Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Nõukogude väeosad Eestis
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Nõukogude väeosad Eestis on 25 ühist asja (Unioonpeedia): Balti laevastik, Eesti, Eesti NSV, Eesti NSV Ministrite Nõukogu, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium, Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat, Eesti NSV Siseministeerium, Eesti president, Jaan Poska tänav, Jõhvi, Lääne-Eesti saarestik, Märtsiküüditamine, Nõukogude Liidu Siseministeerium, Nõukogude Liit, NSV Liidu Ministrite Nõukogu, Paldiski, Pärnu, Punaarmee, Saaremaa, Tallinn, Tartu, Võru, Venemaa, 26. juuli, 8. Eesti Laskurkorpus.
Balti laevastik
Balti laevastik, tänapäevase täispika nimega Kahe Punalipuline Balti laevastik (vene keeles Дважды Краснознамённый Балтийский флот, lühend ДКБФ), on Läänemerel tegutsev Venemaa Föderatsiooni mereväe laevastikukoondis.
Balti laevastik ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · Balti laevastik ja Nõukogude väeosad Eestis ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · Eesti ja Nõukogude väeosad Eestis ·
Eesti NSV
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) okupeeritud Eestis.
Eesti NSV ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · Eesti NSV ja Nõukogude väeosad Eestis ·
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
Eesti NSV Ministrite Nõukogu (lühend ENSV MN; oli aastatel 1944–1990 Eesti NSV (Nõukogude Liidu haldusüksuse) täidesaatev ja korraldav võimuorgan, eeskätt Moskva keskvõimu (NLKP Keskkomitee ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu) otseste korralduste alusel. Formaalselt oli tegu liiduvabariigi valitsusega, mis allus Moskvas asuvale keskvõimule NSV Liidu Ministrite Nõukogule. Eesti NSV Ministrite Nõukogu eellane oli 1940. aastal moodustatud Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu (lühend ENSV RKN), mis tegutses alates 25. augustist 1940 suveni 1941. Teise maailmasõja aegu 1941–1944 oli Eesti NSV RKN Nõukogude Liidu tagalas, 2. oktoobrist 24. oktoobrini 1944 tegutses Võrus ja kuni 25. märtsini 1946 Tallinnas. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juht oli Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees. 25. märtsil 1946 otsustas Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu 15. märtsi 1946. aasta seadusele "NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ümberkujundamise kohta NSV Liidu Ministrite Nõukoguks ning liidu- ja autonoomsete vabariikide rahvakomissaride nõukogude ümberkujundamise kohta liidu- ja autonoomsete vabariikide ministrite nõukogudeks" kujundada Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ümber Eesti NSV Ministrite Nõukoguks ja Eesti NSV rahvakomissariaadid Eesti NSV ministeeriumiteks. Vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu seadlusele nimetati ka Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimeheks ja Eesti NSV rahvakomissare hakati kutsuma Eesti NSV ministriteks. Eesti NSV Ministrite Nõukogu juht oli Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees.
Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Nõukogude väeosad Eestis ·
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium, lühend Eesti NSV RJM (vene keeles Министерство государственной безопасности ЭССР, lühend МГБ Эстонской ССР) oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi struktuuriüksus ning kontrolli- ja repressiivorgan aastatel 1946–1954.
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium ja Nõukogude väeosad Eestis ·
Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat
Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat ehk Eesti NSV SARK (venekeelne lühend НКВД Эстонской ССР) oli aastail 1940–1941 ja 1944–1946 Eestis tegutsenud NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi struktuuriüksus, mille ülesandeks oli.
Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat ja Nõukogude väeosad Eestis ·
Eesti NSV Siseministeerium
Eesti NSV Siseministeerium oli Eesti NSV sisejulgeoleku tagamise keskasutus aastatel 1946–1991.
Eesti NSV Siseministeerium ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · Eesti NSV Siseministeerium ja Nõukogude väeosad Eestis ·
Eesti president
Eesti president (institutsiooni ametlik nimetus Vabariigi President) on Eesti Vabariigi riigipea.
Eesti president ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · Eesti president ja Nõukogude väeosad Eestis ·
Jaan Poska tänav
Jaan Poska tänav asub Tallinnas Kesklinna linnaosas Kadriorus.
Jaan Poska tänav ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · Jaan Poska tänav ja Nõukogude väeosad Eestis ·
Jõhvi
Jõhvi on linn Kirde-Eestis, Jõhvi valla ja Ida-Viru maakonna keskus.
Jõhvi ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · Jõhvi ja Nõukogude väeosad Eestis ·
Lääne-Eesti saarestik
pisi Lääne-Eesti saarestik (Muhu väina järgi nimetatud ka Moonsundi saarestikuks) on saarterühm Läänemere idaosas.
Lääne-Eesti saarestik ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · Lääne-Eesti saarestik ja Nõukogude väeosad Eestis ·
Märtsiküüditamine
Märtsiküüditamine oli 1949.
Märtsiküüditamine ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · Märtsiküüditamine ja Nõukogude väeosad Eestis ·
Nõukogude Liidu Siseministeerium
Nõukogude Liidu Siseministeerium (vene keeles Министерство внутреннихдел СССР, lühend МВД, MVD) oli Nõukogude Liidu keskne siseturvalisuse, riikliku julgeoleku, kinnipidamiskohtade haldamise ja tuleohutusealase järelevalvega tegelenud keskasutus aastatel 1946–1991.
Nõukogude Liidu Siseministeerium ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · Nõukogude Liidu Siseministeerium ja Nõukogude väeosad Eestis ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Nõukogude Liit ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · Nõukogude Liit ja Nõukogude väeosad Eestis ·
NSV Liidu Ministrite Nõukogu
NSV Liidu Ministrite Nõukogu (lühend NSVL MN; vene Совет Министров СССР) oli NSV Liidu kõrgeim täidesaatev valitsusorgan 15. märtsist 1946 – 26. detsembrini 1990.
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu · Nõukogude väeosad Eestis ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu ·
Paldiski
Paldiski ajalooline merekooli hoone, oktoober 2009 Paldiski jaamahoone (2013) Amandus Adamsoni ateljee Paldiski Püha Georgi õigeusu kirik Paldiski Nikolai kirik Baltiiski Port, Pakri (1840) Paldiski (aastani 1933 Baltiski) on linn Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Paldiski · Nõukogude väeosad Eestis ja Paldiski ·
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Pärnu · Nõukogude väeosad Eestis ja Pärnu ·
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Punaarmee · Nõukogude väeosad Eestis ja Punaarmee ·
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Saaremaa · Nõukogude väeosad Eestis ja Saaremaa ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Tallinn · Nõukogude väeosad Eestis ja Tallinn ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Tartu · Nõukogude väeosad Eestis ja Tartu ·
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Võru · Nõukogude väeosad Eestis ja Võru ·
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Venemaa · Nõukogude väeosad Eestis ja Venemaa ·
26. juuli
26.
26. juuli ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · 26. juuli ja Nõukogude väeosad Eestis ·
8. Eesti Laskurkorpus
8.
8. Eesti Laskurkorpus ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · 8. Eesti Laskurkorpus ja Nõukogude väeosad Eestis ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Nõukogude väeosad Eestis ühist
- Millised on sarnasused Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Nõukogude väeosad Eestis
Võrdlus Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Nõukogude väeosad Eestis
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) on 156 suhted, samas Nõukogude väeosad Eestis 300. Kuna neil ühist 25, Jaccard indeks on 5.48% = 25 / (156 + 300).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Nõukogude väeosad Eestis. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
