Sarnasusi Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) ja Riigistamine
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) ja Riigistamine on 41 ühist asja (Unioonpeedia): AS Aivaz, AS Franz Krull, AS Küttejõud, Balti Puuvillavabrik, Eesti Laenu Pank, Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis, Eesti okupeerimine 1940. aastal, Eesti Pank, Eesti põlevkivitööstus, Eesti Rahvapank, G. Scheel & Co, Gloria Palace, Hektar, Ilmarine AS, Jägala puupapivabrik, Joaveski papivabrik, Kohila paberivabrik, Kopli tänav, Kreenholmi Manufaktuur, Kunda tsemenditehas, Lutheri vabrik, Naha- ja jalatsivabrik "Union", Narva kalevivabrik, Nõukogude Liit, Oskar Kerson, Pärnu maantee, Põhjala tehas, Põllumeeste Keskpank, Raadio-Elektroonika Tehas, Rauaniit, ..., Räpina paberivabrik, Riigivolikogu, Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944), Sindi kalevivabrik, Tallinna Krediitpank, Tallinna Linnapank, Tallinna tselluloosivabrik, Tartu Linnapank, Tartu Pank, Union (ettevõte), Volta tehas. Laienda indeks (11 rohkem) »
AS Aivaz
AS Aivaz oli metallitööstusettevõte Tallinnas, tegeles malmi- ja vasevalamite tootmisega.
AS Aivaz ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) · AS Aivaz ja Riigistamine ·
AS Franz Krull
AS Franz Krull (saksa keeles Aktien-Gesellschaft der Maschinenfabrik "Franz Krull"; vene keeles Акционерное общество машиностроительного завода "Франц Крулль") oli Venemaa Keisririigi ajal ning Eesti esimesel iseseisvusajal tegutsenud metalli- ja masinatööstusettevõte, mille asutas vasksepp Franz Krull aastal 1865 Narvas.
AS Franz Krull ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) · AS Franz Krull ja Riigistamine ·
AS Küttejõud
AS Küttejõud (ka: AS Kütte-Jõud) oli aastatel 1920–1940 Kiviõlis tegutsenud kaevandusettevõte.
AS Küttejõud ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) · AS Küttejõud ja Riigistamine ·
Balti Puuvillavabrik
Balti Puuvillavabrik 1910. aastal Balti manufaktuur 2022. aasta mais Balti Puuvillavabrik oli aastatel 1898–2006 tegutsenud tekstiilitööstusettevõte, mis asus Põhja-Tallinnas Sitsi asumis.
Balti Puuvillavabrik ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) · Balti Puuvillavabrik ja Riigistamine ·
Eesti Laenu Pank
AS Eesti Laenu Pank (A/S Eesti Laenupank) oli 1920–1940 Eestis tegutsenud pank.
Eesti Laenu Pank ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) · Eesti Laenu Pank ja Riigistamine ·
Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis
II Riigivolikogu (hilisema nimega: Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis) valimised toimusid 14.
Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) · Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis ja Riigistamine ·
Eesti okupeerimine 1940. aastal
Eesti okupeerimine 1940.
Eesti okupeerimine 1940. aastal ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) · Eesti okupeerimine 1940. aastal ja Riigistamine ·
Eesti Pank
Eesti panga logo Eesti Panga peahoone aadressil Estonia puiestee 13. Hoone valmis aastal 1935, arhitektid on Eugen Habermann ja Herbert Johanson. Eesti Panga kasutuses aastast 1992 Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank.
Eesti Pank ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) · Eesti Pank ja Riigistamine ·
Eesti põlevkivitööstus
Põhja-Eesti kukersiit https://panoviewer.toolforge.org/#Oil_shale_-_from_research_to_reality_04._Enefit280_plant_-_On_the_platform,_view_to_the_retort.jpg 360° vaade Enefit280 tehasele, mis töötleb 280 tonni põlevkivi tunnis Eesti põlevkivitööstus on üks Eesti mõjukamatest tööstusharudest, mis on tähtis nii riigi energeetika põhivarustajana kui ka otsese ja kaudse tööandjana (eelkõige Virumaal).
Eesti põlevkivitööstus ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) · Eesti põlevkivitööstus ja Riigistamine ·
Eesti Rahvapank
Eesti Rahvapank oli aastatel 1920–1940 Tallinnas tegutsenud pank.
Eesti Rahvapank ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) · Eesti Rahvapank ja Riigistamine ·
G. Scheel & Co
G.
G. Scheel & Co ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) · G. Scheel & Co ja Riigistamine ·
Gloria Palace
Gloria Palace oli kino Tallinnas aadressil Vabaduse väljak 5.
Gloria Palace ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) · Gloria Palace ja Riigistamine ·
Hektar
Hektar (lühend ha; pikalt hektoaar) on mittesüsteemne pindalaühik, kuid on ametlikult SI-süsteemi ühikutega koos kasutamiseks aktsepteeritud.
Hektar ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) · Hektar ja Riigistamine ·
Ilmarine AS
Ilmarine oli Eesti metallitööstusettevõte.
Ilmarine AS ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) · Ilmarine AS ja Riigistamine ·
Jägala puupapivabrik
Jägala puupapivabrik oli vabrik Harju maakonnas Jägala joa juures.
Jägala puupapivabrik ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) · Jägala puupapivabrik ja Riigistamine ·
Joaveski papivabrik
Joaveski puupapivabriku peahoone, oktoober 2022 Joaveski papivabrik (ka Joaveski paberivabrik) oli papivabrik Harju maakonnas Joaveski külas Loobu jõel.
Joaveski papivabrik ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) · Joaveski papivabrik ja Riigistamine ·
Kohila paberivabrik
Kohila paberivabrik on paberivabrik Rapla maakonnas Kohila vallas Kohilas.
Kohila paberivabrik ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) · Kohila paberivabrik ja Riigistamine ·
Kopli tänav
Kopli tänav (vanasti Telliskopli tänav ja Kalinini tänav) asub Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kalamaja, Karjamaa, Sitsi, Pelguranna ja Kopli asumis ning Kopli poolsaarel.
Kopli tänav ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) · Kopli tänav ja Riigistamine ·
Kreenholmi Manufaktuur
Kreenholmi Manufaktuuri Georgi vabriku hoone Kreenholmi Manufaktuur oli aastatel 1857–2010 tegutsenud tekstiilitööstusettevõte, mis rajati Eestimaa kubermangus Joala mõisas Kreenholmi saarele.
Kreenholmi Manufaktuur ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) · Kreenholmi Manufaktuur ja Riigistamine ·
Kunda tsemenditehas
Tsemendivabrik 1910. aastal Kunda tsemendivabrik 1930. aastatel Kunda tsemendivabriku klinkerveski hoone varemed Kunda tsemenditehase pudelahi Kunda tsemenditehas (ka Kunda tsemendivabrik) on endine tsementi tootnud tehas Lääne-Viru maakonnas Kundas.
Kunda tsemenditehas ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) · Kunda tsemenditehas ja Riigistamine ·
Lutheri vabrik
A.
Lutheri vabrik ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) · Lutheri vabrik ja Riigistamine ·
Naha- ja jalatsivabrik "Union"
Naha- ja jalatsivabrik "Union" oli jalatsitööstusettevõte.
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) ja Naha- ja jalatsivabrik "Union" · Naha- ja jalatsivabrik "Union" ja Riigistamine ·
Narva kalevivabrik
Narva kalevivabrik Narva kalevivabrik (ka: Narva Kalevi Manufaktuur) oli aastatel 1819–1944 Narvas töötanud tekstiilivabrik.
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) ja Narva kalevivabrik · Narva kalevivabrik ja Riigistamine ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Nõukogude Liit ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) · Nõukogude Liit ja Riigistamine ·
Oskar Kerson
Oskar Kerson (12. mai 1887 Sangaste vald, Valgamaa – 31. detsember 1980 London) oli eesti tööstur (Eesti Kunstsarve Tehased O. Kerson & Ko asutaja ja juhataja 1927–1940), Eesti Panga president eksiilis 21. jaanuarist 1968 kuni surmani.
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) ja Oskar Kerson · Oskar Kerson ja Riigistamine ·
Pärnu maantee
Viru ring ja vaade Pärnu maanteele Tallinna kesklinnas Pärnu maantee algus, 1996 Vaade üle Pärnu maantee Eesti Draamateatri hoonele Pärnu mnt 5 Pärnu maantee on kohalik tee (tänav) Tallinnas.
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) ja Pärnu maantee · Pärnu maantee ja Riigistamine ·
Põhjala tehas
Vaade 1913. aastal ehitatud ja alates 2007. aastast muinsuskaitse all olevatele angaaridele Eesti Kummitööstus O/Ü Põhjala oli aastatel 1924–1998 Kopli poolsaarel tegutsenud tööstusettevõte.
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) ja Põhjala tehas · Põhjala tehas ja Riigistamine ·
Põllumeeste Keskpank
Põllumeeste Keskpank oli Tallinnas tegutsenud keskpank.
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) ja Põllumeeste Keskpank · Põllumeeste Keskpank ja Riigistamine ·
Raadio-Elektroonika Tehas
Raadio-Elektroonika Tehas (lühend: RET) oli Tallinnas aastail 1935–1993 tegutsenud raadiotehas.
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) ja Raadio-Elektroonika Tehas · Raadio-Elektroonika Tehas ja Riigistamine ·
Rauaniit
Rauaniit oli aastal 1919 Tallinnas asutatud tekstiilikaupade ettevõte.
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) ja Rauaniit · Rauaniit ja Riigistamine ·
Räpina paberivabrik
Räpina paberivabrik Räpina paberivabrik on paberitootmisettevõte Räpinas Võhandu jõe ääres.
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) ja Räpina paberivabrik · Räpina paberivabrik ja Riigistamine ·
Riigivolikogu
Riigivolikogu oli 1938. aasta põhiseaduse järgi kahekojalise Riigikogu 80-liikmeline esimene koda.
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) ja Riigivolikogu · Riigistamine ja Riigivolikogu ·
Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus.
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Riigistamine ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Sindi kalevivabrik
Sindi kalevivabriku hoonete varemed 2016. aastal Sindi kalevivabrik oli Sindis tegutsenud tekstiilitööstusettevõte; tegutsemise ajal Venemaa keisririigi juhtivaid kalevitööstusettevõtteid.
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) ja Sindi kalevivabrik · Riigistamine ja Sindi kalevivabrik ·
Tallinna Krediitpank
Tallinna Vastastikune Krediitühisus, alates 1920.
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) ja Tallinna Krediitpank · Riigistamine ja Tallinna Krediitpank ·
Tallinna Linnapank
Tallinna Linnapank oli aastatel 1915–1940 Tallinnas tegutsenud krediidiasutus.
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) ja Tallinna Linnapank · Riigistamine ja Tallinna Linnapank ·
Tallinna tselluloosivabrik
Tallinna tselluloosivabrik oli Tallinnas Tartu maantee 86/90 ääres tegutsenud tselluloosi- ja paberitööstusettevõte.
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) ja Tallinna tselluloosivabrik · Riigistamine ja Tallinna tselluloosivabrik ·
Tartu Linnapank
Tartu Linnapank oli aastatel 1927–1940 Tartus tegutsenud krediidiasutus.
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) ja Tartu Linnapank · Riigistamine ja Tartu Linnapank ·
Tartu Pank
Tartu Pank oli aastatel 1868–1940 tegutsenud pank.
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) ja Tartu Pank · Riigistamine ja Tartu Pank ·
Union (ettevõte)
Union oli Eesti tekstiiliettevõte, mis asutati 1921 Tallinnas.
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) ja Union (ettevõte) · Riigistamine ja Union (ettevõte) ·
Volta tehas
Grupp töölisi tehase Volta mudelitsehhis, 1903 Vaade montaažitsehhi tehase Volta peakorpuses, 1903 Volta tehas oli Tallinnas 1900.
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) ja Volta tehas · Riigistamine ja Volta tehas ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) ja Riigistamine ühist
- Millised on sarnasused Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) ja Riigistamine
Võrdlus Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) ja Riigistamine
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) on 301 suhted, samas Riigistamine 116. Kuna neil ühist 41, Jaccard indeks on 9.83% = 41 / (301 + 116).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) ja Riigistamine. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: