26 suhted: Akson, Autonoomne närvisüsteem, Erutuse juhtimine, Fülogenees, Fosfolipiidid, Gliia, Koolibrilased, Ladina keel, Meditsiinisõnastik, Meeli Roosalu, Närv, Närviimpulss, Närvisüsteem, Neuriit, Neuron, Ontogenees, Peaaju, Piirdenärvisüsteem, Puberteet, Rakutuum, Schwanni rakud, Seljaaju, Valgeaine, Valgud, Võrkkest, 2010.
Akson
Akson ehk telgniit (vanemas kirjanduses ka neuriit; ladina keeles axon) on enamiku närvisüsteemiga loomade närvirakkude (neuronite) suhteliselt pikk jätke.
Uus!!: Närvikiud ja Akson · Näe rohkem »
Autonoomne närvisüsteem
Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem (ladina keeles systema nervosum autonomicum, pars autonomica systematis nervosi, divisio autonomica systematis nervosi peripherici) on paljudel keelikloomadel vahetult tahtele allumatu närvisüsteemi osa, mis liigitatakse piirdenärvisüsteemi hulka.
Uus!!: Närvikiud ja Autonoomne närvisüsteem · Näe rohkem »
Erutuse juhtimine
Erutuse juhtimiseks nimetatakse loomafüsioloogias ja meditsiinis erutuse edasijuhtimist neuronites ja lihasrakkudes, näiteks neuronis aktsioonipotentsiaali edasijuhtimist mööda aksonit, mis võib olla mitmel viisil kaetud gliiarakkudega.
Uus!!: Närvikiud ja Erutuse juhtimine · Näe rohkem »
Fülogenees
parafüleetiline rühm (sinine) Fülogenees ehk põlvnemiskäik on mingi organismide rühma evolutsiooniline päritolu.
Uus!!: Närvikiud ja Fülogenees · Näe rohkem »
Fosfolipiidid
Fosfolipiidi struktuur Fosfolipiidid on fosfaatrühma sisaldavad amfifiilsed lipiidid.
Uus!!: Närvikiud ja Fosfolipiidid · Näe rohkem »
Gliia
Gliia (vanakreeka sõnast γλία, γλοία 'liim') ehk neurogliia on närvisüsteemi kude, millel on perifeerses ja kesknärvisüsteemis mitu tugifunktsiooni, sealhulgas närvijätkete elektriline isoleerimine, rakuvälise keskkonna reguleerimine ja kaitsefunktsioon.
Uus!!: Närvikiud ja Gliia · Näe rohkem »
Koolibrilased
Koolibrilased (Trochilidae) on lindude sugukond pikatiivaliste seltsist.
Uus!!: Närvikiud ja Koolibrilased · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Närvikiud ja Ladina keel · Näe rohkem »
Meditsiinisõnastik
"Meditsiinisõnastik" on 1996.
Uus!!: Närvikiud ja Meditsiinisõnastik · Näe rohkem »
Meeli Roosalu
Meeli Roosalu (aastani 1970 Meeli Puuraid; sündinud 21. oktoobril 1948 Viljandis) on eesti füsioloog.
Uus!!: Närvikiud ja Meeli Roosalu · Näe rohkem »
Närv
Närviks (ladina keeles nervus) nimetatakse enamikul närvisüsteemiga loomadel sidekoega ümbritsetud, väljaspool kesknärvisüsteemi asuvat, närvikiudude kimpudest koosnevat nööritaolist moodustist.
Uus!!: Närvikiud ja Närv · Näe rohkem »
Närviimpulss
Närviimpulss on närvirakkudes toimuva lühiajalise ja väga nõrga elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude ning ühest närvirakust (seejuures vahel ka ühest kehaosast) teise.
Uus!!: Närvikiud ja Närviimpulss · Näe rohkem »
Närvisüsteem
access-date.
Uus!!: Närvikiud ja Närvisüsteem · Näe rohkem »
Neuriit
Neuriit ehk närvijätke (inglise keeles neurite) on enamiku närvisüsteemiga loomade närvirakkude (neuronite) jätke.
Uus!!: Närvikiud ja Neuriit · Näe rohkem »
Neuron
Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.
Uus!!: Närvikiud ja Neuron · Näe rohkem »
Ontogenees
Inimese embrüogenees Ontogenees ehk isendiareng ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest (viljastunud munarakust või partenogeneesi korral viljastamata munarakust) kuni küpsuseni või teise kontseptsiooni järgi loomuliku surmani.
Uus!!: Närvikiud ja Ontogenees · Näe rohkem »
Peaaju
Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.
Uus!!: Närvikiud ja Peaaju · Näe rohkem »
Piirdenärvisüsteem
Perifeerne närvisüsteem - Andreas Vesalius (1543) Piirdenärvisüsteem ehk perifeerne närvisüsteem (lühendatult PNS, ladina keeles pars peripherica, pars peripherica systematis nervosi, systema nervosum periphericum) on närvisüsteemi osa, mille moodustavad pea- ja seljaajust väljuvad närvid ja närvisõlmed ning autonoomse närvisüsteemi perifeersed osad.
Uus!!: Närvikiud ja Piirdenärvisüsteem · Näe rohkem »
Puberteet
Puberteediks nimetatakse füsioloogias inimese sugulise küpsemise perioodi, mille käigus arenevad välja sugunäärmed, valmivad esimesed sugurakud ning kujunevad välja kõik sootunnused.
Uus!!: Närvikiud ja Puberteet · Näe rohkem »
Rakutuum
Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.
Uus!!: Närvikiud ja Rakutuum · Näe rohkem »
Schwanni rakud
Schwanni rakud (ladina Gliocytus periphericus) on selgroogsetel loomadel piirdenärvide aksonit ümbritsevad ja närvikiudude müeliintupe moodustavad tugirakud.
Uus!!: Närvikiud ja Schwanni rakud · Näe rohkem »
Seljaaju
Seljaaju (ladina keeles medulla spinalis) on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa, mis paikneb koos teda ümbritsevate seljaaju kestadega, rasvarikka sidekoega ja jämedate veenide ning peaaju-seljaajuvedelikuga peamiselt lülisambakanalis.
Uus!!: Närvikiud ja Seljaaju · Näe rohkem »
Valgeaine
Valgeaineks ehk valgeolluseks (ladina keeles substantia alba) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvikude.
Uus!!: Närvikiud ja Valgeaine · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Närvikiud ja Valgud · Näe rohkem »
Võrkkest
Hispaania neurobioloogi Santiago Ramón y Cajali joonis "Imetajate võrkkesta struktuur", 1900 Võrkkest ehk reetina (ladina keeles retina) on inimeste ja osade loomade silmamuna seinakihi kõige seesmine kiht.
Uus!!: Närvikiud ja Võrkkest · Näe rohkem »
2010
2010.
Uus!!: Närvikiud ja 2010 · Näe rohkem »