Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Märtsiküüditamine ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Märtsiküüditamine ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) on 31 ühist asja (Unioonpeedia): Arnold Veimer, Balti laevastik, Boris Kumm, Eesti, Eesti NSV, Eesti NSV Ministrite Nõukogu, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium, Eesti NSV Siseministeerium, Eestimaa Kommunistlik Partei, EKP Keskkomitee, Jõhvi, Jossif Stalin, KGB, Metsavennad, Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, Nõukogude Liidu Siseministeerium, Nõukogude Liit, Nikolai Karotamm, NLKP Keskkomitee, NSV Liidu Ministrite Nõukogu, Pagari tänav, Paldiski, Pärnu, Sulaaeg, Tallinn, Tartu, Teine maailmasõda, Võru, Vladimir Penart, 25. märts, ..., 29. jaanuar. Laienda indeks (1 rohkem) »
Arnold Veimer
Arnold Veimer Arnold Veimer (vene keeles Арнольд Тынувич Веймер; Nehatu vald – 3. märts 1977 Tallinn) oli Eesti NSV riigitegelane ja majandusteadlane, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1957), president 1968–1973.
Arnold Veimer ja Märtsiküüditamine · Arnold Veimer ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Balti laevastik
Balti laevastik, tänapäevase täispika nimega Kahe Punalipuline Balti laevastik (vene keeles Дважды Краснознамённый Балтийский флот, lühend ДКБФ), on Läänemerel tegutsev Venemaa Föderatsiooni mereväe laevastikukoondis.
Balti laevastik ja Märtsiküüditamine · Balti laevastik ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Boris Kumm
Boris Kumm (1. september 1897 Pärnu – 21. november 1958 Tallinn) oli Eesti poliitik, stalinliku terroripoliitika peamisi teostajaid Eesti NSV-s, 1941.
Boris Kumm ja Märtsiküüditamine · Boris Kumm ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Märtsiküüditamine · Eesti ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Eesti NSV
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) okupeeritud Eestis.
Eesti NSV ja Märtsiküüditamine · Eesti NSV ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
Eesti NSV Ministrite Nõukogu (lühend ENSV MN; oli aastatel 1944–1990 Eesti NSV (Nõukogude Liidu haldusüksuse) täidesaatev ja korraldav võimuorgan, eeskätt Moskva keskvõimu (NLKP Keskkomitee ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu) otseste korralduste alusel. Formaalselt oli tegu liiduvabariigi valitsusega, mis allus Moskvas asuvale keskvõimule NSV Liidu Ministrite Nõukogule. Eesti NSV Ministrite Nõukogu eellane oli 1940. aastal moodustatud Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu (lühend ENSV RKN), mis tegutses alates 25. augustist 1940 suveni 1941. Teise maailmasõja aegu 1941–1944 oli Eesti NSV RKN Nõukogude Liidu tagalas, 2. oktoobrist 24. oktoobrini 1944 tegutses Võrus ja kuni 25. märtsini 1946 Tallinnas. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juht oli Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees. 25. märtsil 1946 otsustas Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu 15. märtsi 1946. aasta seadusele "NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ümberkujundamise kohta NSV Liidu Ministrite Nõukoguks ning liidu- ja autonoomsete vabariikide rahvakomissaride nõukogude ümberkujundamise kohta liidu- ja autonoomsete vabariikide ministrite nõukogudeks" kujundada Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ümber Eesti NSV Ministrite Nõukoguks ja Eesti NSV rahvakomissariaadid Eesti NSV ministeeriumiteks. Vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu seadlusele nimetati ka Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimeheks ja Eesti NSV rahvakomissare hakati kutsuma Eesti NSV ministriteks. Eesti NSV Ministrite Nõukogu juht oli Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees.
Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Märtsiküüditamine · Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium, lühend Eesti NSV RJM (vene keeles Министерство государственной безопасности ЭССР, lühend МГБ Эстонской ССР) oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi struktuuriüksus ning kontrolli- ja repressiivorgan aastatel 1946–1954.
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium ja Märtsiküüditamine · Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Eesti NSV Siseministeerium
Eesti NSV Siseministeerium oli Eesti NSV sisejulgeoleku tagamise keskasutus aastatel 1946–1991.
Eesti NSV Siseministeerium ja Märtsiküüditamine · Eesti NSV Siseministeerium ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Eestimaa Kommunistlik Partei
Eestimaa Kommunistlik Partei (lühend EKP) enne ka Eestimaa Kommunistlik (bolševike) Partei (lühend EK(b)P) oli Eesti Vabariigi territooriumil ebaseaduslikult 1920–1940 ning 1940–1990 Eesti NSV-s seaduslikult tegutsenud kommunistlik partei, Eesti NSV ajal 1940–1990 ka ainupartei.
Eestimaa Kommunistlik Partei ja Märtsiküüditamine · Eestimaa Kommunistlik Partei ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
EKP Keskkomitee
Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee (lühend EKP KK; aastatel 1940–1954 Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee, lühend EK(b)P KK) oli Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei struktuuriüksuse Eestimaa Kommunistliku Partei kõrgeim kollektiivne juhtorgan.
EKP Keskkomitee ja Märtsiküüditamine · EKP Keskkomitee ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Jõhvi
Jõhvi on linn Kirde-Eestis, Jõhvi valla ja Ida-Viru maakonna keskus.
Jõhvi ja Märtsiküüditamine · Jõhvi ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Jossif Stalin
Jossif Stalin (vene keeles Иосиф Виссарионович Сталин Jossif Vissarionovitš Stalin; tegelik nimi gruusia keeles იოსებ ჯუღაშვილი Ioseb Džugašvili, vene keeles Иосиф Джугашвили; 18. detsember 1878 Gruusia, Gori – 5. märts 1953 Volõnskoje küla Kuntsevo lähedal Moskva oblastis, tänapäeval Moskva) oli Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht aastatel 1924–1953.
Jossif Stalin ja Märtsiküüditamine · Jossif Stalin ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
KGB
KGB peamaja Lubjankal Moskvas NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee ehk KGB (vene Кoмитет государственной безопасности, lühend КГБ CCCP) oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku, sisejulgeoleku ja välisteabehanke ametkond, mis tegutses ajavahemikus 5. juulist 1978 kuni 6. novembrini 1991.
KGB ja Märtsiküüditamine · KGB ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Metsavennad
Põhja-Eestis 1941. aasta suvel tegutsenud metsavendade rühm Rõuge vallas Metsavennad (läti keeles mežabrāļi, leedu keeles miško broliai) olid Eestis, Lätis ning Leedus võidelnud relvastatud vastupanuvõitlejad, kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude sissetungi ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude võimu vastu.
Märtsiküüditamine ja Metsavennad · Metsavennad ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
Gorkis (Moskva lähedal) Nikita Hruštšov Leonid Brežnev Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, lühendatult NLKP; vene keeles Коммунистическая партия Советского Союза, lühendatult КПСС) oli Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus ainus ja juhtiv partei aastatel 1918–1991.
Märtsiküüditamine ja Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei · Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Nõukogude Liidu Siseministeerium
Nõukogude Liidu Siseministeerium (vene keeles Министерство внутреннихдел СССР, lühend МВД, MVD) oli Nõukogude Liidu keskne siseturvalisuse, riikliku julgeoleku, kinnipidamiskohtade haldamise ja tuleohutusealase järelevalvega tegelenud keskasutus aastatel 1946–1991.
Märtsiküüditamine ja Nõukogude Liidu Siseministeerium · Nõukogude Liidu Siseministeerium ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Märtsiküüditamine ja Nõukogude Liit · Nõukogude Liit ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Nikolai Karotamm
Nikolai Karotamm (vene keeles Каротамм Николай Георгиевич) (23. oktoober 1901 Pärnu, Liivimaa kubermang – 21. september 1969 Moskva NSV Liit) oli Eesti NSV parteijuht ja majandusteadlane.
Märtsiküüditamine ja Nikolai Karotamm · Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Nikolai Karotamm ·
NLKP Keskkomitee
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee (lühend: NLKP KK; vene keeles Центральный комитет Коммунистической партии Советского Союза, lühend: ЦК КПСС) valiti NLKP kongressil ning oli kongressidevahelisel ajal NLKP kõrgeim organ, mis juhtis nii kogu partei, ühiskondlike organisatsioonide, majanduse kui ka kohalike parteiorganite tegevust.
Märtsiküüditamine ja NLKP Keskkomitee · Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja NLKP Keskkomitee ·
NSV Liidu Ministrite Nõukogu
NSV Liidu Ministrite Nõukogu (lühend NSVL MN; vene Совет Министров СССР) oli NSV Liidu kõrgeim täidesaatev valitsusorgan 15. märtsist 1946 – 26. detsembrini 1990.
Märtsiküüditamine ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu · Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu ·
Pagari tänav
Vaade Pagari tänava hoonetele Oleviste kiriku vaateplatvormilt Pagari tänav Pagari tänav on tänav Tallinna vanalinnas Pika tänava ja Laia tänava vahel.
Märtsiküüditamine ja Pagari tänav · Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Pagari tänav ·
Paldiski
Paldiski ajalooline merekooli hoone, oktoober 2009 Paldiski jaamahoone (2013) Amandus Adamsoni ateljee Paldiski Püha Georgi õigeusu kirik Paldiski Nikolai kirik Baltiiski Port, Pakri (1840) Paldiski (aastani 1933 Baltiski) on linn Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Märtsiküüditamine ja Paldiski · Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Paldiski ·
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Märtsiküüditamine ja Pärnu · Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Pärnu ·
Sulaaeg
Sulaaeg oli periood, mis algas Nõukogude Liidus pärast seda, kui Jossif Stalini isikukultus 1956.
Märtsiküüditamine ja Sulaaeg · Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Sulaaeg ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Märtsiküüditamine ja Tallinn · Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Tallinn ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Märtsiküüditamine ja Tartu · Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Tartu ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Märtsiküüditamine ja Teine maailmasõda · Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Teine maailmasõda ·
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Märtsiküüditamine ja Võru · Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Võru ·
Vladimir Penart
Vladimir Penart (10. detsember 1925 – 1. september 2015) oli Eesti NSV Siseministeeriumi töötaja.
Märtsiküüditamine ja Vladimir Penart · Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Vladimir Penart ·
25. märts
25.
25. märts ja Märtsiküüditamine · 25. märts ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
29. jaanuar
29.
29. jaanuar ja Märtsiküüditamine · 29. jaanuar ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Märtsiküüditamine ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ühist
- Millised on sarnasused Märtsiküüditamine ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Võrdlus Märtsiküüditamine ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Märtsiküüditamine on 181 suhted, samas Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) 156. Kuna neil ühist 31, Jaccard indeks on 9.20% = 31 / (181 + 156).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Märtsiküüditamine ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991). Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
