eurovisiooni lauluvõistlus

Eurovisiooni lauluvõistlus on rahvusvaheline levimuusika võistlus, mida korraldab Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU).

Uus!!: Norra ja Eurovisiooni lauluvõistlus · Näe rohkem »

Fääri saared

Fääri saared (taani keeles Færøerne, fääri keeles Føroyar) on Taani koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Atlandi ookeani põhjaosas.

Uus!!: Norra ja Fääri saared · Näe rohkem »

Femunden

Femunden ehk Femund ehk Femundsjø on järv Norras põhiliselt Hedmarki maakonna Engerdali valla ning vähemal määral sama maakonna Osi valla ja Sør-Trøndelagi maakonna Rørosi valla territooriumil Rørosist kagus Rootsi piiri lähedal.

Uus!!: Norra ja Femunden · Näe rohkem »

Fennoskandia kilp

Fennoskandia kilp Fennoskandia kilp ehk Balti kilp on kilp Põhja-Euroopas.

Uus!!: Norra ja Fennoskandia kilp · Näe rohkem »

Filmikunst

Muybridge'i järjend hobuse galopist Thomas Edison. Filmikunst ehk kinematograafia (vanakreeka keeles κίνημα kìnema ja γράφειν gràphein ehk 'liikumise talletamine') on kunstiliik, mille alla kuuluvad kunstiteosed on filmid.

Uus!!: Norra ja Filmikunst · Näe rohkem »

Finantsteenused

Finantsteenused on majanduslikud teenused, mida pakub rahanduse tööstus, mis hõlmab ettevõtteid, kes käitlevad raha, nagu näiteks krediidiühistud, pangad, krediitkaardiettevõtted, kindlustusfirmad, raamatupidamisettevõtted, börsimaaklerid, investeerimisfondid, üksikjuhid ja mõningad riigi spondeeritud ettevõtted.

Uus!!: Norra ja Finantsteenused · Näe rohkem »

Finnmargi maakond

Finnmark (põhjasaami keeles Finnmárku, soome keeles Ruija) oli Norra põhjapoolseim maakond.

Uus!!: Norra ja Finnmargi maakond · Näe rohkem »

Finnmarksvidda

pisi Finnmarksvidda on platoo Skandinaavia poolsaarel Põhja-Norras, mis hõlmab umbes 36% Finnmargi maakonnast.

Uus!!: Norra ja Finnmarksvidda · Näe rohkem »

Fjord

Sogne fjord Norras ''Fjord à Christiania'', Claude Monet (1895) Fjord ehk lõhang on pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin.

Uus!!: Norra ja Fjord · Näe rohkem »

Forell

Robert D. Wilkie, "Forell, püü ja tomatid" (kromolitograafia, 1877) Forellid on lõhelaste sugukonna Salmoninae alamsugukonda kuuluvad, enamjaolt üksnes mageveelised ja paiksed kalad.

Uus!!: Norra ja Forell · Näe rohkem »

Frederik VI

Christoffer Wilhelm Eckersberg. Frederiki portree. Õli, 1825. Frederiksborgmuseet. Frederik VI (28. jaanuar 1768 – 3. detsember 1839) oli Taani kuningas 13. märtsist 1808 kuni surmani 1839 ja Norra kuningas 13.

Uus!!: Norra ja Frederik VI · Näe rohkem »

Fredrikstad

Fredrikstad (varem ka Fredriksstad) on Fredrikstadi vallale kuuluv osa Norra Vikeni maakonna Fredrikstadi/Sarpsborgi asulast.

Uus!!: Norra ja Fredrikstad · Näe rohkem »

Fredrikstad/Sarpsborg

pisi Fredrikstad/Sarpsborg on tiheasustusega paikkond (norra tettsted) Norras Vikeni maakonnas Fredrikstadi ja Sarpsborgi vallas.

Uus!!: Norra ja Fredrikstad/Sarpsborg · Näe rohkem »

Fridtjof Nansen

Fridtjof Nansen (10. oktoober 1861 Store Frøen Christiania (Oslo) lähedal – 13. mai 1930 Lysaker Oslo lähedal) oli Norra teadlane, riigimees ning maadeavastaja.

Uus!!: Norra ja Fridtjof Nansen · Näe rohkem »

Gabro

Interferentsvärvustes mikrofoto gabrost. Pildil kujutatu tegelik laius on umbes 0,5 cm Gabro Gabro on aluselise koostisega süvakivim.

Uus!!: Norra ja Gabro · Näe rohkem »

Galdhøpiggen

Galdhøpiggen on mägi Norras Opplandi maakonnas Lomi vallas.

Uus!!: Norra ja Galdhøpiggen · Näe rohkem »

Geiranger

Geiranger on küla Norra lääneosas Møre og Romsdali maakonnas Sunnmøre piirkonnas Stranda vallas, Geirangeri fjordi tipus.

Uus!!: Norra ja Geiranger · Näe rohkem »

Geirangerfjorden

Geirangeri fjordi asukohakaart Geirangerfjorden ehk Geirangeri fjord on fjord Norra lääneosas Møre og Romsdali maakonnas Sunnmøre piirkonnas, linnulennult 200 km Bergenist kirdes ja 280 km Oslost loodes.

Uus!!: Norra ja Geirangerfjorden · Näe rohkem »

George Balanchine

George Balanchine (õieti Giorgi Balantšivadze; 22. jaanuar (vana kalendri järgi 9. jaanuaril) 1904 Peterburi – 30. aprill 1983) oli üks 20. sajandi väljapaistvamaid koreograafe ja üks American Balleti rajajaid.

Uus!!: Norra ja George Balanchine · Näe rohkem »

Glåma

Glåma ehk Glomma on Norra pikim jõgi.

Uus!!: Norra ja Glåma · Näe rohkem »

Glittertind

Glittertind ehk Glittertinden on 2465 m kõrgune mägi Norras Innlandeti maakonnas Lomi vallas Jotunheimeni mäeahelikus, 13 km Lillehammerist loodes.

Uus!!: Norra ja Glittertind · Näe rohkem »

Gneiss

Gneisile on omane vöödilisus ehk gneisiline tekstuur Silmisgneiss Gneiss on gneisilise tekstuuriga kõrge astme moondekivim.

Uus!!: Norra ja Gneiss · Näe rohkem »

Golfi hoovus

Golfi hoovuse süsteem Golfi hoovus on soojade hoovuste süsteem Atlandi ookeani põhjaosas.

Uus!!: Norra ja Golfi hoovus · Näe rohkem »

Graniit

Graniidi erim rabakivi (punane – kaaliumpäevakivi, hall – kvarts, must – biotiit) Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.

Uus!!: Norra ja Graniit · Näe rohkem »

Gröönimaa

Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus.

Uus!!: Norra ja Gröönimaa · Näe rohkem »

Gustav Vigeland

Gustav Vigeland (sünninimi Adolf Gustav Thorsen; 11. aprill 1869 – 12. märts 1943) oli norra skulptor.

Uus!!: Norra ja Gustav Vigeland · Näe rohkem »

Haakon VII

Haakon VII Haakon VII (3. august 1872 Charlottenlundi loss – 21. september 1957 Oslo) oli esimene Norra kuningas pärast Norra ja Rootsi personaaluniooni lagunemist 1905.

Uus!!: Norra ja Haakon VII · Näe rohkem »

Hafrsfjordi lahing

Fritz Røedi loodud monument Hafrsfjordi lahingu mälestuseks Hafrsfjordi lahing oli lahing, mille tulemusena allutati Lääne-Norra esmakordselt ühe monarhi alla.

Uus!!: Norra ja Hafrsfjordi lahing · Näe rohkem »

Halling

Halling on eesti perekonnanimi.

Uus!!: Norra ja Halling · Näe rohkem »

Hammerfest

Hammerfest on linn Norras Troms og Finnmargi maakonnas, Hammerfesti valla keskus.

Uus!!: Norra ja Hammerfest · Näe rohkem »

Harald Kaunisjuus

Harald Kaunisjuus Harald Kaunisjuus (vanapõhja Haraldr hárfagri, norra Harald Hårfagre, ka Harald Halfdansson või Harald I; umbes 850 – umbes 933) oli esimene Norra kuningas.

Uus!!: Norra ja Harald Kaunisjuus · Näe rohkem »

Harald V

Trondheimis St. Olavsi haigla avamisel, 2010 Harald V (sündinud 21. veebruaril 1937 Skaugumis Askeri vallas) on Norra kuningas alates 1991.

Uus!!: Norra ja Harald V · Näe rohkem »

Hardangeri fjord

Hardangeri fjord (norra Hardangerfjorden) asub Norras ja on suuruselt kolmas fjord maailmas.

Uus!!: Norra ja Hardangeri fjord · Näe rohkem »

Hardangeri viiul

Hardangeri viiul (nr hardingfele) on Norra viiul, tihti nimetatakse seda Norra rahvuspilliks.

Uus!!: Norra ja Hardangeri viiul · Näe rohkem »

Harilik haab

Harilik haab ehk haab (Populus tremula) on pajuliste sugukonna papli perekonda kuuluv lehtpuuliik.

Uus!!: Norra ja Harilik haab · Näe rohkem »

Harilik jõhvikas

Harilik jõhvikas ehk kuremari (Oxycoccus palustris) on kanarbikuliste sugukonda kuuluv igihaljas kääbuspõõsas, mis on tuntud oma hapumaitseliste punaste marjade poolest.

Uus!!: Norra ja Harilik jõhvikas · Näe rohkem »

Harilik mänd

Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.

Uus!!: Norra ja Harilik mänd · Näe rohkem »

Harilik mustikas

Harilik mustikas ehk mustikas (Vaccinium myrtillus) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv heitlehine kääbuspõõsas ehk puhmas.

Uus!!: Norra ja Harilik mustikas · Näe rohkem »

Haruldased muldmetallid

Haruldased muldmetallid on üldnimetus 17 keemilise elemendi kohta, mida leidub maakoores hajusalt.

Uus!!: Norra ja Haruldased muldmetallid · Näe rohkem »

Härjedalen

Härjedalen on ajalooline maakond Rootsis.

Uus!!: Norra ja Härjedalen · Näe rohkem »

Håkon V Magnusson

Håkon V Magnusson (1270 – 8. mai 1319) oli Norra kuningas aastail 1299–1319.

Uus!!: Norra ja Håkon V Magnusson · Näe rohkem »

Høyre

Høyre ('parempoolsed', norra lühend H, ametlik ingliskeelne nimi Conservative Party of Norway ('Norra Konservatiivne Partei')) on konservatiivne Norra partei.

Uus!!: Norra ja Høyre · Näe rohkem »

Hüdroelektrijaam

Hüdroelektrijaama põhimõtteskeem Hüdroelektrijaam (lühend HEJ; ka veejõujaam, hüdrojaam) on elektrijaam, milles vee potentsiaalne energia muundatakse elektrienergiaks.

Uus!!: Norra ja Hüdroelektrijaam · Näe rohkem »

Hüdroenergia

Jeziorsko veehoidla Warta jõel Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia ehk veejõud on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul.

Uus!!: Norra ja Hüdroenergia · Näe rohkem »

Heaoluriik

Heaoluriik või ka hoolekanderiik (inglise keeles welfare state) või sotsiaalriik (saksa keeles Sozialstaat) on valitsemisvorm, mille puhul riik kaitseb ja toetab kodanike majanduslikku ja sotsiaalset heaolu, mis põhineb seadustega sätestatud õiguskorral ja ametnike hoolekandel, mille eesmärgiks on tagada riigi elanikele võrdsed võimalused tulusid ümber jagades ning avalikul vastutusel nende kodanike ees, kes ei ole suutelised endile tagama minimaalselt vajalikke elutingimusi.

Uus!!: Norra ja Heaoluriik · Näe rohkem »

Henrik Ibsen

Henrik Ibsen Henrik Ibsen (20. märts 1828 Skien – 23. mai 1906 Kristiania) oli norra näitekirjanik, kes seisis ka Norra Rahvusteatri rajamise juures.

Uus!!: Norra ja Henrik Ibsen · Näe rohkem »

Hiina

Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.

Uus!!: Norra ja Hiina · Näe rohkem »

Hinnøya

Hinnøya (põhjasaami Idna Iinnasuolu) on Norra põhiosa suurim saar.

Uus!!: Norra ja Hinnøya · Näe rohkem »

Hirv

Hirv Uppsala äärelinna pargis. Hirv (Cervus) on perekond sõralisi imetajaid, mis kuulub hirvlaste sugukonda.

Uus!!: Norra ja Hirv · Näe rohkem »

Holland

Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.

Uus!!: Norra ja Holland · Näe rohkem »

Holmebåen

Holmebåen on väike laid Norra meres Norras Vestlandi maakonnas Solundi vallas Sogne fjordi suudmest põhjas, Utværi saarest põhjas.

Uus!!: Norra ja Holmebåen · Näe rohkem »

Holotseen

Holotseen ehk pärastjääaeg ehk jääajajärgne aeg on kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogiline üksus (ajastik), mis algas 11 700 aastat tagasi ja kestab siiani.

Uus!!: Norra ja Holotseen · Näe rohkem »

Hordalandi maakond

Hordalandi maakond oli 1.

Uus!!: Norra ja Hordalandi maakond · Näe rohkem »

Hornøya

Hornøya saar Hornøya on Norra saar Barentsi meres Finnmargi maakonnas Vardø vallas, Vardøst 1 km edelas.

Uus!!: Norra ja Hornøya · Näe rohkem »

Hornindalsvatnet

Hornindalsvatneti asukoha kaart. Hornindalsvatnet on Norra ja Euroopa sügavaim järv (514 meetrit).

Uus!!: Norra ja Hornindalsvatnet · Näe rohkem »

Hunt

Hallhunt ehk hunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.

Uus!!: Norra ja Hunt · Näe rohkem »

Ilves

Ilves ehk harilik ilves ehk tava-ilves (Lynx lynx, ka Felis lynx) on kaslaste sugukonna ilvese (või kassi) perekonda kuuluv loomaliik.

Uus!!: Norra ja Ilves · Näe rohkem »

Imetajad

Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.

Uus!!: Norra ja Imetajad · Näe rohkem »

Immigrant

Immigrant ehk sisserännanu on inimene, kes on mingisse riiki teisest riigist alaliselt või pikaks ajaks elama asunud.

Uus!!: Norra ja Immigrant · Näe rohkem »

Import

Import ehk sissevedu on kaupade ja teenuste sissevedu teisest riigist.

Uus!!: Norra ja Import · Näe rohkem »

Impressionism

Claude Monet. "Impressioon. Tõusev päike" (1872). Õli lõuendil, 48*63 cm, Musée Marmottan, Pariis Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest.

Uus!!: Norra ja Impressionism · Näe rohkem »

Inimarengu indeks

Inimarengu indeks (inglise keeles Human Development Index, HDI) on statistiline näitaja, mida kasutatakse riikide võrdlemisel ja mis võtab arvesse kolme tegurit: oodatav eluiga, haridust ja elatustaset.

Uus!!: Norra ja Inimarengu indeks · Näe rohkem »

Innlandeti maakond

Innlandeti maakond on Lõuna-Norras Østlandeti piirkonna maakond, mis loodi 1.

Uus!!: Norra ja Innlandeti maakond · Näe rohkem »

Iraak

Iraak on riik Lähis-Idas, Ees-Aasias.

Uus!!: Norra ja Iraak · Näe rohkem »

Island

Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.

Uus!!: Norra ja Island · Näe rohkem »

Ja, vi elsker dette landet

"Ja, vi elsker dette landet" 'Jah, me armastame seda maad' on Norra riigihümn.

Uus!!: Norra ja Ja, vi elsker dette landet · Näe rohkem »

Jaga Jazzist

Jaga Jazzist on eksperimentaalset džässi viljelev ansambel Norrast, mis sai laiemalt tuntuks, kui BBC valis 2002.

Uus!!: Norra ja Jaga Jazzist · Näe rohkem »

Jan Kjærstad

Jan Kjærstad Jan Kjærstad (sündinud 6. märtsil 1953) on norra kirjanik.

Uus!!: Norra ja Jan Kjærstad · Näe rohkem »

Jan Mayen

Jan Mayen Jan Mayen on Norrale kuuluv vulkaaniline saar Põhja-Jäämeres.

Uus!!: Norra ja Jan Mayen · Näe rohkem »

Jämtland

Jämtland on ajalooline maakond Rootsis.

Uus!!: Norra ja Jämtland · Näe rohkem »

Järv

Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.

Uus!!: Norra ja Järv · Näe rohkem »

Jørgen Moe

Jørgen Engebretsen Moe (22. aprill 1813 – 27. märts 1882) oli Norra vaimulik ja kirjanik.

Uus!!: Norra ja Jørgen Moe · Näe rohkem »

Jüütimaa

Jüütimaa Jüütimaa ehk Jüüti poolsaar (taani keeles Jylland, saksa keeles Jytland, friisi keeles Jutlân, alamsaksa keeles Jötlann) on poolsaar, mis langeb enam-vähem kokku Taani mandriosaga.

Uus!!: Norra ja Jüütimaa · Näe rohkem »

Jõgi

Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.

Uus!!: Norra ja Jõgi · Näe rohkem »

Jon Fosse

Jon Fosse Jon Fosse (sündinud 29. septembril 1959) on norra proosa- ja näitekirjanik, Nobeli kirjanduspreemia laureaat (2023).

Uus!!: Norra ja Jon Fosse · Näe rohkem »

Jonas Gahr Støre

Jonas Gahr Støre (2016) Jonas Gahr Støre (sündinud 25. augustil 1960 Oslos) on Norra poliitik, alates 14. oktoobrist 2021 Norra peaminister.

Uus!!: Norra ja Jonas Gahr Støre · Näe rohkem »

Jonas Lie

Jonas Lie Jonas Lauritz Idemil Lie (6. november 1833 Modum – 5. juuli 1908 Stavern) oli norra romaanikirjanik, üks neljast suurest.

Uus!!: Norra ja Jonas Lie · Näe rohkem »

Jostedalsbreen

Jostedalsbreen Jostedalsbreen või Jostedali liustik on suurim liustik Mandri-Euroopas.

Uus!!: Norra ja Jostedalsbreen · Näe rohkem »

Jotunheimen

Vaade Knutshøi`st Jotunheimeni keskuse poole Jotunheimen ('hiiglaste kodu') on Skandinaavia mäestiku kõrgeim osa, mis asub Norras Innlandeti maakonna ning Vestlandi maakonna piiril, Oslost umbes 350 km põhja pool.

Uus!!: Norra ja Jotunheimen · Näe rohkem »

Juga

Juga on vee vaba langemine järsult astangult.

Uus!!: Norra ja Juga · Näe rohkem »

Kalad

Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.

Uus!!: Norra ja Kalad · Näe rohkem »

Kalapüük

Kalapüük Kalapüük (ka kalastus, kalastamine, kitsamas mõttes töönduspüük) on kalanduse haru, mis keskendub kalade ja teiste veeorganismide (ka veetaimede) püügile mingist veekogust.

Uus!!: Norra ja Kalapüük · Näe rohkem »

Kaljujoonis

Kaljujoonis ehk petroglüüf on pikto- või logogrammidest koosnev joonis, mis on uuristatud kaljupinda või värvitud kaljupinnale.

Uus!!: Norra ja Kaljujoonis · Näe rohkem »

Kalmari sõda

Kalmari sõda oli sõda Taani ja Rootsi kuningriigi vahel Põhja-Norras asuva Finnmargi piirkonna kontrolli üle aastatel 1611–1613, mille tulemusel Rootsi oli sunnitud tunnistama Taani-Norra ülemvõimu selles piirkonnas.

Uus!!: Norra ja Kalmari sõda · Näe rohkem »

Kalmari unioon

Kalmari unioon (taani, rootsi ja norra keeles Kalmarunionen) oli Taani, Rootsi ja Norra kuningriigi vaheline personaalunioon aastail 1397–1523.

Uus!!: Norra ja Kalmari unioon · Näe rohkem »

Kambrium

Kambrium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).

Uus!!: Norra ja Kambrium · Näe rohkem »

Kanarbik

Kanarbik (Calluna vulgaris) on kanarbikuliste sugukonda kuuluva kanarbiku perekonna ainuke liik.

Uus!!: Norra ja Kanarbik · Näe rohkem »

Karl XIV Johan

Karl XIV Johan Karl XIV Johan (sünninimi Jean-Baptiste Bernadotte; 26. jaanuar 1763 – 8. märts 1844) oli Prantsusmaa sõjaväelane (Prantsusmaa marssal, 1804) ja riigitegelane ning hiljem Rootsi ja Norra kuningas (viimases valitses Karl III Johani nime all) 1818–1844, Bernadotte'i dünastia rajaja.

Uus!!: Norra ja Karl XIV Johan · Näe rohkem »

Karmøy

pisi Karmøy on saar Norras Rogalandi maakonnas Haugesundi valla ja Boknafjordeni suudme vahel.

Uus!!: Norra ja Karmøy · Näe rohkem »

Kask

Kask (ladina Betula, lõunaeesti murrakutes kõiv) kaseliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.

Uus!!: Norra ja Kask · Näe rohkem »

Kääbusvaal

Kääbusvaal (Balaenoptera acutorostrata) on vaguvaallaste sugukonda kuuluv vaalaline.

Uus!!: Norra ja Kääbusvaal · Näe rohkem »

Kärplased

Kärplased (Mustelidae) on sugukond kiskjaliste seltsist.

Uus!!: Norra ja Kärplased · Näe rohkem »

Kütus

Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel eraldub soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana, näiteks elektrienergia saamiseks soojuselektrijaamades (kivisüsi, pruunsüsi, masuut, maagaas, põlevkivi, hakkpuit).

Uus!!: Norra ja Kütus · Näe rohkem »

Kesk-Euroopa aeg

sinineLääne-Euroopa aeg (maailmaaeg; suveaeg: maailmaaeg + 1 h). punane'''Kesk-Euroopa aeg'''(maailmaaeg + 1 h; suveaeg: maailmaaeg + 2 h). khakiIda-Euroopa aeg (maailmaaeg + 2 h; suveaeg: maailmaaeg + 3 h). rohelineMoskva aeg (maailmaaeg + 4 h. Heledama värviga riikides suveaega ei ole. Kesk-Euroopa aeg (inglise keeles Central European Time, lühend CET) on üks vööndiaja UTC+1:00 nimetustest, mida kasutatakse eeskätt Euroopas.

Uus!!: Norra ja Kesk-Euroopa aeg · Näe rohkem »

Keskpartei (Norra)

Keskpartei ehk Tsentrumipartei (norra Senterpartiet, norra lühend: SP) on Norra erakond.

Uus!!: Norra ja Keskpartei (Norra) · Näe rohkem »

Kibergsneset

Kibergsneset on neem Norra mandriosas Finnmargis Vardø vallas Vardø linnast läänes ja Kibergist põhjas.

Uus!!: Norra ja Kibergsneset · Näe rohkem »

Kieli rahuleping

Kieli rahuleping ehk Kieli rahu (inglise keeles Treaty of Kiel, Peace of Kiel, rootsi ja taani keeles Freden i Kiel, Kielfreden, Kieltraktaten) on rahuleping, mis sõlmiti Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi ja Rootsi kuningriigi vahel ühelt poolt ning Taani ja Norra kuningriikide vahel teiselt poolt 14. jaanuaril 1814 Kielis.

Uus!!: Norra ja Kieli rahuleping · Näe rohkem »

Kildad

Paljanduv kristalne kilt Šotimaal Kildad on kivimid, mida iseloomustab kildalisus ehk kildaline tekstuur.

Uus!!: Norra ja Kildad · Näe rohkem »

Kirdemaa

Kirdemaa asukoht 400px Kirdemaa on arktiline kõrb Morskade koloonia Kirdemaa rannikul Kirdemaa (norra Nordaustlandet) on saar Norra Kuningriigis Svalbardis Teravmägede saarestiku kirdeosas.

Uus!!: Norra ja Kirdemaa · Näe rohkem »

Kirik (pühakoda)

Oleviste kirik Tallinnas Kirik on kristlik pühakoda – hoone, kus toimuvad jumalateenistused.

Uus!!: Norra ja Kirik (pühakoda) · Näe rohkem »

Kirjandus

Skulptuur Berliinis Kirjandus ehk literatuur on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks.

Uus!!: Norra ja Kirjandus · Näe rohkem »

Kirjaoskus

Kirjaoskus riigiti Kirjaoskus on inimeste oskus kirjalikke tekste lugeda ja kirjutada.

Uus!!: Norra ja Kirjaoskus · Näe rohkem »

Kirkenes

Kirkenes (soome keeles Kirkkoniemi, põhjasaami keeles Girkonjárga) on linn Norra kirdeosas Troms og Finnmargi maakonnas, Sør-Varangeri valla keskus.

Uus!!: Norra ja Kirkenes · Näe rohkem »

Kivisüsi

Kivisüsi Kivisüsi Kivisüsi on taimset päritolu süsinikurikas põlev maavara, kaustobioliit.

Uus!!: Norra ja Kivisüsi · Näe rohkem »

Knivskjellodden

Asendikaart Nordkapilt Vaade Nordkapilt Vaade Nordkapilt Knivskjellodden ehk Knivskjelodden on Barentsi mere äärne poolsaar Norras Troms og Finnmargi maakonnas Magerøya saarel Nordkapi vallas Nordkapist lääneloodes (4,5 km loodes).

Uus!!: Norra ja Knivskjellodden · Näe rohkem »

Knut Hamsun

Knut Hamsun Knut Hamsun (4. august 1859 – 19. veebruar 1952) oli norra romaani- ja näitekirjanik.

Uus!!: Norra ja Knut Hamsun · Näe rohkem »

Kobras

Kobras ehk piiber (Castor) on loomaperekond näriliste seltsist, kobraslaste sugukonna ainus tänapäevane perekond.

Uus!!: Norra ja Kobras · Näe rohkem »

Konstitutsiooniline monarhia

Konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik monarhia on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega.

Uus!!: Norra ja Konstitutsiooniline monarhia · Näe rohkem »

Konungs skuggsjá

Lehekülg "Konungs skuggsjást" thumb "Konungs skuggsjá" (vanapõhja keeles, "kuninga peegel"; ladina "Speculum regale"; tänapäeva norra keeles "Kongsspegelen" või "Kongespeilet" (Bokmål)) on umbkaudu 1250.

Uus!!: Norra ja Konungs skuggsjá · Näe rohkem »

Koobalt

Koobalt (tähis Co) on keemiline element, mille aatomnumber on 27.

Uus!!: Norra ja Koobalt · Näe rohkem »

Kopenhaagen

Vilhelm Arnesen, "Vaade Borsgravenilt Borseni, Christiansborgi ja tornide poole" (1924) Kopenhaageni Nyhavn õhtul Kopenhaagen on Taani pealinn.

Uus!!: Norra ja Kopenhaagen · Näe rohkem »

Krevett

Krevett (Palaemon) ehk garneel on krevetlaste sugukonda kuuluv perekond kõrgemaid vähke.

Uus!!: Norra ja Krevett · Näe rohkem »

Kristalne kivim

Kristalseteks kivimiteks nimetatakse kokkuvõtvalt tard- ja moondekivimeid, eristades neid settekivimeist.

Uus!!: Norra ja Kristalne kivim · Näe rohkem »

Kristiansand

Kristiansand on linn Norra lõunaosas, Agderi maakonna, Kristiansandi valla ja varasema Vest-Agderi maakonna halduskeskus.

Uus!!: Norra ja Kristiansand · Näe rohkem »

Kristlik Rahvapartei

Kristlik Rahvapartei (Kristelig Folkeparti või Kristeleg Folkeparti, lühend KrF) on Norra kristlik-demokraatlik parteis, mis loodi 1933.

Uus!!: Norra ja Kristlik Rahvapartei · Näe rohkem »

Kristlus

Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Uus!!: Norra ja Kristlus · Näe rohkem »

Kuninganna Maudi maa

thumb Kuninganna Maudi maa (norra Dronning Maud Land) on piirkond Antarktises, mida nõuab endale Norra.

Uus!!: Norra ja Kuninganna Maudi maa · Näe rohkem »

Kurdistan

Kurdide asuala (1992) Kurdistan on ajalooline kurdide asuala Lääne-Aasias.

Uus!!: Norra ja Kurdistan · Näe rohkem »

Kvaløya

Kvaløya on saar Norras Troms og Finnmargi maakonnas Tromsø vallas.

Uus!!: Norra ja Kvaløya · Näe rohkem »

Kvaternaar

Kvaternaar ehk antropogeen on uusaegkonna (kainosoikumi) kolmas periood geokronoloogilises skaalas.

Uus!!: Norra ja Kvaternaar · Näe rohkem »

Kveeni keel

Kveeni keel (kainun kieli, kveenin kieli, kväänin kieli ja meiðän kieli) on läänemeresoome keel, mida räägivad peamiselt Põhja-Norras elavad kveenid.

Uus!!: Norra ja Kveeni keel · Näe rohkem »

Kveenid

Kveenide mitteametlik lipp Kveenid (kveeni/soome keeles kveeni, norra keeles kvener, põhjasaami keeles kveanat) on 18.–19. sajandi jooksul Soome ja Rootsi põhjaosast Põhja-Norrasse emigreerunud Soome talupoegadest ja kaluritest pärinev Norra rahvusvähemus.

Uus!!: Norra ja Kveenid · Näe rohkem »

Kvitøya

Teravmägede kirdeosas Kvitøya (norra keeles 'valge saar') on Norrale kuuluv asustamata saar Põhja-Jäämeres Teravmägede saarestikus Kirdemaast ida pool.

Uus!!: Norra ja Kvitøya · Näe rohkem »

Laevaehitus

Laevatehas Laevaehitus on tööstusharu, mis tegeleb veesõidukite tootmise ja remondiga laevatehastes.

Uus!!: Norra ja Laevaehitus · Näe rohkem »

Laevandus

Jõelaev "Pegasus" Emajõel, Tartus. 2018. aasta juuni Laevandus on merenduse oluline valdkond, mis hõlmab laevade ja teiste sarnaste veesõidukite kasutamist veekogudel ja nende kasutamise toetamisega seotud tegevusi.

Uus!!: Norra ja Laevandus · Näe rohkem »

Langøya

Langøya on saar Norras Nordlandi maakonnas vahetult Hinnøyast läänes, osa Vesterålenist.

Uus!!: Norra ja Langøya · Näe rohkem »

Lapimaa

Lapimaa kaardil Saami lipp Lapimaa (ka Saamimaa) on saamide asuala praeguses Põhja-Norras, Põhja-Rootsis, Põhja-Soomes ja Koola poolsaarel.

Uus!!: Norra ja Lapimaa · Näe rohkem »

Lars Saabye Christensen

Lars Saabye Christensen 2013. aastal Lars Saabye Christensen Tallinna kirjandusfestivalil HeadRead 7. mail 2010. Pildistas Ave Maria Mõistlik Lars Saabye Christensen (sündinud 21. septembril 1953 Oslos) on norra kirjanik.

Uus!!: Norra ja Lars Saabye Christensen · Näe rohkem »

Lavamaa

Lavamaa ehk platoo on mis tahes kõrgem võrdlemisi tasase reljeefi ning ulatusliku pindalaga ala.

Uus!!: Norra ja Lavamaa · Näe rohkem »

Lääne-Teravmäed

400px Lääne-Teravmäed on saar Teravmägede lääneosas.

Uus!!: Norra ja Lääne-Teravmäed · Näe rohkem »

Lõhe

Lõhe ehk lõhi (Salmo salar) on lõhelaste sugukonda kuuluv kala.

Uus!!: Norra ja Lõhe · Näe rohkem »

Lõuna-Jäämeri

Lõuna-Jäämeri on ookean, mis moodustub India, Vaikse ja Atlandi ookeani lõunapoolseimatest osadest.

Uus!!: Norra ja Lõuna-Jäämeri · Näe rohkem »

Lõunasaami keel

Lõunasaami keel on kõige lõunapoolsema levikuga saami keel.

Uus!!: Norra ja Lõunasaami keel · Näe rohkem »

Leetmuld

Leetmulla profill Leetmullad on rohttaimedeta okasmetsadele iseloomulikud happelised mullad.

Uus!!: Norra ja Leetmuld · Näe rohkem »

Lehtpuud

Arukask (''Betula pendula'') Lehtpuud on heitlehised või igihaljad puittaimed katteseemnetaimede hõimkonnast.

Uus!!: Norra ja Lehtpuud · Näe rohkem »

Lemming

Lemming (Lemmus) on näriliste seltsi hamsterlaste sugukonda kuuluv perekond.

Uus!!: Norra ja Lemming · Näe rohkem »

Lendler

Lendler on Austria rahvatants, valsi eelkäija.

Uus!!: Norra ja Lendler · Näe rohkem »

Liiv

basaldis leidub rohkelt) 5. Biogeenne liiv Molokailt (Hawaii), mis koosneb peamiselt korallide tükkidest ja foraminifeeride kodadest. 6. Peene hematiidipigmendiga kaetud kvartsiterad Utah' osariigist (USA). 7. Vulkaaniline klaas (obsidiaan) Californiast (Kaskaadise vulkaaniline ahelik) 8. Granaatliiv Idaho'st (Emerald Creek) 9. Oliviinliiv Papakolea rannast, Hawaii Liiv on purdsete, mille terasuurus on 0,0625...2 mm (Wentworthi lõimiseskaala).

Uus!!: Norra ja Liiv · Näe rohkem »

Liivakivi

Suur Taevaskoda koosneb devoni ajastul settinud liivast moodustunud liivakivist Peeneteraline Gauja lademe liivakivi koosneb kõige suurema kvartsisisaldusega liivast Eestis Ninamaa panga liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim.

Uus!!: Norra ja Liivakivi · Näe rohkem »

Lillehammer

Lillehammer on linn Kagu-Norras Innlandeti maakonnas, Lillehammeri valla keskus.

Uus!!: Norra ja Lillehammer · Näe rohkem »

Limingen

Limingen (lõunasaami Lyjmede) on järv Norras Trøndelagi maakonnas Røyrviki ja Lierne vallas.

Uus!!: Norra ja Limingen · Näe rohkem »

Lindesnes

Asendikaart Lindesnesi tuletorn Lindesnes (norra keeles ka Lindesneshalvøya) on poolsaar Norras Skagerraki ääres Agderi maakonnas Lindesnesi vallas 20 km Vigelandist edelas ja umbes 25 km Oddenist läänes.

Uus!!: Norra ja Lindesnes · Näe rohkem »

Lindesnesi vald

Lindesnesi vald on vald Norras Agderi maakonna lõunaosas.

Uus!!: Norra ja Lindesnesi vald · Näe rohkem »

Lofoodid

Lofoodid ja Vesterålen Lofoodid on saarestik Põhja-Norras Nordlandi maakonnas.

Uus!!: Norra ja Lofoodid · Näe rohkem »

Looduskaitseala

Kabli looduskaitseala Looduskaitseala on kaitseala, mis on loodud looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.

Uus!!: Norra ja Looduskaitseala · Näe rohkem »

Lophelia pertusa

Lophelia pertusa on kivikoralliliste seltsi kuuluv süvaveekorall.

Uus!!: Norra ja Lophelia pertusa · Näe rohkem »

Lubjakivi

Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.

Uus!!: Norra ja Lubjakivi · Näe rohkem »

Lule saami keel

Lule saami keel (julevusámegiella) on soome-ugri keelte hulka kuuluv saami keel, mida kõneleb 1500 kuni 2000 inimest Norras ja Rootsis.

Uus!!: Norra ja Lule saami keel · Näe rohkem »

Lundi peapiiskopkond

Lundi peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond, mis moodustati 1103.

Uus!!: Norra ja Lundi peapiiskopkond · Näe rohkem »

Luterlus

Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.

Uus!!: Norra ja Luterlus · Näe rohkem »

Maagaas

Maagaasi jaotamine Maailma suurimate gaasivarudega riigid 2011. aastal Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides.

Uus!!: Norra ja Maagaas · Näe rohkem »

Maakond (Norra)

Norra maakonnad Norras on maakond (fylke, vanapõhja sõnast fylki) 1. järgu haldusüksuse tüüp.

Uus!!: Norra ja Maakond (Norra) · Näe rohkem »

Maastikumaal

Konrad Mägi, "Maastik", 1920–1921, õli papil Maastikumaal ehk peisaaž on maaližanr, mis on keskendunud maastiku kujutamisele.

Uus!!: Norra ja Maastikumaal · Näe rohkem »

Maavara

Maavara ehk maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada.

Uus!!: Norra ja Maavara · Näe rohkem »

Magerøya

Magerøya saare asukoht Magerøya (põhjasaami keeles Máhkarávju) on saar Norra põhjaosas Troms og Finnmargi maakonnas Nordkapi vallas.

Uus!!: Norra ja Magerøya · Näe rohkem »

Mageveekalad

Kogu Euroopas levinud mageveekala linask Mageveekalad on kalad, kes üldjuhul kogu oma elu veedavad magedas vees (jõgedes ja järvedes).

Uus!!: Norra ja Mageveekalad · Näe rohkem »

Magnus Lagabøte

Magnus Lagabøte (vanapõhja Magnús lagabœtir; ka Magnus Håkonsson või Magnus VI; 1238 Tunsberg – 9. mai 1280 Bergen) oli Norra kuningas aastail 1263–1280.

Uus!!: Norra ja Magnus Lagabøte · Näe rohkem »

Majanduskasv

Majanduskasv on tootmismahu suurenemine.

Uus!!: Norra ja Majanduskasv · Näe rohkem »

Makrell

Makrell (Scomber scombrus) on makrelllaste sugukonda kuuluv pelaagiline parvekala.

Uus!!: Norra ja Makrell · Näe rohkem »

Mammut

Mammutipoja mudel Mammut (Mammuthus) on londiliste seltsi elevantlaste sugukonda kuulunud perekond.

Uus!!: Norra ja Mammut · Näe rohkem »

Mandrijää

Mandrijää ehk jääkilp on suure paksuse ning enam kui 50 000 km² pindalaga liustik, mis võib reeglina laieneda kõigis suundades.

Uus!!: Norra ja Mandrijää · Näe rohkem »

Mardalsfossen

Mardalsfossen Mardalsfossen on juga Norras Mardøla jõel.

Uus!!: Norra ja Mardalsfossen · Näe rohkem »

Masin

Video Eske Rexi joonistusmasinast Masin (ladina machina, vanakreeka mēchanḗ) on mehaanilist liikumist rakendav seade, mis muundab energiat, tööobjekte või informatsiooni, et inimese kehalist või vaimset tööd asendada või kergendada.

Uus!!: Norra ja Masin · Näe rohkem »

Masurka

Masurka (poola keeles mazurek Poola maakonna Mazury järgi) on Poola päritolu tants ja tantsumuusika žanr.

Uus!!: Norra ja Masurka · Näe rohkem »

Mäendus

Mäendus on õpetus maavarade kaevandamisest ja uurimisest.

Uus!!: Norra ja Mäendus · Näe rohkem »

Mäger

Mägra jäljerada Kõrvemaal 2021. aasta märtsis Mäger (Meles meles) on kärplaste sugukonda kuuluv kiskjaline.

Uus!!: Norra ja Mäger · Näe rohkem »

Mägismaa

Mägismaa on ebakorrapärase pinnamoega mägine ala, kus vahelduvad mäeahelikud, üksikud mäemassiivid, lavamaad, mägedevahelised ja sisemägised nõod.

Uus!!: Norra ja Mägismaa · Näe rohkem »

Mängufilm

Mängufilm (varasem nimetus kunstiline film) on film, milles kasutatakse stsenaariumil põhinevat lavastust ja näitlejate mängu.

Uus!!: Norra ja Mängufilm · Näe rohkem »

Männik

Männik Eestis Männik Meenikunno maastikukaitsealal Eesti männikute levikukaart (rohelisega) Männik talvel, Seidla kandis 2017. aastal. Männik ehk männimets on mets, kus valdav puu on mänd (Eestis harilik mänd).

Uus!!: Norra ja Männik · Näe rohkem »

Møre og Romsdali maakond

Møre og Romsdali maakond on Lääne-Norra kõige põhjapoolseim maakond.

Uus!!: Norra ja Møre og Romsdali maakond · Näe rohkem »

Meedia

Meedia (ladina keeles medium 'keskel olev') on informatsioonikandjate ühine nimetus.

Uus!!: Norra ja Meedia · Näe rohkem »

Mesosoikum

Mesosoikum ehk keskaegkond on kronostratigraafiline üksus (ladekond) ning geokronoloogiline üksus (aegkond).

Uus!!: Norra ja Mesosoikum · Näe rohkem »

Metallid

Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).

Uus!!: Norra ja Metallid · Näe rohkem »

Mets

Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).

Uus!!: Norra ja Mets · Näe rohkem »

Metsandus

Tänapäevases metsamajanduses kasutatakse arvukalt digilahendusi, mis lihtsustavad ja kiirendavad tööd. Metsameister Margus Paesalu 2014. aastal tahvelarvutiga langil. Metsandus on esmassektori haru, mis tegeleb metsade ja selle ressursside jätkusuutliku tootmisega, kasutamise, säilitamisega ja uuendamisega.

Uus!!: Norra ja Metsandus · Näe rohkem »

Mitteraudmetallid

Mitteraudmetallideks ehk värvilisteks metallideks (inglise non-ferrous metals) nimetatakse metallurgias neid metalle ja sulameid, mis ei sisalda rauda (või sisaldavad seda väga vähe).

Uus!!: Norra ja Mitteraudmetallid · Näe rohkem »

Mjøsa

Mjøsa on järv Norra lõunaosas Innlandeti ja Vikeni maakonna piiril, Oslost umbes 100 km põhjas, Norra suurim järv.

Uus!!: Norra ja Mjøsa · Näe rohkem »

Mobilisatsioon

Mobilisatsioon ehk mobiliseerimine on relvajõudude isikkoosseisu, varustuse ja riigi majanduse sõjaks kogumine ja valmis seadmine.

Uus!!: Norra ja Mobilisatsioon · Näe rohkem »

Moderntants

Moderntants on tantsustiil, mis kujunes välja 19.

Uus!!: Norra ja Moderntants · Näe rohkem »

Moondekivim

kõrge astme moondekivim granaat grossular). Sinine mineraal on kaltsiit (karbonaatsete kivimite peamine koostismineraal) Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.

Uus!!: Norra ja Moondekivim · Näe rohkem »

Mootorsõiduk

Mootorsõiduk on autonoomse jõuallikaga varustatud transpordivahend inimeste ja kaupade veoks.

Uus!!: Norra ja Mootorsõiduk · Näe rohkem »

Moster

Moster on saar Norras Vestlandi maakonnas Bømlo valla idanurgas Bømlafjordenist põhjas.

Uus!!: Norra ja Moster · Näe rohkem »

Murmansk

Murmansk (vene keeles Мурманск) on linn Venemaal, Murmanski oblasti keskus, Arktika suurim linn.

Uus!!: Norra ja Murmansk · Näe rohkem »

Muskusveis

Muskusveis (Ovibos moschatus) on Arktikas elav kitslaste alamsugukonda kuuluv veislane.

Uus!!: Norra ja Muskusveis · Näe rohkem »

Must surm

Musta surma levik Euroopas 1346–1353 Must surm oli inimajaloo üks kõige laastavamaid katkupandeemiaid, mille põhjustajaks peetakse katkubakterit.

Uus!!: Norra ja Must surm · Näe rohkem »

Nafta

Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.

Uus!!: Norra ja Nafta · Näe rohkem »

Napoleon I

Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.

Uus!!: Norra ja Napoleon I · Näe rohkem »

Napoleoni sõjad

Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.

Uus!!: Norra ja Napoleoni sõjad · Näe rohkem »

Narvik

Narvik on linn Norras Nordlandi maakonnas Ofoteni ringkonnas põhja pool põhjapolaarjoont Ofotfjordeni idaosa lõunarannikul Rombakeni ja Beisfjordeni vahelisel Narviki poolsaarel, Narviki valla keskus.

Uus!!: Norra ja Narvik · Näe rohkem »

NATO

NATO liikmesriigid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (inglise keeles North Atlantic Treaty Organization (NATO), prantsuse keeles Organisation du traité de l'Atlantique nord (OTAN)) on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.

Uus!!: Norra ja NATO · Näe rohkem »

Nærøyfjorden

Nærøyelva ehk Nærøya fjord on fjord Norras Sogn og Fjordane maakonnas Aurlandi vallas.

Uus!!: Norra ja Nærøyfjorden · Näe rohkem »

Neutraliteet

Neutraliteet ehk erapooletus on riigi väljakuulutatud püsiv olek ja hoiak, mis keelab liitumise sõjaliste liitudega.

Uus!!: Norra ja Neutraliteet · Näe rohkem »

Newfoundland

thumb Newfoundland on saar Põhja-Ameerika ranniku lähedal Atlandi ookeanis.

Uus!!: Norra ja Newfoundland · Näe rohkem »

Nikkel

Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.

Uus!!: Norra ja Nikkel · Näe rohkem »

Nobeli auhind

Nobeli auhinna medali lihtsustatud kujutis. Erik Lindbergi loodud medali tegelik kujundus on autorikaitse objekt. Video Jennifer Doudnale Nobeli medali üleandmisest Berkeleys 2020. aastal Nobeli auhind (ka Nobeli preemia) on rootsi keemiku, leiduri ja töösturi Alfred Nobeli testamendi põhjal asutatud iga-aastane rahvusvaheline füüsika-, keemia-, füsioloogia- ja meditsiini-, kirjandus- ning rahuauhind.

Uus!!: Norra ja Nobeli auhind · Näe rohkem »

Nobeli kirjandusauhind

Nobeli kirjandusauhind on Nobeli auhind, mida antakse välja silmapaistvate saavutuste eest kirjanduses.

Uus!!: Norra ja Nobeli kirjandusauhind · Näe rohkem »

Nordkinn

thumb Kinnarodden Nordkinn ehk Kinnarodden on neem Norras Troms og Finnmargi maakonnas Lebesby ja Gamviki valla piiril (või Lebesby vallas) Nordkinni poolsaarel Barentsi mere ääres.

Uus!!: Norra ja Nordkinn · Näe rohkem »

Nordlandi maakond

Nordlandi maakond on 1.

Uus!!: Norra ja Nordlandi maakond · Näe rohkem »

Norra (Järva)

Norra on küla Järva maakonnas Järva vallas.

Uus!!: Norra ja Norra (Järva) · Näe rohkem »

Norra 2014. aasta taliolümpiamängudel

Norra osales 2014. aasta taliolümpiamängudel Sotšis 134 sportlasega, kes võistlesid 12 spordialal.

Uus!!: Norra ja Norra 2014. aasta taliolümpiamängudel · Näe rohkem »

Norra Ülemkohus

Ülemkohtu hoone Norra Ülemkohus (norra Norges Høyesterett) on Norra kõrgeim kohtuinstants.

Uus!!: Norra ja Norra Ülemkohus · Näe rohkem »

Norra Eurovisiooni lauluvõistlusel

Norra on osalenud Eurovisiooni lauluvõistlusel alates 1960.

Uus!!: Norra ja Norra Eurovisiooni lauluvõistlusel · Näe rohkem »

Norra hoovus

Norra hoovus on hoovus Norra meres, osa Golfi hoovusest.

Uus!!: Norra ja Norra hoovus · Näe rohkem »

Norra jalgpallikoondis

Norra jalgpallikoondis on Norra jalgpalliliidu esindusmeeskond, mis esindab Norrat rahvusvahelistel jalgpallivõistlustel.

Uus!!: Norra ja Norra jalgpallikoondis · Näe rohkem »

Norra keel

Norra keel (norra keeles norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.

Uus!!: Norra ja Norra keel · Näe rohkem »

Norra konstitutsioonipäev

Norra kunstniku Christian Krohgi teos "17. mai 1893" Norra konstitutsioonipäev 17. mail on Norra rahvuspüha.

Uus!!: Norra ja Norra konstitutsioonipäev · Näe rohkem »

Norra kroon

Norra kroon (krone, mitm. kroner) on Norra rahaühik.

Uus!!: Norra ja Norra kroon · Näe rohkem »

Norra kuningas

Norra kuninga lipp Kuningakoja vapi kujutis 1905. aasta maalil Norra kuningas on Norra riigipea.

Uus!!: Norra ja Norra kuningas · Näe rohkem »

Norra kuninglik perekond

thumb Norra kuninglikku perekonda kuuluvad valitsev monarh ning tema abikaasa ja nende järeltulijad koos abikaasadega, samuti eelmiste kuninglike perekondade elusolevad liikmed ning nende abikaasad ja lapsed.

Uus!!: Norra ja Norra kuninglik perekond · Näe rohkem »

Norra maakondade tunnuslilled

Siin on loetletud Norra maakondade tunnuslilled ehk maakonnalilled.

Uus!!: Norra ja Norra maakondade tunnuslilled · Näe rohkem »

Norra meri

Norra meri Atlandi ookeani kirdeosas Norra meri on Atlandi ookeani osa.

Uus!!: Norra ja Norra meri · Näe rohkem »

Norra põhiseadus

Norra põhiseadus (norra Kongeriket Norges Grunnlov) võeti vastu Eidsvolli asutava kogu (Riksforsamlingen) koosolekul 16. mail 1814.

Uus!!: Norra ja Norra põhiseadus · Näe rohkem »

Norra peaminister

Norra peaminister (norra keeles statsminister) on Norra valitsuse juht.

Uus!!: Norra ja Norra peaminister · Näe rohkem »

Norra politseiteenistus

Norra maanteepolitseinikud Norra politseiteenistus (norra Politi- og lensmannsetaten) on Norra justiits- ja politseiministeeriumi alluvuses olev politseiorganisatsioon.

Uus!!: Norra ja Norra politseiteenistus · Näe rohkem »

Norra Rahvusooper ja -ballett

Norra Rahvusooper ja -ballett (norra k Den Norske Opera & Ballet) on Norra esimene kutseline ooperi- ja balletiteater.

Uus!!: Norra ja Norra Rahvusooper ja -ballett · Näe rohkem »

Norra Töölispartei

Norra Tööpartei ehk Norra Töölispartei (norra keeles Det Norske Arbeiderparti; DNA) on Norra erakond, mille ideoloogia on sotsiaaldemokraatia.

Uus!!: Norra ja Norra Töölispartei · Näe rohkem »

Norra tuletornide loend

Lindesnesi tuletorn Norra rannapiir on 83 000 km pikk ning seal paikneb või on paiknenud 212 tuletorni, aga nendest ainult kuni 154 on töötanud samal ajal.

Uus!!: Norra ja Norra tuletornide loend · Näe rohkem »

Norralased

pisi Norralased (endanimetus nordmenn) on Skandinaavia poolsaare lääneosas elav põhjagermaani rahvas, Norra põhirahvus.

Uus!!: Norra ja Norralased · Näe rohkem »

November

November ehk kooljakuu ehk talvekuu ehk hingekuu on Gregoriuse kalendris aasta üheteistkümnes kuu.

Uus!!: Norra ja November · Näe rohkem »

NRK

NRK logo NRK (norra keeles Norsk rikskringkasting AS) on Norra riigiringhääling.

Uus!!: Norra ja NRK · Näe rohkem »

NRK1

NRK1 on Norra Riigiringhäälingu (norra Norsk rikskringkasting) põhikanal.

Uus!!: Norra ja NRK1 · Näe rohkem »

Okaspuutaimed

Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas.

Uus!!: Norra ja Okaspuutaimed · Näe rohkem »

Olav Tryggvason

Olav Tryggvason Norra kuningana. Peter Nicolai Arbo maal Olav I Tryggvason (ka Olaf I Tryggvesson, eestipäraselt Olav Tryggvepoeg; umbes 963 – 9. september 1000) oli Norra kuningas aastatel 995–1000.

Uus!!: Norra ja Olav Tryggvason · Näe rohkem »

Oldenburgi dünastia

Oldenburgi dünastia oli Põhja-Saksamaa valitsejasuguvõsa, mis valitses Oldenburgi krahvkonda alates 11. sajandist.

Uus!!: Norra ja Oldenburgi dünastia · Näe rohkem »

Org

Jõeorg Kaukasuses Gruusias Org on mitmesuguse suuruse ja enamasti pikliku kujuga negatiivne pinnavorm.

Uus!!: Norra ja Org · Näe rohkem »

Oslo

Oslo on Norra suurim linn ja aastast 1814 pealinn.

Uus!!: Norra ja Oslo · Näe rohkem »

Oslo Ülikool

Kuningliku Frederiki ülikooli varasem pitser Õigusteaduskonna hoone esine Oslo Ülikool (norra keeles Universitetet i Oslo; ladina keeles Universitas Osloensis) on ülikool Norra pealinnas Oslos.

Uus!!: Norra ja Oslo Ülikool · Näe rohkem »

Oslo fjord

Oslo fjordi kaart Oslo fjord (norra: Oslofjorden) on laht Norra kaguosas.

Uus!!: Norra ja Oslo fjord · Näe rohkem »

Paju

Paju (Salix) on pajuliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude ja põõsaste perekond.

Uus!!: Norra ja Paju · Näe rohkem »

Pakistan

Veokid Pakistani maanteel Pakistan on riik Aasias.

Uus!!: Norra ja Pakistan · Näe rohkem »

Paleosoikum

Paleosoikum (palaios (παλαιός), "iidne" ja zoe (ζωή), "elu", tähendades "iidne elu") ehk vanaaegkond on geokronoloogiline üksus (aegkond) ning kronostratigraafiline üksus (ladekond).

Uus!!: Norra ja Paleosoikum · Näe rohkem »

Püü

Püü (Lagopus) on linnuperekond faasanlaste sugukonnas.

Uus!!: Norra ja Püü · Näe rohkem »

Püriit

Püriit on sulfiidne mineraal.

Uus!!: Norra ja Püriit · Näe rohkem »

Põder

Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja.

Uus!!: Norra ja Põder · Näe rohkem »

Põhja-Ameerika

Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.

Uus!!: Norra ja Põhja-Ameerika · Näe rohkem »

Põhja-Ameerika manner

Põhja-Ameerika satelliidilt Põhja-Ameerika asend maailmakardil Põhja-Ameerika manner on üks kahest mandrist läänepoolkeral.

Uus!!: Norra ja Põhja-Ameerika manner · Näe rohkem »

Põhja-Jäämeri

Põhja-Jäämeri Norra. Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal.

Uus!!: Norra ja Põhja-Jäämeri · Näe rohkem »

Põhja-Norra

Põhja-Norra Bergsfjorden Senja saare lähedal Tromsi maakonnas Põhja-Norra (norra keeles Nord-Norge (''bokmål''), uusnorra keeles Nord-Noreg, põhjasaami keeles Davvi-Norga) on regioon Norra põhjaosas, mis koosneb Nordlandi, Tromsi ja Finnmargi maakonnast.

Uus!!: Norra ja Põhja-Norra · Näe rohkem »

Põhjamaad

Põhjamaad kaardil Põhjamaade lipud Põhjamaad (poeetiliselt ka: Põhjala) on piirkond, mis hõlmab Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taani koos Ahvenamaa, Fääri saarte ja Gröönimaaga.

Uus!!: Norra ja Põhjamaad · Näe rohkem »

Põhjamaade Nõukogu

Põhjamaade Nõukogu (taani keeles Nordisk Råd, norra keeles Nordisk råd, soome keeles Pohjoismaiden neuvosto, islandi keeles Norðurlandaráð, rootsi keeles Nordiska rådet) on Põhjamaade parlamentide koostööorgan.

Uus!!: Norra ja Põhjamaade Nõukogu · Näe rohkem »

Põhjameri

Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.

Uus!!: Norra ja Põhjameri · Näe rohkem »

Põhjapõder

Põhjapõder (Rangifer tarandus) on hirvlaste sugukonda põhjapõdra perekonda kuuluv sõraline.

Uus!!: Norra ja Põhjapõder · Näe rohkem »

Põhjapolaarjoon

Maailma kaart (põhjapolaarjoon on märgitud punase jooniga) Põhjapolaarjoon Soomes, 1975 Põhjapolaarjoon Soomes 2015 Põhjapolaarjoon on polaarjoon, selle laiuskraad on 66,5° N. Põhjapolaarjoonilt põhja poole esineb polaaröö ja polaarpäev.

Uus!!: Norra ja Põhjapolaarjoon · Näe rohkem »

Põhjasaami keel

Põhjasaami keel (varasemad nimetused põhjalapi keel, norralapi keel; põhjasaami keeles davvisámegiella, sámegiella) on uurali keelkonda kuuluv saami keel, mida kõneleb umbes 30 000 inimest Soomes, Rootsis ja Norras.

Uus!!: Norra ja Põhjasaami keel · Näe rohkem »

Põllumajandusmaa

Põllumajandusmaa (ka põllumajanduslik maa) on maa, kus kasvatatakse põllumajandussaadusi või kus on head põllumajanduslikud ja keskkonnatingimused millegi kasvatamiseksEesti maaelu entsüklopeedia (L–Ü), 2009.

Uus!!: Norra ja Põllumajandusmaa · Näe rohkem »

Põrniklased

Põrniklased (Scarabaeidae) on putukate sugukond mardikaliste seltsist.

Uus!!: Norra ja Põrniklased · Näe rohkem »

Pealinn

Eesti pealinn Tallinn Pealinn on asula, kus asuvad riigi (või liitriigi koosseisu kuuluva riikliku moodustise – näiteks Saksamaal liidumaa, Šveitsis kantoni, Ameerika Ühendriikides osariigi) kõrgemad riigivõimu- ja valitsusasutused – parlament, valitsus, riigipea (presidendi, monarhi) residents.

Uus!!: Norra ja Pealinn · Näe rohkem »

Peeter I saar

Peeter I saare asukoht Amundseni meres. Foto on tehtud uurimislaeva Polarstern ekspeditsiooni ajal 1994. Peeter I saar (norra keeles (bokmål) Peter I Øy, Peter 1.s øy, Peter Is øy, Peter I's øy) on vulkaanilise päritoluga saarte rühm Antarktika lääneosas Bellingshauseni meres umbes 450 km kaugusel Antarktise läänerannikust (Eightsi rannikust ja Ellsworthi maast), 400 km Thurstoni saarest kirdes, Hoorni neemest edelas, üks lähisantarktilistest saartest.

Uus!!: Norra ja Peeter I saar · Näe rohkem »

Personaalunioon

Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.

Uus!!: Norra ja Personaalunioon · Näe rohkem »

Peter Asbjørnsen

P.C. Asbjørnsen Peter Christen Asbjørnsen (15. jaanuar 1812 – 5. jaanuar 1885) oli norra kirjanik ja loodusteadlane, kes tegeles norra folkloori kogumisega.

Uus!!: Norra ja Peter Asbjørnsen · Näe rohkem »

Pihlakas

Pihlakas (Sorbus) on roosilaadsete seltsi roosõieliste sugukonda kuuluv puude perekond.

Uus!!: Norra ja Pihlakas · Näe rohkem »

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Uus!!: Norra ja Poola · Näe rohkem »

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.

Uus!!: Norra ja Prantsusmaa · Näe rohkem »

Progressipartei

Progressipartei (eesti keeles on kasutatud ka vastet EduerakondØyvind Strømmen Postimees/Aftenposten, 28.07.2011; bokmål: Fremskrittspartiet, uusnorra keeles: Framstegspartiet, lühend FrP) on konservatiivne Norra partei.

Uus!!: Norra ja Progressipartei · Näe rohkem »

Pruunkaru

Pruunkaru (ladina keeles Ursus arctos; käibekeeles ka lihtsalt karu) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik.

Uus!!: Norra ja Pruunkaru · Näe rohkem »

Pysen

Pysen on skäär Norras Skagerrakis Agderi maakonnas Lindesnesi vallas Hellefjordenis Skjernøy saare lähedal umbes 12 km Mandalist kagus ja umbes 8 km Oddenist kagus.

Uus!!: Norra ja Pysen · Näe rohkem »

Rabamurakas

Rabamurakas (Rubus chamaemorus L.) on roosõieliste sugukonda muraka perekonda kuuluv mitmeaastane kahekojaline rohttaim.

Uus!!: Norra ja Rabamurakas · Näe rohkem »

Rahvastikutihedus

Rahvastikutihedus riigiti 2006. a seisuga Rahvastikutihedus ehk asustustihedus on mingi maa-ala rahvaarvu jagatis selle pindalaga.

Uus!!: Norra ja Rahvastikutihedus · Näe rohkem »

Rahvuspark

Los Cardonese rahvuspark Argentinas Rahvuspark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit.

Uus!!: Norra ja Rahvuspark · Näe rohkem »

Rahvusteater (Norra)

Rahvusteatri maja Oslos Rahvusteater (Nationaltheatret) on Oslos asuv Norra suurim teater.

Uus!!: Norra ja Rahvusteater (Norra) · Näe rohkem »

Rahvusvaheline Vaalapüügikomisjon

Liikmesriigid Rahvusvaheline Vaalapüügikomisjon on 1946.

Uus!!: Norra ja Rahvusvaheline Vaalapüügikomisjon · Näe rohkem »

Randsfjorden

Randsfjorden on järv Norras Innlandeti maakonna Grani, Søndre Landi ja Nordre Landi valla ning Vikeni maakonna Jevnakeri valla territooriumil.

Uus!!: Norra ja Randsfjorden · Näe rohkem »

Rannajoon

Rannajoon on merede ja suurte järvede veepinna ning maismaa vaheline piir.

Uus!!: Norra ja Rannajoon · Näe rohkem »

Rauamaak

Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv.

Uus!!: Norra ja Rauamaak · Näe rohkem »

Rändlinnud

Rändlinnud on linnud, kes vahetavad elukohta vastavalt aastaajale.

Uus!!: Norra ja Rändlinnud · Näe rohkem »

Röyksopp

Röyksopp kontserdil Röyksopp on Tromsøst pärit Norra elektroonilise muusika duo.

Uus!!: Norra ja Röyksopp · Näe rohkem »

Røros

Røros (lõunasaami keeles Plassje) on linn Norras Sør-Trøndelagi maakonnas, Rørosi valla keskus.

Uus!!: Norra ja Røros · Näe rohkem »

Røssvatnet

Røssvatnet (lõunasaami keeles Reevhtse) on järv ja veehoidla Norras Nordlandi maakonna lõunaosas Hattfjelldali ja Hemnesi vallas.

Uus!!: Norra ja Røssvatnet · Näe rohkem »

Realism (kunst)

Millet' üks kuulsamaid teoseid "Viljapeade korjajad" (1857) Realism on 19.

Uus!!: Norra ja Realism (kunst) · Näe rohkem »

Rebane

Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on koerlaste (Canidae) sugukonda rebase (Vulpes) perekonda kuuluv kiskja.

Uus!!: Norra ja Rebane · Näe rohkem »

Referendum

Referendum (ka rahvahääletus, rahvaküsitlus, plebistsiit) on üleüldine (üleriigiline) hääletus seadusandlikus või põhiseaduslikus küsimuses, poliitilise küsimuse esitamine otsesele valijaskonna hääletusele.

Uus!!: Norra ja Referendum · Näe rohkem »

Reformatsioon

Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.

Uus!!: Norra ja Reformatsioon · Näe rohkem »

Riik

Riik on mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord.

Uus!!: Norra ja Riik · Näe rohkem »

Ringvassøy

Ringvassøy (põhjasaami keeles Ráneš) on saar Norras Troms og Finnmargi maakonnas.

Uus!!: Norra ja Ringvassøy · Näe rohkem »

Roald Amundsen

Roald Engelbregt Gravning Amundsen (16. juuli 1872 – 18. juuni 1928) oli norra polaaruurija.

Uus!!: Norra ja Roald Amundsen · Näe rohkem »

Rogalandi maakond

Rogalandi maakond on 1.

Uus!!: Norra ja Rogalandi maakond · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Norra ja Rootsi · Näe rohkem »

Rossøya

Asend Sjuøyane saarestikus Sjuøyane asend Kirdemaa suhtes Rossøya on saar Svalbardi kirdeosas Vesle Tavleøyast veidi loodes, Sjuøyane saarestiku põhjapoolseim saar.

Uus!!: Norra ja Rossøya · Näe rohkem »

Saami keeled

Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.

Uus!!: Norra ja Saami keeled · Näe rohkem »

Saamid

Saami lipp Saami perekond 19. sajandi lõpul Saamid (ka laplased; endanimetus sabme, saami, põhjasaami keeles ainsuses sápmelaš, mitmuses sápmelaččat; varasem eestikeelne nimetus laplased) on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis).

Uus!!: Norra ja Saamid · Näe rohkem »

Saar

Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.

Uus!!: Norra ja Saar · Näe rohkem »

Saar (perekond)

Saar (Fraxinus) on õlipuuliste sugukonda kuuluv heitlehiste (üks liik on igihaljas) lehtpuude ja -põõsaste perekond.

Uus!!: Norra ja Saar (perekond) · Näe rohkem »

Saarestik

Saarestik ehk arhipelaag on mitme omavahel lähestikku paikneva saare kogum.

Uus!!: Norra ja Saarestik · Näe rohkem »

Saarmas

Ternopili oblastis Ukrainas Saarmas ehk euroopa saarmas ehk harilik saarmas (Lutra lutra) on kärplaste sugukonda saarma perekonda kuuluv kiskja.

Uus!!: Norra ja Saarmas · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Norra ja Saksamaa · Näe rohkem »

Sammaltaimed

sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.

Uus!!: Norra ja Sammaltaimed · Näe rohkem »

Saudi Araabia

Saudi Araabia (araabia keeles السعودية; as-Saʿūdīyah, ametlikult Saudi Araabia Kuningriik (لمملكة العربية السعودية; al-Mamlakah ʿArabīyah as-Saʿūdīyah)) on riik Lähis-Idas Araabia poolsaarel.

Uus!!: Norra ja Saudi Araabia · Näe rohkem »

Savi

Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas Rõuge vallas Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.

Uus!!: Norra ja Savi · Näe rohkem »

Sør-Trøndelagi maakond

Kjeungskjæri majakas Sør-Trøndelagis, Ørlandeti lähistel 2016. aastal Sør-Trøndelagi maakond oli 1.

Uus!!: Norra ja Sør-Trøndelagi maakond · Näe rohkem »

Sør-Varangeri vald

Sør-Varanger (põhjasaami Mátta-Várjjat ja kveeni Etelä-Varang) on vald Norras Troms og Finnmargi maakonnas.

Uus!!: Norra ja Sør-Varangeri vald · Näe rohkem »

Sørøya

Sørøya saare asukoht Sørøya on saar Norras Troms og Finnmargi maakonnas.

Uus!!: Norra ja Sørøya · Näe rohkem »

Süvaveekorallid

Sügavvee korallikeskkondMAREANO/Institute of Marine Research, Norra Süvaveekorallid on troopilistest korallidest sügavamal, külmemas vees ja pimedamas elavad korallid.

Uus!!: Norra ja Süvaveekorallid · Näe rohkem »

Segamajandus

Segamajandus (ingl mixed economy) on territoriaalriigi majandussüsteem, milles on samaaegselt ametnikele allutatud tsentraliseeritud plaanimajanduse kui ka sõltumatult tegutseva turumajanduse elemente.

Uus!!: Norra ja Segamajandus · Näe rohkem »

Seiland

Seiland (saami keeles Sievju) on saar Norras Troms og Finnmargi maakonnas Kvaløyast edelas.

Uus!!: Norra ja Seiland · Näe rohkem »

Senja

Senja (põhjasaami keeles Sážža) on saar Norras Troms og Finnmargi maakonnas.

Uus!!: Norra ja Senja · Näe rohkem »

Sergei Lavrov

Sergei Viktorovitš Lavrov (vene keeles Сергей Викторович Лавров; sündinud 21. märtsil 1950 Moskvas) on Venemaa diplomaat, 1994–2004 Venemaa alaline esindaja ÜRO juures, 9. märtsist 2004 välisminister.

Uus!!: Norra ja Sergei Lavrov · Näe rohkem »

Sigrid Undset

Sigrid Undset oma abikaasa Anders Svarstadi maalitud portreel (1911) Sigrid Undset (20. mai 1882 Kalundborg, Taani – 10. juuni 1949 Lillehammer, Norra) oli norra kirjanik, kes 1928.

Uus!!: Norra ja Sigrid Undset · Näe rohkem »

Sigurd Magnusson

Sigurd Magnusson (ka Sigurd I või Sigurd Jeruusalemmasõitja (vanapõhja Sigurðr Jórsalafari, norra Sigurd Jorsalfare; u. 1090 – 26. märts 1130) oli Norra kuningas aastail 1103–1130. Ta oli Magnus Paljasjala poeg. 1098. aastal oli Sigurd kaasas oma isa sõjakäigul Orkney saartele, Hebriididele ja Iiri merele. Samal aastal sai ta Orkney kuningaks ning Manni ja Saarte kuningaks. Ei ole teada kas Sigurd naasis sõjakäigu järel koos isaga Norrasse. Igatahes 1102. aastal kui Magnus uuesti läände sõitis, oli Sigurd Orkneyl. Magnus ja Iirimaa ülemkuningas Muirchertach Ua Briain olid kokku lepinud abielu Sigurdi ja Muirchertachi tütre Blathmin O'Brieni vahel. Magnuse surma järel jäeti abieluplaanid siiski katki. Peale oma isa surma 1103. aastal tõusis Sigurd koos oma vendade Øystein Magnussoni ja Olav Magnussoniga Norra troonile. 1107. aastal siirdus Sigurd norralastest koosneva väesalga eesotsas appi Jeruusalemma kuningriigile, olles esimene Euroopa kuningas kes võttis osa Norra ristisõjast. Ristisõjast osavõtu eest sai ta omale lisanime Jeruusalemmasõitja. Ta võttis osa lahingutest Lissabonis, erinevatel Vahemere saartel, ning Palestiinas. 1110. aastal võttis ta koos Jeruusalemma kuninga Baudouin I-ga osa rannikulinna Sidoni vallutamisest. Sigurd naasis 1111. aastal Norrasse ja viis oma pealinna Konghellesse ning ehitas sinna linnuse. Linnuses hoidis ta muuhulgas Baudouini käest kingituseks saadud reliikviat – puutükki, mis olnud pärit Jeesuse ristipuust. 1123. aastal asus Sigurd uuesti sõtta kristluse nimel. Sedapuhku võitles ta Smålandi elanike vastu, kes olid taganenud ristiusust ja hakanud uuesti austama oma vanu jumalaid. Sigurdi valitsusajal võeti Norras kasutusele kirikukümnis ning asutati Stavangeri piiskopkond. Sigurd suri 1130. aastal ja maeti Hallvardskirkeni kirikusse Oslos. Sigurdi surma järel algas Norras kodusõda tema poja Magnus Sigurdssoni ja Sigurdi väidetava poolvenna Harald Gille vahel. See tõi kaasa endaga kodusõdade perioodi, mis kestis 1240. aastani.

Uus!!: Norra ja Sigurd Magnusson · Näe rohkem »

Silur

Silur (vanasti ka Gotlandium) on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).

Uus!!: Norra ja Silur · Näe rohkem »

Siseveed

Siseveed on maismaal paiknevad veed: jõed, järved, tehisveekogud, põhjavesi, mandrijää ja liustike vesi.

Uus!!: Norra ja Siseveed · Näe rohkem »

Sissel Kyrkjebø

Sissel Kyrkjebø Sissel Kyrkjebø (esinejanimega Sissel; sündinud 24. juunil 1969 Norras Bergenis) on norra laulja.

Uus!!: Norra ja Sissel Kyrkjebø · Näe rohkem »

Skagerrak

Skagerrak ja Kattegat Skagerrak on väin Skandinaavia ja Jüüti poolsaare vahel.

Uus!!: Norra ja Skagerrak · Näe rohkem »

Skandinaavia mäestik

pisi Skandinaavia mäestik on mäestik Skandinaavia poolsaare lääneosas.

Uus!!: Norra ja Skandinaavia mäestik · Näe rohkem »

Skandinaavia poolsaar

Skandinaavia poolsaar Skandinaavia poolsaar asub Põhja-Euroopas ning koosneb peamiselt Norra ja Rootsi maa-aladest.

Uus!!: Norra ja Skandinaavia poolsaar · Näe rohkem »

Skäär

300px Skäär (ka kaljulaid) on kristalseist kivimitest koosnev kaljusaar.

Uus!!: Norra ja Skäär · Näe rohkem »

Skien

Skien on linn Norras, Vestfold og Telemargi maakonna, Skieni valla ja endise Telemargi maakonna halduskeskus.

Uus!!: Norra ja Skien · Näe rohkem »

Snåsavatnet

Snåsavatnet on järv Norras Trøndelagi maakonnas Steinkjeri ja Snåsa vallas.

Uus!!: Norra ja Snåsavatnet · Näe rohkem »

Snorri Sturluson

Lehekülg Heimskringla käsikirjast Snorri Sturluson (islandi keeles Snorri Sturluson, norra keeles Snorre Sturlason, rootsi ja taani keeles ka Snorre Sturlasson) (1178 või 1179 – 23. september 1241) oli Islandi ajaloolane, luuletaja ja poliitik.

Uus!!: Norra ja Snorri Sturluson · Näe rohkem »

Sogne fjord

thumb Sogne fjord on fjord Skandinaavia poolsaarel Norra edelaosas, Norra pikim ja maailmas pikkuselt teine fjord, mis jääb alla ainult Scoresby Sundile Gröönimaal.

Uus!!: Norra ja Sogne fjord · Näe rohkem »

Somaalia

Somaalia (ametliku nimega Somaalia Liitvabariik) on maa Aafrika idaosas Aafrika Sarve tipus.

Uus!!: Norra ja Somaalia · Näe rohkem »

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Uus!!: Norra ja Soome · Näe rohkem »

Soome keel

Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.

Uus!!: Norra ja Soome keel · Näe rohkem »

Soome-ugri keeled

samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).

Uus!!: Norra ja Soome-ugri keeled · Näe rohkem »

Sotsialistlik Vasakpartei

Sotsialistlik Vasakpartei (norra keeles Sosialistisk Venstreparti, lühend SV) on Norra sotsialistlik partei.

Uus!!: Norra ja Sotsialistlik Vasakpartei · Näe rohkem »

Stavanger

Stavanger on linn Norras, Rogalandi maakonna keskus.

Uus!!: Norra ja Stavanger · Näe rohkem »

Stavanger Aftenblad

Stavanger Aftenbladi hoone Stavangeris Stavanger Aftenblad (otsetõlkes 'Stavangeri õhtuleht'; tuntud ka kui Aftenblad) on Norras Stavangeris ilmuv päevaleht.

Uus!!: Norra ja Stavanger Aftenblad · Näe rohkem »

Stiklestadi lahing

Stiklestadi lahing Stiklestadi lahing (norra Stiklarstaðir) toimus 29. juulil 1030 Stiklestadis (tänapäeva Verstadi vallas).

Uus!!: Norra ja Stiklestadi lahing · Näe rohkem »

Storting

thumb thumb Storting (norra keeles määrava artikliga Stortinget) on Norra parlament.

Uus!!: Norra ja Storting · Näe rohkem »

Struve geodeetiline kaar

280px Struve geodeetiline kaar on Friedrich Georg Wilhelm Struve eestvõtmisel aastatel 1816–1855 Maa kuju ja suuruse mõõtmiseks rajatud triangulatsiooniahel, mis ulatub Põhja-Jäämere äärest Musta mere äärde.

Uus!!: Norra ja Struve geodeetiline kaar · Näe rohkem »

Suurbritannia

Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.

Uus!!: Norra ja Suurbritannia · Näe rohkem »

Suurbritannia saar

Asendikaart Suurbritannia saar (inglise keeles Great Britain ehk Britain, kõmri keeles Prydain, korni keeles Breten Veur, gaeli keeles Breatainn Mhòr) on suurim Briti saartest.

Uus!!: Norra ja Suurbritannia saar · Näe rohkem »

Svalbard

496x496px Svalbard (enne 1925. aastat tuntud kui Spitsbergen või Spitzbergen), eesti keeles ka Teravmäed, on Norra saarestik Põhja-Jäämeres.

Uus!!: Norra ja Svalbard · Näe rohkem »

Svalbardi leping

Svalbardi leping (norra keeles Svalbardtraktaten) on rahvusvaheline leping, mis näeb ette Norra suveräänsuse Svalbardi üle.

Uus!!: Norra ja Svalbardi leping · Näe rohkem »

Sverre Sigurdsson

Sverre Sigurdsson (Unasson) (umbes 1149 Fääri saared – 9. märts 1202 Bergen) oli Norra kuningas aastatel 1177–1202, ta oli üks tuntumaid Norra kuningaid.

Uus!!: Norra ja Sverre Sigurdsson · Näe rohkem »

Svolderi merelahing

Svolderi merelahingu viimane staadium: Eiríkr Hákonarson ja tema mehed Ormen Lange pardal Svolderi merelahing toimus 1000.

Uus!!: Norra ja Svolderi merelahing · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Uus!!: Norra ja Taani · Näe rohkem »

Taani-Norra

Taani-Norra oli Taani ja Norra personaalunioon aastatel 1536–1814.

Uus!!: Norra ja Taani-Norra · Näe rohkem »

Tööstus

Tööstus on ühiskonna tootlike jõudude arenemist mõjustav rahvamajandusharu, mille ettevõtted (tehased, vabrikud, kaevandused, elektrijaamad) valmistavad töövahendeid nii tööstuse enese kui ka teiste rahvamajandusharude jaoks, toodavad tooraineid, materjale, kütust ja energiat ning töötlevad tööstus- ja põllumajandussaadusi.

Uus!!: Norra ja Tööstus · Näe rohkem »

Tønsberg

Tønsberg on linn Norras Vestfold og Telemargi maakonnas, Tønsbergi valla ja endise Vestfoldi maakonna keskus, mis asub Oslo fjordi ääres Oslost 73 km edelas.

Uus!!: Norra ja Tønsberg · Näe rohkem »

Türgi

Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.

Uus!!: Norra ja Türgi · Näe rohkem »

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.

Uus!!: Norra ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Teno

thumb thumb Teno (põhjasaami Deatnu, norra Tana) on jõgi Skandinaavia poolsaare põhjaosas Norras ja Soomes.

Uus!!: Norra ja Teno · Näe rohkem »

Territoriaalmeri

Territoriaalmeri ehk territoriaalveed on mingi riigi või leppe järgi kindlaks määratud, rannaga rööbiti kulgev merevööndi riba, mis kuulub leppealusele rannariigile, see tähendab, et riigil on sellele veeterritooriumile suveräänne õigus.

Uus!!: Norra ja Territoriaalmeri · Näe rohkem »

Thor Heyerdahl

Thor Heyerdahl Thor Heyerdahl (6. oktoober 1914 Larvik, Norra – 18. aprill 2002 Colla Micheri, Itaalia) oli Norra etnoloog, arheoloog ja seikleja.

Uus!!: Norra ja Thor Heyerdahl · Näe rohkem »

Trøndelag

Trøndelagi asukoht Norras Trøndelagi vaade Trøndelagi vapp Trøndelag on ajalooline ja geograafiline piirkond (landsdel) Norra keskosas.

Uus!!: Norra ja Trøndelag · Näe rohkem »

Troms og Finnmargi maakond

Troms og Finnmargi maakond (norra keeles Troms og Finnmark, kveeni keeles Tromssa ja Finmarkku, põhjasaami keeles Romsa ja Finnmárku) on maakond Põhja-Norras.

Uus!!: Norra ja Troms og Finnmargi maakond · Näe rohkem »

Tromsø ülikool

Tromsø ülikool on ülikool Tromsøs Norras, maailma põhjapoolseim ülikool.

Uus!!: Norra ja Tromsø ülikool · Näe rohkem »

Tromsi maakond

Tromsi maakond (põhjasaami Romsa) oli 1.

Uus!!: Norra ja Tromsi maakond · Näe rohkem »

Trondheim

Trondheim (ka Trondhjem, keskajal Nidaros) on linn Norras Trøndelagi maakonnas, endise Sør-Trøndelagi maakonna keskus.

Uus!!: Norra ja Trondheim · Näe rohkem »

Tummfilm

Käsitsi koloreeritud tummfilm "Les sept châteaux du diable" aastast 1901 (Ferdinand Zecca) Tummfilm on film, millel puudub sünkroonitud heli (eriti dialoog).

Uus!!: Norra ja Tummfilm · Näe rohkem »

Tunnsjøen

Tunnsjøen (lõunasaami Dåtnejaevrie) on järv Norras Trøndelagi maakonnas Røyrviki ja Lierne vallas Namdaleni ja Norra-Rootsi piiri vahel.

Uus!!: Norra ja Tunnsjøen · Näe rohkem »

Turbonegro

Turbonegro Vikafestivalil esitamas "Moi i Rana" Turbonegro (Norras Turboneger) on Norra punk rock'i ansambel, mis kombineerib glämmroki, hardcore punk'i ja heavy metal'i stiiliks, mida ansambel ise kutsub death punk'iks.

Uus!!: Norra ja Turbonegro · Näe rohkem »

Turism

Turisti skulptuur Badeni termide ees Austrias Voore külalistemaja Jõgeva maakonnas Turism on reisimine väljapoole oma tavalist elukeskkonda meelelahutuse, äri või muul eesmärgil ning reisimisega kaasnevate teenuste tarbimine ja osutamine.

Uus!!: Norra ja Turism · Näe rohkem »

Tursk

Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo (Gadus morhua) on tursklaste sugukonda kuuluv kalaliik.

Uus!!: Norra ja Tursk · Näe rohkem »

Tyrifjorden

Tyrifjorden on järv Norras Vikeni maakonnas Modumi, Lieri, Ringerike ja Hole valla territooriumil Hønefossist pisut lõuna pool.

Uus!!: Norra ja Tyrifjorden · Näe rohkem »

Ukraina

Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.

Uus!!: Norra ja Ukraina · Näe rohkem »

UNESCO maailmapärandi nimistu

Maailmapärandi komitee logo UNESCO maailmapärandi nimistu (inglise keeles World Heritage List) on UNESCO poolt koostatav nimekiri maailma kultuuri- ja loodusobjektidest, mille UNESCO maailmapärandi komitee on leidnud olevat kogu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi seisukohalt üliolulised.

Uus!!: Norra ja UNESCO maailmapärandi nimistu · Näe rohkem »

Unitaarriik

Unitaarriik on riik, mille koosseisus ei ole autonoomseid haldusterritoriaalseid üksusi.

Uus!!: Norra ja Unitaarriik · Näe rohkem »

Urnesi püstpalkkirik

Urnesi püstpalkkirik on kirik Ornesi talu maadel Lusteri vallas Vestlandi maakonnas Norras.

Uus!!: Norra ja Urnesi püstpalkkirik · Näe rohkem »

Utværi tuletorn

Utværi tuletorn Utværi tuletorn Utværi tuletorn on tuletorn Norras Vestlandi maakonnas Solundi vallas Utværi saarel endisest kalurikülast läänes.

Uus!!: Norra ja Utværi tuletorn · Näe rohkem »

Uusnorra keel

Ivar Aasenit peetakse uusnorra keele isaks. Norra kaart. Uusnorra keelt kasutavad vallad on tähistatud sinisega. Uusnorra keel ehk nynorsk on norra keele teine ametlik kirjakeel bokmål'i kõrval.

Uus!!: Norra ja Uusnorra keel · Näe rohkem »

Vaikne ookean

thumb Vaikne ookean on suurim ookean Maal.

Uus!!: Norra ja Vaikne ookean · Näe rohkem »

Valitsus

Valitsus on institutsioon, millele kuulub riigis täidesaatev võim.

Uus!!: Norra ja Valitsus · Näe rohkem »

Valss

Valss (saksa k Walzer, inglise k waltz) on 3/4 taktimõõdus seltskonnatants.

Uus!!: Norra ja Valss · Näe rohkem »

Vanapõhja keel

germaani keelte levikut, mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest Vanapõhja keel ehk vanaskandinaavia keel (rootsi keeles fornnordiska, taani keeles oldnordisk ehk norrønt, norra keeles norrønt, inglise keeles Old Norse) on germaani keelte põhjagermaani harusse kuuluv keel, mida kõneldi Skandinaavias ning selle elanike ülemereasundustes viikingiajal ja keskaja alguses, kuni 13. sajandini.

Uus!!: Norra ja Vanapõhja keel · Näe rohkem »

Vardø

Vardø (saami Várggát) on linn Norras Troms og Finnmargi maakonnas, Vardø valla keskus.

Uus!!: Norra ja Vardø · Näe rohkem »

Vardø vald

Vardø vald (saami Várggáid gielda, kveeni Vuoreijan komuuni) on vald Norras Troms og Finnmargi maakonnas.

Uus!!: Norra ja Vardø vald · Näe rohkem »

Vardetangen

Koordinaatidega tahvel neemel Vardetangen on neem Norras Lindåsi poolsaarel (Lindåshalvøya) Vestlandi maakonnas Austrheimi valla loodeosas Mongstadist läänes Bergenist loodes.

Uus!!: Norra ja Vardetangen · Näe rohkem »

Vasemaak

Vasemaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt vaske ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv.

Uus!!: Norra ja Vasemaak · Näe rohkem »

Võrdeline valimissüsteem

Võrdeline ehk proportsionaalne valimissüsteem on valimissüsteem, mille puhul esinduskogu mandaadid jagatakse valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel võrdeliselt nende saadud häälte arvuga.

Uus!!: Norra ja Võrdeline valimissüsteem · Näe rohkem »

Vega saared

Vega saared (norra keeles Vegaøyan) hõlmab 1037 km² avatud kultuurmaastikku, koosnedes umbkaudu 6500 väikesest saarest, laiust ja skäärist.

Uus!!: Norra ja Vega saared · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Uus!!: Norra ja Venemaa · Näe rohkem »

Venemaa president

Venemaa Föderatsiooni president (vene keeles президент Российской Федерации) on Venemaa riigipea.

Uus!!: Norra ja Venemaa president · Näe rohkem »

Venstre (Norra)

Venstre ('vasakpoolsed', norra lühend V, ametlik ingliskeelne nimi Liberal Party of Norway ('Norra Liberaalne Partei')) on sotsiaalliberaalne Norra partei.

Uus!!: Norra ja Venstre (Norra) · Näe rohkem »

Verdens Gang

Verdens Gang (tõlkes umbes 'maailma kulg'), üldiselt tuntud VG nime all, on Norra suurim ajaleht.

Uus!!: Norra ja Verdens Gang · Näe rohkem »

Vesteråleni saared

Saarestiku asend Norras Vesteråleni saared on Norrale kuuluv saarestik Norra meres.

Uus!!: Norra ja Vesteråleni saared · Näe rohkem »

Vestfold og Telemargi maakond

Vestfold og Telemargi maakond on Lõuna-Norras Østlandeti piirkonna maakond, mis loodi 1.

Uus!!: Norra ja Vestfold og Telemargi maakond · Näe rohkem »

Vestlandet

Norra kaart. Vestlandet on kujutatud punasega Vestlandet on regioon Norra lääneosas.

Uus!!: Norra ja Vestlandet · Näe rohkem »

Vietnam

Vietnam (ametliku nimega Vietnami Sotsialistlik Vabariik) on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaare idarannikul.

Uus!!: Norra ja Vietnam · Näe rohkem »

Viikingid

Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).

Uus!!: Norra ja Viikingid · Näe rohkem »

Viikingilaevade muuseum

Vikingskipshuset, Bygdøy, Oslo Viikingilaevade muuseum (norra Vikingskipshuset 'Viikingilaevamaja') asub Bygdøy poolsaarel Oslos, Norras.

Uus!!: Norra ja Viikingilaevade muuseum · Näe rohkem »

Viiul

Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja.

Uus!!: Norra ja Viiul · Näe rohkem »

Vikeni maakond

Vikeni maakond on Lõuna-Norras Østlandeti piirkonna maakond, mis loodi 1.

Uus!!: Norra ja Vikeni maakond · Näe rohkem »

Weichseli jäätumine

Würmi jäätumised Weichseli jäätumine on Kvaternaari jääaja viimane suurem jäätumine.

Uus!!: Norra ja Weichseli jäätumine · Näe rohkem »

.no

.no on Norra Interneti tippdomeen.

Uus!!: Norra ja .no · Näe rohkem »

1000

1000.

Uus!!: Norra ja 1000 · Näe rohkem »

1027

1027.

Uus!!: Norra ja 1027 · Näe rohkem »

1028

1028.

Uus!!: Norra ja 1028 · Näe rohkem »

1104

1104.

Uus!!: Norra ja 1104 · Näe rohkem »

1130

1130.

Uus!!: Norra ja 1130 · Näe rohkem »

1153

1153.

Uus!!: Norra ja 1153 · Näe rohkem »

1236

1236.

Uus!!: Norra ja 1236 · Näe rohkem »

1252

1252.

Uus!!: Norra ja 1252 · Näe rohkem »

1319

1319.

Uus!!: Norra ja 1319 · Näe rohkem »

1348

1348.

Uus!!: Norra ja 1348 · Näe rohkem »

1350

1350.

Uus!!: Norra ja 1350 · Näe rohkem »

1380

1380.

Uus!!: Norra ja 1380 · Näe rohkem »

1387

1387.

Uus!!: Norra ja 1387 · Näe rohkem »

1397

1397.

Uus!!: Norra ja 1397 · Näe rohkem »

1450

1450.

Uus!!: Norra ja 1450 · Näe rohkem »

15. september

15.

Uus!!: Norra ja 15. september · Näe rohkem »

1521

1521.

Uus!!: Norra ja 1521 · Näe rohkem »

1536

1536.

Uus!!: Norra ja 1536 · Näe rohkem »

1537

1537.

Uus!!: Norra ja 1537 · Näe rohkem »

1613

1613.

Uus!!: Norra ja 1613 · Näe rohkem »

1645

1645.

Uus!!: Norra ja 1645 · Näe rohkem »

1658

1658.

Uus!!: Norra ja 1658 · Näe rohkem »

1660

1660.

Uus!!: Norra ja 1660 · Näe rohkem »

17. mai

17.

Uus!!: Norra ja 17. mai · Näe rohkem »

1750

1750.

Uus!!: Norra ja 1750 · Näe rohkem »

1751

1751.

Uus!!: Norra ja 1751 · Näe rohkem »

18. sajand

Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.

Uus!!: Norra ja 18. sajand · Näe rohkem »

1811

1811.

Uus!!: Norra ja 1811 · Näe rohkem »

1814

1814.

Uus!!: Norra ja 1814 · Näe rohkem »

1850

1850.

Uus!!: Norra ja 1850 · Näe rohkem »

1885

1885.

Uus!!: Norra ja 1885 · Näe rohkem »

1899

1899.

Uus!!: Norra ja 1899 · Näe rohkem »

19. sajand

Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

Uus!!: Norra ja 19. sajand · Näe rohkem »

1905

1905.

Uus!!: Norra ja 1905 · Näe rohkem »

1907

1907.

Uus!!: Norra ja 1907 · Näe rohkem »

1931

1931.

Uus!!: Norra ja 1931 · Näe rohkem »

1932

1932.

Uus!!: Norra ja 1932 · Näe rohkem »

1946

1946.

Uus!!: Norra ja 1946 · Näe rohkem »

1948

1948.

Uus!!: Norra ja 1948 · Näe rohkem »

1958

1958.

Uus!!: Norra ja 1958 · Näe rohkem »

1972

1972.

Uus!!: Norra ja 1972 · Näe rohkem »

1976

1976.

Uus!!: Norra ja 1976 · Näe rohkem »

1980

1980.

Uus!!: Norra ja 1980 · Näe rohkem »

1985

1985.

Uus!!: Norra ja 1985 · Näe rohkem »

1986

1986.

Uus!!: Norra ja 1986 · Näe rohkem »

1990

1990.

Uus!!: Norra ja 1990 · Näe rohkem »

1991

1991.

Uus!!: Norra ja 1991 · Näe rohkem »

1994

1994.

Uus!!: Norra ja 1994 · Näe rohkem »

1995

1995.

Uus!!: Norra ja 1995 · Näe rohkem »

1997

1997.

Uus!!: Norra ja 1997 · Näe rohkem »

1999

1999.

Uus!!: Norra ja 1999 · Näe rohkem »

20. sajand

New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.

Uus!!: Norra ja 20. sajand · Näe rohkem »

2000

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.

Uus!!: Norra ja 2000 · Näe rohkem »

2001

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.

Uus!!: Norra ja 2001 · Näe rohkem »

2002

2002.

Uus!!: Norra ja 2002 · Näe rohkem »

2003

2003.

Uus!!: Norra ja 2003 · Näe rohkem »

2004

2004.

Uus!!: Norra ja 2004 · Näe rohkem »

2005

2005.

Uus!!: Norra ja 2005 · Näe rohkem »

2006

2006.

Uus!!: Norra ja 2006 · Näe rohkem »

2008

2008.

Uus!!: Norra ja 2008 · Näe rohkem »

2009

2009.

Uus!!: Norra ja 2009 · Näe rohkem »

2010

2010.

Uus!!: Norra ja 2010 · Näe rohkem »

2011. aasta terrorirünnakud Norras

2011.

Uus!!: Norra ja 2011. aasta terrorirünnakud Norras · Näe rohkem »

2021

2021.

Uus!!: Norra ja 2021 · Näe rohkem »

27. aprill

27.

Uus!!: Norra ja 27. aprill · Näe rohkem »

7. juuni

Uus!!: Norra ja 7. juuni · Näe rohkem »

995

995.

Uus!!: Norra ja 995 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Kongeriket Noreg, Kongeriket Norge, NOR, Noreg, Norge, Norra kuningriik.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika