Kiiremini kui brauser!
33 suhted: Aatomituum, Berüllium, Deuteerium, Gluuon, Heelium, Heelium-3, Kaltsium, Keemiline element, Kelvin, Kvargid, Kvark-gluuonplasma, Liitium, Minut, Neutron, Nikkel, Nukleonid, Päikesetuul, Prooton, Raud, Räni, Süsinik, Supernoova, Suur Pauk, Täht (astronoomia), Teadus kolme minutiga, Toorium, Tugev vastastikmõju, Tuumalõhustumine, Tuumareaktsioon, Tuumasüntees, Universum, Uraan, Vesinik.
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Uus!!: Nukleosüntees ja Aatomituum · Näe rohkem »
Berüllium
Berüllium on keemiline element järjenumbriga 4, metall.
Uus!!: Nukleosüntees ja Berüllium · Näe rohkem »
Deuteerium
Deuteerium ehk raske vesinik (keemiline sümbol D või 2H) on vesiniku isotoop, milles erinevalt tavalisest vesinikust, mille aatomituumas on üks prooton, on lisaks veel üks neutron.
Uus!!: Nukleosüntees ja Deuteerium · Näe rohkem »
Gluuon
Gluuon on elementaarosake, mis vahendab tugevat vastasmõju ehk värvusjõudu kvarkide vahel.
Uus!!: Nukleosüntees ja Gluuon · Näe rohkem »
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Uus!!: Nukleosüntees ja Heelium · Näe rohkem »
Heelium-3
Heelium-3 on kahe prootoni ja ühe neutroniga stabiilne heeliumi isotoop.
Uus!!: Nukleosüntees ja Heelium-3 · Näe rohkem »
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Uus!!: Nukleosüntees ja Kaltsium · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Nukleosüntees ja Keemiline element · Näe rohkem »
Kelvin
Kelvin (tähis K) on termodünaamilise temperatuuri mõõtühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Uus!!: Nukleosüntees ja Kelvin · Näe rohkem »
Kvargid
Kvargid on elementaarosakesed, mis osalevad tugevas vastastikmõjus.
Uus!!: Nukleosüntees ja Kvargid · Näe rohkem »
Kvark-gluuonplasma
Kvark-gluuonplasma (inglise keeles quark–gluon plasma) on kõrge energia füüsikas ja osakestefüüsikas aine agregaatolek, milles hadronaine läheb üle olekusse, mis sarnaneb olekuga, kus elektronid ja ioonid asuvad tavalises plasmas.
Uus!!: Nukleosüntees ja Kvark-gluuonplasma · Näe rohkem »
Liitium
Liitium on keemiline element järjenumbriga 3, leelismetall.
Uus!!: Nukleosüntees ja Liitium · Näe rohkem »
Minut
Minut on aja mõõtühik ja SI põhiühikuga sekund seotud mittedetsimaalne kordühik (kuuekümnendsüsteemis).
Uus!!: Nukleosüntees ja Minut · Näe rohkem »
Neutron
Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).
Uus!!: Nukleosüntees ja Neutron · Näe rohkem »
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Uus!!: Nukleosüntees ja Nikkel · Näe rohkem »
Nukleonid
Nukleonid (N) on barüonid, mis koosnevad ainult u- ja d-kvarkidest ning mille isospinn on 1/2.
Uus!!: Nukleosüntees ja Nukleonid · Näe rohkem »
Päikesetuul
Päikesetuuleks nimetatakse laetud osakeste voogu, mis on vabanenud Päikese pealmisest atmosfäärikihist ehk Päikese kroonist.
Uus!!: Nukleosüntees ja Päikesetuul · Näe rohkem »
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Uus!!: Nukleosüntees ja Prooton · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Nukleosüntees ja Raud · Näe rohkem »
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Uus!!: Nukleosüntees ja Räni · Näe rohkem »
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Uus!!: Nukleosüntees ja Süsinik · Näe rohkem »
Supernoova
SN 1994D (hele täpp all vasakul) on pildil eredam kui tema kodugalaktika NGC 4526 Kepleri supernoova (SN 1604) Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi.
Uus!!: Nukleosüntees ja Supernoova · Näe rohkem »
Suur Pauk
kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest ehk reliktkiirgusest Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma.
Uus!!: Nukleosüntees ja Suur Pauk · Näe rohkem »
Täht (astronoomia)
Gaasi ja tolmu kondenseerumine, tähtede moodustumise algus (Lagoon Nebula) Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.
Uus!!: Nukleosüntees ja Täht (astronoomia) · Näe rohkem »
Teadus kolme minutiga
"Teadus kolme minutiga" on kolme minuti pikkuste loengute konkurss, mida korraldab Eesti Teaduste Akadeemia ning toetavad TeaMe+ ja Euroopa Liidu regionaalarengu fond.
Uus!!: Nukleosüntees ja Teadus kolme minutiga · Näe rohkem »
Toorium
Toorium on keemiline element järjenumbriga 90.
Uus!!: Nukleosüntees ja Toorium · Näe rohkem »
Tugev vastastikmõju
Tugev vastastikmõju ehk tugev interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.
Uus!!: Nukleosüntees ja Tugev vastastikmõju · Näe rohkem »
Tuumalõhustumine
Tuumalõhustumine tuumareaktsioonina. Aeglane neutron neeldub uraan-235 tuumas, mis seejärel jaguneb kaheks kergemaks elemendiks (tuumalõhustumise jääkproduktiks) ja vabadeks neutroniteks Tuumalõhustumine ehk tuumafissioon on tuumareaktsioon, mille puhul suur aatomituum laguneb väiksemateks aatomituumadeks.
Uus!!: Nukleosüntees ja Tuumalõhustumine · Näe rohkem »
Tuumareaktsioon
Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed.
Uus!!: Nukleosüntees ja Tuumareaktsioon · Näe rohkem »
Tuumasüntees
Tuumasüntees ehk tuumade liitumine on kergete aatomituumade ühinemine raskemateks tuumadeks.
Uus!!: Nukleosüntees ja Tuumasüntees · Näe rohkem »
Universum
Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.
Uus!!: Nukleosüntees ja Universum · Näe rohkem »
Uraan
Uraan on keemiline element järjenumbriga 92.
Uus!!: Nukleosüntees ja Uraan · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Nukleosüntees ja Vesinik · Näe rohkem »
