Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Tartu lahing (1944)
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Tartu lahing (1944) on 12 ühist asja (Unioonpeedia): Alfons Rebane, Friedrich Kurg, Narva lahing (1944), Nõukogude Liit, Punaarmee, Sõjategevus Eestis (1944), Sinimägede lahing, Tartu, Teine maailmasõda, Võru, 18. armee (Wehrmacht), 20. eesti diviis.
Alfons Rebane
Alfons Vilhelm Robert Rebane (Valga, Liivimaa kubermang – 8. märts 1976 Augsburg, Saksamaa) oli Eesti (leitnant, 1933) ja Saksamaa (kolonel, 1945) sõjaväelane.
Alfons Rebane ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · Alfons Rebane ja Tartu lahing (1944) ·
Friedrich Kurg
Friedrich Kurg (10. jaanuar 1898 Sangaste vald – 31. juuli 1945 Sangaste) oli Eesti sõjaväelane (major), VR II/3.
Friedrich Kurg ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · Friedrich Kurg ja Tartu lahing (1944) ·
Narva lahing (1944)
Narva lahing (saksa Schlacht bei Narva; vene Битва за Нарву) oli Nõukogude Leningradi rinde ja Saksa armeegrupi Narwa vaheline lahing teise maailmasõja idarindel 2. veebruarist kuni 26. juulini 1944, mis peeti strateegiliselt olulise Narva linna pärast.
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Narva lahing (1944) · Narva lahing (1944) ja Tartu lahing (1944) ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Nõukogude Liit ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · Nõukogude Liit ja Tartu lahing (1944) ·
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Punaarmee · Punaarmee ja Tartu lahing (1944) ·
Sõjategevus Eestis (1944)
Sõjategevus Eestis 1944.
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Sõjategevus Eestis (1944) · Sõjategevus Eestis (1944) ja Tartu lahing (1944) ·
Sinimägede lahing
Sinimägede lahing ehk lahing Tannenbergi liinil (saksa keeles Die Schlacht um die Tannenbergstellung; vene keeles Битва за линию «Танненберг») oli strateegilise tähtsusega kokkupõrge Saksamaa Armeegrupi Narva ja Nõukogude Liidu Leningradi rinde vägede vahel Teise maailmasõja Idarindel. Rahvasuus kutsutakse Sinimägede lahinguid Eesti oma Termopüülideks. Lahingud kestsid 26. juulist kuni 10. augustini 1944 ja kulmineerusid Nõukogude peamise rünnakukiilu tagasilöömisega 29. juulil. Relva-SS-i ja Wehrmachti üksused lõid otsustavalt tagasi kõik Punaarmee rünnakud Sinimägede vallutamiseks. Lahing sai alguse Armeegrupp Narva taandumisest Narva jõel asunud Panther-liinilt 25. juulil 1944 Tannenbergi liinile, mille kaitsepositsioonide osad olid Sinimägedes, ja kestis 10. augustini 1944. Nõukogude armee Leningradi rinde löögijõud oli suunatud kolmele Sinimäe kõrgendikule. Tegemist oli lahinguga, kus rünnak järgnes rünnakule, iga maalapp ja kaevikujupp käis korduvalt käest kätte. Mürskude lõhkemine oli katkematu, mistõttu kogu ümbrust kattis plahvatustest tekkinud tolm. Lahingute perioodil valitses Kirde-Eestis suur palavus ja laibalehk oli seetõttu eriti intensiivne. Keegi ei otsinud oma üksust, enamasti võideldi seal, kuhu satuti, kuni rünnaku lõpuni. Sageli mindi käsitsivõitluseni välja. Kõik Punaarmee rünnakud löödi kaitsjate poolt tagasi. Sinimägesid Punaarmee vallutada ei suutnud, nagu ei suutnud ta läbi murda ka mujal Tannenbergi liinist (mille kaitse osa Sinimäed olid). Sinimägede lahing oli kõige verisem lahing, mida Eesti pinnal kunagi peetud. Lahingu tulemusena peatati Nõukogude pealetung kogu Eesti vallutamiseks. See võimaldas umbes 100 000 eestlasel põgeneda Läände ning aitas kindlustada Soome lõunarinnet, mistõttu Soome sai sõjast iseseisvana väljuda. Sinimägede lahingut on kutsutud Euroopa rahvaste lahinguks bolševismi vastu ja Eestimaa Verduniks.
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Sinimägede lahing · Sinimägede lahing ja Tartu lahing (1944) ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Tartu · Tartu ja Tartu lahing (1944) ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Teine maailmasõda · Tartu lahing (1944) ja Teine maailmasõda ·
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Võru · Tartu lahing (1944) ja Võru ·
18. armee (Wehrmacht)
18.
18. armee (Wehrmacht) ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · 18. armee (Wehrmacht) ja Tartu lahing (1944) ·
20. eesti diviis
20.
20. eesti diviis ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · 20. eesti diviis ja Tartu lahing (1944) ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Tartu lahing (1944) ühist
- Millised on sarnasused Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Tartu lahing (1944)
Võrdlus Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Tartu lahing (1944)
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) on 156 suhted, samas Tartu lahing (1944) 119. Kuna neil ühist 12, Jaccard indeks on 4.36% = 12 / (156 + 119).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Tartu lahing (1944). Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
