Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)

Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) vs. Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)

Nõukogude Eesti (1944–1991) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus ja selle järel. Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus.

Sarnasusi Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)

Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) on 22 ühist asja (Unioonpeedia): Eesti, EKP Keskkomitee, Jüri Uluots, Kolmas riik, Narva, Narva jõgi, Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941), Otto Tiefi valitsus, Paldiski, Pärnu, Ruhnu, Sõjategevus Eestis (1944), Sinimäed, Sinimägede lahing, Tallinn, Tannenbergi liin, Tartu, Teine maailmasõda, Võru, 18. armee (Wehrmacht), 19. detsember, 20. eesti diviis.

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Eesti ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · Eesti ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Näe rohkem »

EKP Keskkomitee

Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee (lühend EKP KK; aastatel 1940–1954 Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee, lühend EK(b)P KK) oli Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei struktuuriüksuse Eestimaa Kommunistliku Partei kõrgeim kollektiivne juhtorgan.

EKP Keskkomitee ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · EKP Keskkomitee ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Näe rohkem »

Jüri Uluots

Jüri Uluots (13. jaanuar 1890 Jaanse talu, Uluste küla, Kirbla vald, Läänemaa – 9. jaanuar 1945 Stockholm) oli Eesti õigusteadlane ja poliitik.

Jüri Uluots ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · Jüri Uluots ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Näe rohkem »

Kolmas riik

Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.

Kolmas riik ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · Kolmas riik ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Näe rohkem »

Narva

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.

Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Narva · Narva ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Näe rohkem »

Narva jõgi

Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.

Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Narva jõgi · Narva jõgi ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Näe rohkem »

Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)

Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti Vabariigi ala okupatsioon NSV Liidu poolt Teise maailmasõja ajal, mis algas Punaarmee sissetungiga Eestisse 17. juunil 1940 ja lõppes vastavalt Saksa vägede pealetungile Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis-oktoobris 1941.

Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Näe rohkem »

Otto Tiefi valitsus

Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis andis 18.09.1944 käskkirja, millega nimetas ametisse valitsuse Otto Tiefi valitsus (18. september 1944 – 12. jaanuar 1953) oli Eesti Vabariigi 28.

Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Otto Tiefi valitsus · Otto Tiefi valitsus ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Näe rohkem »

Paldiski

Paldiski ajalooline merekooli hoone, oktoober 2009 Paldiski jaamahoone (2013) Amandus Adamsoni ateljee Paldiski Püha Georgi õigeusu kirik Paldiski Nikolai kirik Baltiiski Port, Pakri (1840) Paldiski (aastani 1933 Baltiski) on linn Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.

Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Paldiski · Paldiski ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Näe rohkem »

Pärnu

Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.

Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Pärnu · Pärnu ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Näe rohkem »

Ruhnu

Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn). Vaadatud 03.09.2020., soome keeles 19. sajandil Runosaari) on saar Liivi lahes.

Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Ruhnu · Ruhnu ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Näe rohkem »

Sõjategevus Eestis (1944)

Sõjategevus Eestis 1944.

Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Sõjategevus Eestis (1944) · Sõjategevus Eestis (1944) ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Näe rohkem »

Sinimäed

Sõjaveteranide kokkutulek 2008. aastal Grenaderimäel Sinimäed ehk Vaivara Sinimäed on kolm omavahel liitunud lääne-idasuunalist panka Narva-Jõesuu linnas, mis moodustavad Sinimägede pangasaarestiku.

Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Sinimäed · Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Sinimäed · Näe rohkem »

Sinimägede lahing

Sinimägede lahing ehk lahing Tannenbergi liinil (saksa keeles Die Schlacht um die Tannenbergstellung; vene keeles Битва за линию «Танненберг») oli strateegilise tähtsusega kokkupõrge Saksamaa Armeegrupi Narva ja Nõukogude Liidu Leningradi rinde vägede vahel Teise maailmasõja Idarindel. Rahvasuus kutsutakse Sinimägede lahinguid Eesti oma Termopüülideks. Lahingud kestsid 26. juulist kuni 10. augustini 1944 ja kulmineerusid Nõukogude peamise rünnakukiilu tagasilöömisega 29. juulil. Relva-SS-i ja Wehrmachti üksused lõid otsustavalt tagasi kõik Punaarmee rünnakud Sinimägede vallutamiseks. Lahing sai alguse Armeegrupp Narva taandumisest Narva jõel asunud Panther-liinilt 25. juulil 1944 Tannenbergi liinile, mille kaitsepositsioonide osad olid Sinimägedes, ja kestis 10. augustini 1944. Nõukogude armee Leningradi rinde löögijõud oli suunatud kolmele Sinimäe kõrgendikule. Tegemist oli lahinguga, kus rünnak järgnes rünnakule, iga maalapp ja kaevikujupp käis korduvalt käest kätte. Mürskude lõhkemine oli katkematu, mistõttu kogu ümbrust kattis plahvatustest tekkinud tolm. Lahingute perioodil valitses Kirde-Eestis suur palavus ja laibalehk oli seetõttu eriti intensiivne. Keegi ei otsinud oma üksust, enamasti võideldi seal, kuhu satuti, kuni rünnaku lõpuni. Sageli mindi käsitsivõitluseni välja. Kõik Punaarmee rünnakud löödi kaitsjate poolt tagasi. Sinimägesid Punaarmee vallutada ei suutnud, nagu ei suutnud ta läbi murda ka mujal Tannenbergi liinist (mille kaitse osa Sinimäed olid). Sinimägede lahing oli kõige verisem lahing, mida Eesti pinnal kunagi peetud. Lahingu tulemusena peatati Nõukogude pealetung kogu Eesti vallutamiseks. See võimaldas umbes 100 000 eestlasel põgeneda Läände ning aitas kindlustada Soome lõunarinnet, mistõttu Soome sai sõjast iseseisvana väljuda. Sinimägede lahingut on kutsutud Euroopa rahvaste lahinguks bolševismi vastu ja Eestimaa Verduniks.

Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Sinimägede lahing · Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Sinimägede lahing · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Tallinn · Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Tallinn · Näe rohkem »

Tannenbergi liin

Rinne 1944. aasta juulikuus Narva all. Tannenbergi liin oli Teise maailmasõja ajal Krimmi poolsaarest kuni Narva-Jõesuuni püstitatud Pantriliini vahe- ehk varukaitseliin Kirde-Eestis.

Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Tannenbergi liin · Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Tannenbergi liin · Näe rohkem »

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Tartu · Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Tartu · Näe rohkem »

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.

Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Teine maailmasõda · Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Võru

Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.

Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Võru · Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Võru · Näe rohkem »

18. armee (Wehrmacht)

18.

18. armee (Wehrmacht) ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · 18. armee (Wehrmacht) ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Näe rohkem »

19. detsember

19.

19. detsember ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · 19. detsember ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Näe rohkem »

20. eesti diviis

20.

20. eesti diviis ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · 20. eesti diviis ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)

Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) on 156 suhted, samas Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) 220. Kuna neil ühist 22, Jaccard indeks on 5.85% = 22 / (156 + 220).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944). Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »