Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Novgorodi vabariik ja Tšuudid
Novgorodi vabariik ja Tšuudid on 35 ühist asja (Unioonpeedia): Arhangelski oblast, Bojaar, Dvina, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Ilmjärv, Ingeri, Isurid, Jaroslav Tark, Jäälahing, Karjala kannas, Karjalased, Kiievi-Vene, Laadoga, Novgorodi vabariik, Otepää lahing, Otepää lahing (1210), Pihkva, Połack, Possaadnik, Ristisõjad, Saamid, Skandinaavia, Soome-ugri rahvad, Soomlased, Tallinna piiramine (sügis 1223), Tartu, Tartu linnus, Vadjalased, Varbola Jaanilinn, Vürst, ..., Veliki Novgorod, Vene keel, Venelased, Virumaa, Vladimir Püha. Laienda indeks (5 rohkem) »
Arhangelski oblast
Arhangelski oblast on 1. järgu haldusüksus (oblast) Venemaal Loode föderaalringkonnas.
Arhangelski oblast ja Novgorodi vabariik · Arhangelski oblast ja Tšuudid ·
Bojaar
Vene bojaarid 16.-17. sajandil. Bojaarid olid Vene ja Moskva vürstiriigi kõrgaadlikud 18. sajandi alguseni.
Bojaar ja Novgorodi vabariik · Bojaar ja Tšuudid ·
Dvina
thumb Dvina ehk Põhja-Dvina (varem eesti keeles Põhja-Dvinaa; vene Северная Двина) on jõgi Euroopa-Venemaa põhjaosas.
Dvina ja Novgorodi vabariik · Dvina ja Tšuudid ·
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Novgorodi vabariik · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Tšuudid ·
Ilmjärv
Ilmjärv, enamasti eesti keeles tuntud ka Ilmeni järve nime all, (vene keeles Ильмень, Ilmen, vanavene keeles Илмерь, Ilmer; soome keeles Ilmajärvi) on järv Venemaal.
Ilmjärv ja Novgorodi vabariik · Ilmjärv ja Tšuudid ·
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Ingeri ja Novgorodi vabariik · Ingeri ja Tšuudid ·
Isurid
Isurid on isuri keelt kõnelev läänemeresoome rahvas, kelle ajalooline asuala on Ingerimaa Soome lahe kagukaldal Narva ja Peterburi vahel.
Isurid ja Novgorodi vabariik · Isurid ja Tšuudid ·
Jaroslav Tark
Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. Ehkki Jaroslavi tarkust kroonikates korduvalt kiideti, ei pärine liignimi Tark vürsti eluajast. Selle andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin, et eristada teda teistest Jaroslav Vladimirovitši nimelistest vürstidest. Kiievi-Vene 1015–1113.
Jaroslav Tark ja Novgorodi vabariik · Jaroslav Tark ja Tšuudid ·
Jäälahing
Jäälahing oli 5. aprillil 1242 Eestimaad ja Venemaad eraldava Peipsi järve jääl Varesekivi lähedal Lämmijärve idakalda juures toimunud relvakonflikt Tartu piiskopkonna, Liivi ordu ja Novgorodi vürsti Aleksander Jaroslavitši juhitud Novgorodi vabariigi sõjasalkade vahel.
Jäälahing ja Novgorodi vabariik · Jäälahing ja Tšuudid ·
Karjala kannas
Nõukogude Liidu ja Soome piiri kuni 1940. aastani Karjala kannas (ka Karjala maakitsus; soome keeles Karjalankannas) on Soome lahe ja Laadoga järve vahele jääv maismaa-ala (maakitsus).
Karjala kannas ja Novgorodi vabariik · Karjala kannas ja Tšuudid ·
Karjalased
Karjala eri piirkonnad Karjala rahvuslipp Karjalased (enesenimetus karjalaižet) on läänemeresoome rahvas, kelle traditsiooniline asuala on Karjalas.
Karjalased ja Novgorodi vabariik · Karjalased ja Tšuudid ·
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Kiievi-Vene ja Novgorodi vabariik · Kiievi-Vene ja Tšuudid ·
Laadoga
Paadisadam Laadoga järvel. Tagaplaanil Valamo Issanda Muutmise Klooster Laadoga kaart Neeva valgla kristalsed kivimid Laadoga järv ehk Laadoga (vene keeles Ладожское озеро, karjala keeles Luadogu, soome keeles Laatokka) on järv Euroopas Venemaal.
Laadoga ja Novgorodi vabariik · Laadoga ja Tšuudid ·
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Novgorodi vabariik ja Novgorodi vabariik · Novgorodi vabariik ja Tšuudid ·
Otepää lahing
Otepää lahing toimus 1217.
Novgorodi vabariik ja Otepää lahing · Otepää lahing ja Tšuudid ·
Otepää lahing (1210)
Otepää piiramine oli 1210.
Novgorodi vabariik ja Otepää lahing (1210) · Otepää lahing (1210) ja Tšuudid ·
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Novgorodi vabariik ja Pihkva · Pihkva ja Tšuudid ·
Połack
Polatski Püha Sofia katedraal Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk, venepäraselt Polotsk, poola keeles Połock) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni halduskeskus.
Novgorodi vabariik ja Połack · Połack ja Tšuudid ·
Possaadnik
Emajõe suudmes Peipsi kaldal Pihkva possaadnike ja bojaaridega 1472. aasta oktoobris Possaadnik (vene keeles поса́дник) oli keskaegse Vana-Vene linna ja selle halduslike piirkondade elanike igapäevaelu puudutavate küsimustega tegeleva munitsipaalvalitsuse administratiivne juht ja linnapea; hiljem häälteenamusega valitud linna omavalitsuse juht.
Novgorodi vabariik ja Possaadnik · Possaadnik ja Tšuudid ·
Ristisõjad
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.
Novgorodi vabariik ja Ristisõjad · Ristisõjad ja Tšuudid ·
Saamid
Saami lipp Saami perekond 19. sajandi lõpul Saamid (ka laplased; endanimetus sabme, saami, põhjasaami keeles ainsuses sápmelaš, mitmuses sápmelaččat; varasem eestikeelne nimetus laplased) on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis).
Novgorodi vabariik ja Saamid · Saamid ja Tšuudid ·
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Novgorodi vabariik ja Skandinaavia · Skandinaavia ja Tšuudid ·
Soome-ugri rahvad
Soome-ugri ja samojeedi rahvaste põhilised asualad kaardil Soome-ugri rahvad ehk soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad.
Novgorodi vabariik ja Soome-ugri rahvad · Soome-ugri rahvad ja Tšuudid ·
Soomlased
Soomlased rahvariietes Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus.
Novgorodi vabariik ja Soomlased · Soomlased ja Tšuudid ·
Tallinna piiramine (sügis 1223)
Tallinna piiramine toimus 1223.
Novgorodi vabariik ja Tallinna piiramine (sügis 1223) · Tšuudid ja Tallinna piiramine (sügis 1223) ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Novgorodi vabariik ja Tartu · Tšuudid ja Tartu ·
Tartu linnus
Linnus asus tähetorni kohal ja ümbruses. Püssirohukeldri kohal oli muinasajal looduslik vagumushttp://entsyklopeedia.ee/artikkel/tartu_linnus Tartu linnus, Eesti entsüklopeedia 12, 2003 Tartu muinaslinnus (ka Tarbatu linnus) oli eestlaste linnus praeguse Tartu linna territooriumil Toomemäel, nüüdse Tartu tähetorni kohal.
Novgorodi vabariik ja Tartu linnus · Tšuudid ja Tartu linnus ·
Vadjalased
Vadjalaste vapp Vadjalased (endanimetused vadjalain, vad́d́alaizõd, vadjakko, vađđalaizet, maaväci) on läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluvat keelt kõnelev läänemeresoome rahvas.
Novgorodi vabariik ja Vadjalased · Tšuudid ja Vadjalased ·
Varbola Jaanilinn
Linnuse rekonstrueeritud läänevärav Varbola Jaanilinn Ludwig August von Mellini kaardil Linnuseõu Varbola Jaanilinn (ladina keeles Castrum Warbole) oli Muinas-Eesti suurim linnus Rapla–Varbola tee ääres Põlli külas Märjamaa vallas Raplamaal.
Novgorodi vabariik ja Varbola Jaanilinn · Tšuudid ja Varbola Jaanilinn ·
Vürst
Vürst on Saksamaal hertsogist madalam, Venemaal suurvürstist madalam aadlitiitel, samuti monarhitiitel.
Novgorodi vabariik ja Vürst · Tšuudid ja Vürst ·
Veliki Novgorod
Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.
Novgorodi vabariik ja Veliki Novgorod · Tšuudid ja Veliki Novgorod ·
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Novgorodi vabariik ja Vene keel · Tšuudid ja Vene keel ·
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Novgorodi vabariik ja Venelased · Tšuudid ja Venelased ·
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Novgorodi vabariik ja Virumaa · Tšuudid ja Virumaa ·
Vladimir Püha
Vladimir Püha (ka Vladimir Suur ja Vladimir Svjatoslavitš, Vladimir Särav Päikene; ukraina keeles Володимир Святославич Volodõmõr Svjatoslavõtš; vene keeles Владимир Святославич Vladimir Svjatoslavitš; umbes 956 – 15. juuli 1015) oli Kiievi suurvürst 980–1015 ja Kiievi suurvürstiriigi ristiusustaja.
Novgorodi vabariik ja Vladimir Püha · Tšuudid ja Vladimir Püha ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Novgorodi vabariik ja Tšuudid ühist
- Millised on sarnasused Novgorodi vabariik ja Tšuudid
Võrdlus Novgorodi vabariik ja Tšuudid
Novgorodi vabariik on 257 suhted, samas Tšuudid 159. Kuna neil ühist 35, Jaccard indeks on 8.41% = 35 / (257 + 159).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Novgorodi vabariik ja Tšuudid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
