Sarnasusi Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Putki lahing
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Putki lahing on 10 ühist asja (Unioonpeedia): Alfons Rebane, Eesti, Jõhvi, Kolmas riik, Narva lahing (1944), Nõukogude Liit, Punaarmee, Sõjategevus Eestis (1944), Sinimägede lahing, Teine maailmasõda.
Alfons Rebane
Alfons Vilhelm Robert Rebane (Valga, Liivimaa kubermang – 8. märts 1976 Augsburg, Saksamaa) oli Eesti (leitnant, 1933) ja Saksamaa (kolonel, 1945) sõjaväelane.
Alfons Rebane ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · Alfons Rebane ja Putki lahing ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · Eesti ja Putki lahing ·
Jõhvi
Jõhvi on linn Kirde-Eestis, Jõhvi valla ja Ida-Viru maakonna keskus.
Jõhvi ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · Jõhvi ja Putki lahing ·
Kolmas riik
Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.
Kolmas riik ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · Kolmas riik ja Putki lahing ·
Narva lahing (1944)
Narva lahing (saksa Schlacht bei Narva; vene Битва за Нарву) oli Nõukogude Leningradi rinde ja Saksa armeegrupi Narwa vaheline lahing teise maailmasõja idarindel 2. veebruarist kuni 26. juulini 1944, mis peeti strateegiliselt olulise Narva linna pärast.
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Narva lahing (1944) · Narva lahing (1944) ja Putki lahing ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Nõukogude Liit ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · Nõukogude Liit ja Putki lahing ·
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Punaarmee · Punaarmee ja Putki lahing ·
Sõjategevus Eestis (1944)
Sõjategevus Eestis 1944.
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Sõjategevus Eestis (1944) · Putki lahing ja Sõjategevus Eestis (1944) ·
Sinimägede lahing
Sinimägede lahing ehk lahing Tannenbergi liinil (saksa keeles Die Schlacht um die Tannenbergstellung; vene keeles Битва за линию «Танненберг») oli strateegilise tähtsusega kokkupõrge Saksamaa Armeegrupi Narva ja Nõukogude Liidu Leningradi rinde vägede vahel Teise maailmasõja Idarindel. Rahvasuus kutsutakse Sinimägede lahinguid Eesti oma Termopüülideks. Lahingud kestsid 26. juulist kuni 10. augustini 1944 ja kulmineerusid Nõukogude peamise rünnakukiilu tagasilöömisega 29. juulil. Relva-SS-i ja Wehrmachti üksused lõid otsustavalt tagasi kõik Punaarmee rünnakud Sinimägede vallutamiseks. Lahing sai alguse Armeegrupp Narva taandumisest Narva jõel asunud Panther-liinilt 25. juulil 1944 Tannenbergi liinile, mille kaitsepositsioonide osad olid Sinimägedes, ja kestis 10. augustini 1944. Nõukogude armee Leningradi rinde löögijõud oli suunatud kolmele Sinimäe kõrgendikule. Tegemist oli lahinguga, kus rünnak järgnes rünnakule, iga maalapp ja kaevikujupp käis korduvalt käest kätte. Mürskude lõhkemine oli katkematu, mistõttu kogu ümbrust kattis plahvatustest tekkinud tolm. Lahingute perioodil valitses Kirde-Eestis suur palavus ja laibalehk oli seetõttu eriti intensiivne. Keegi ei otsinud oma üksust, enamasti võideldi seal, kuhu satuti, kuni rünnaku lõpuni. Sageli mindi käsitsivõitluseni välja. Kõik Punaarmee rünnakud löödi kaitsjate poolt tagasi. Sinimägesid Punaarmee vallutada ei suutnud, nagu ei suutnud ta läbi murda ka mujal Tannenbergi liinist (mille kaitse osa Sinimäed olid). Sinimägede lahing oli kõige verisem lahing, mida Eesti pinnal kunagi peetud. Lahingu tulemusena peatati Nõukogude pealetung kogu Eesti vallutamiseks. See võimaldas umbes 100 000 eestlasel põgeneda Läände ning aitas kindlustada Soome lõunarinnet, mistõttu Soome sai sõjast iseseisvana väljuda. Sinimägede lahingut on kutsutud Euroopa rahvaste lahinguks bolševismi vastu ja Eestimaa Verduniks.
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Sinimägede lahing · Putki lahing ja Sinimägede lahing ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Teine maailmasõda · Putki lahing ja Teine maailmasõda ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Putki lahing ühist
- Millised on sarnasused Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Putki lahing
Võrdlus Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Putki lahing
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) on 156 suhted, samas Putki lahing 33. Kuna neil ühist 10, Jaccard indeks on 5.29% = 10 / (156 + 33).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Putki lahing. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: