Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat on 12 ühist asja (Unioonpeedia): Georgi Malenkov, Jossif Stalin, Lavrenti Beria, Lazar Kaganovitš, Moskva, Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo, Nõukogude Liit, Nikita Hruštšov, NLKP Keskkomitee, NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu, Vjatšeslav Molotov.
Georgi Malenkov
Georgi Malenkov Georgi Malenkov (vene Георгий Максимилианович Маленков; 8. jaanuar 1902 (vkj 26. detsember 1901) Orenburg – 14. jaanuar 1988 Moskva) oli Nõukogude Liidu poliitik, NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees aastail 1953–1955.
Georgi Malenkov ja Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei · Georgi Malenkov ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ·
Jossif Stalin
Jossif Stalin (vene keeles Иосиф Виссарионович Сталин Jossif Vissarionovitš Stalin; tegelik nimi gruusia keeles იოსებ ჯუღაშვილი Ioseb Džugašvili, vene keeles Иосиф Джугашвили; 18. detsember 1878 Gruusia, Gori – 5. märts 1953 Volõnskoje küla Kuntsevo lähedal Moskva oblastis, tänapäeval Moskva) oli Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht aastatel 1924–1953.
Jossif Stalin ja Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei · Jossif Stalin ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ·
Lavrenti Beria
Lavrenti Pavlovitš Beria (gruusia ლავრენტი ბერია, vene Лаврентий Павлович Берия; 29. märts (vkj 17. märts) 1899 Merheuli, Suhhumi ringkond, Khuthaisi kubermang – 23. detsember 1953 Moskva) oli Nõukogude Liidu riigitegelane, Nõukogude Liidu marssal (9. juuli 1945 – 31. detsember 1953), Jossif Stalini lähemaid kaastöölisi Nõukogude Liidu juhtkonnas.
Lavrenti Beria ja Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei · Lavrenti Beria ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ·
Lazar Kaganovitš
Lazar Kaganovitš ja Jossif Stalin Lazar Kaganovitš (vene keeles Лазарь Моисеевич Каганович, õieti Lazar Moissejevitš Kogan (Koган); 22. november (vkj. 10. november) 1893 Kabana küla Kiievi kubermang – 25. juuli 1991 Moskva) oli Nõukogude Liidu poliitik ja Stalini üks lähemaid kaastöölisi alates 1930ndatest, rahvuselt juut.
Lazar Kaganovitš ja Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei · Lazar Kaganovitš ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ·
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Moskva ja Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei · Moskva ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ·
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
Gorkis (Moskva lähedal) Nikita Hruštšov Leonid Brežnev Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, lühendatult NLKP; vene keeles Коммунистическая партия Советского Союза, lühendatult КПСС) oli Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus ainus ja juhtiv partei aastatel 1918–1991.
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei ja Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei · Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ·
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo (lühendatult NLKP KK Poliitbüroo, vene keeles Политбюро ЦК КПСС, Политическое бюро ЦК КПСС) oli Keskkomitee valitud Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei juhtorgan NLKP KK pleenumite vahelisel ajal ning tegutses aastatel 1917–1991.
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo · Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei ja Nõukogude Liit · Nõukogude Liit ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ·
Nikita Hruštšov
Moskva, 1959'') Nikita Hruštšov (vene Никита Сергеевич Хрущёв; 15. aprill 1894 Kalinovka, Kurski kubermang – 11. september 1971 Moskva) oli Nõukogude Liidu riigitegelane: kindralleitnant (1943), NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees (1958–1964) ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee (NLKP KK) peasekretär (1953–1964).
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei ja Nikita Hruštšov · NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ja Nikita Hruštšov ·
NLKP Keskkomitee
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee (lühend: NLKP KK; vene keeles Центральный комитет Коммунистической партии Советского Союза, lühend: ЦК КПСС) valiti NLKP kongressil ning oli kongressidevahelisel ajal NLKP kõrgeim organ, mis juhtis nii kogu partei, ühiskondlike organisatsioonide, majanduse kui ka kohalike parteiorganite tegevust.
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei ja NLKP Keskkomitee · NLKP Keskkomitee ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ·
NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu
NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu, lühendatult NSVL RKN (vene keeles Совет народныхкомиссаров СССР Sovet narodnõhh komissarov SSSR või СовНарКом Sovnarkom või СНК SNK) oli NSV Liidu kõrgeim valitsusorgan 6. juulist 1923 – 15. märtsini 1946, mille järel NSV Liidu valitsusorganite reformimise käigus sai selle õigusjärglaseks NSV Liidu Ministrite Nõukogu.
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei ja NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu · NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ·
Vjatšeslav Molotov
Vjatšeslav Mihhailovitš Molotov (vene keeles Вячеслав Михайлович Молотов; tegelik nimi: Vjatšeslav Skrjabin (Скрябин); kasutanud ka pseudonüümi Aleksandr Stepanovitš Potjohhin; 9. märts (25. veebruar vkj) 1890 Kukarka küla, Nolinski maakond, Vjatka kubermang, Venemaa keisririik – 8. november 1986, Moskva, NSV Liit) oli Nõukogude Liidu riigitegelane, kindralmajor (1940).
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei ja Vjatšeslav Molotov · NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ja Vjatšeslav Molotov ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ühist
- Millised on sarnasused Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat
Võrdlus Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei on 176 suhted, samas NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat 92. Kuna neil ühist 12, Jaccard indeks on 4.48% = 12 / (176 + 92).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
