Sisukord
312 suhted: ADSR, Ajapunkt, Akusmaatika, Alamhulk, Aleatoorika, Aleatooriline muusika, Algoritmiline komponeerimine, Alternatiivrokk, AM, Ambitus, Amplituudmodulatsioon, Analoog, Analoog-digitaalmuundur, Artikulatsioon (muusika), Atonaalne helirida, Atonaalsus, AudioSculpt, Avangardism (muusika), Šruti (muusika), Üheaegsus, Bait, Bitikiirus, Bitonaalsus, Bitt, Bohleni-Pierce'i skaala, CD, Darmstadti koolkond, Dünaamika (muusika), Diapasoon, Diaskisma, Digitaal-analoogmuundur, Digitaalne signaalitöötlus, Diskreetimine, Diskreetimissagedus, Dissonants, Dissonantsi emantsipatsioon, Dodekafoonia, Donaueschingeni muusikapäevad, DVD, Eesti Arnold Schönbergi Ühing, Ekspressionism (muusika), Ekvalaiser, Elektroakustiline muusika, Elektronmuusika, Etnomusikoloogia, Faas, Faasimodulatsioon, Faktuur (muusika), Feid, Filmimuusika, ... Laienda indeks (262 rohkem) »
ADSR
ADSR mudel ADSR (lühend ingliskeelsetest sõnadest attack 'puhkemine', decay 'vaibumine', sustain 'kestmine', release 'katkemine') on muusikas heli amplituudi (helitugevuse) kõvera mähisjoone mudel.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja ADSR
Ajapunkt
Ajapunkt (inglise keeles time point, saksa keeles Zeitpunkt) ehk hetk (inglise keeles instant) ehk moment on muusika matemaatiline mudel, mille abil on võimalik omistada teatud hetkele arvuline väärtus.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Ajapunkt
Akusmaatika
Akusmaatika on muusikas printsiip, mille kohaselt heli on kuulaja jaoks lahus helitekitajast.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Akusmaatika
Alamhulk
Venni diagramm: ''A'' on ''B'' alamhulk ehk ''B'' on ''A'' ülemhulk Matemaatikas nimetatakse hulka A hulga B alamhulgaks ehk osahulgaks ehk alamsüsteemiks, kui kõik hulga A elemendid on ühtlasi hulga B elemendid.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Alamhulk
Aleatoorika
Aleatoorika (ladinakeelsest sõnast aleatorius (mängurile kuuluv; aleatorium – mängupõrgu; aleator – mängur; alea – täring, täringumäng, õnnemäng, risk, juhus, ingliskeelses traditsioonis kasutatakse samas tähenduses sõna indeterminacy) on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul heliteose kõik või üksikud struktuurid põhinevad juhusel.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Aleatoorika
Aleatooriline muusika
Aleatooriline muusika on 20.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Aleatooriline muusika
Algoritmiline komponeerimine
Algoritmiline komponeerimine on muusikas kompositsioonitehnika, mille rakendamisel kasutatakse algoritme.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Algoritmiline komponeerimine
Alternatiivrokk
Alternatiivrokk (ka alternatiivne muusika või lihtsalt alternatiiv) on rokkmuusika suund, mis sai alguse 1980. aastate alguses Suurbritannias ja USAs ning muutus populaarseks järgmisel kümnendil.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Alternatiivrokk
AM
AM, Am, am või a.m. võib tähendada.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja AM
Ambitus
Ambitus (ladina sõnast ambitus, 'piir') on muusikalise struktuuri kõrgeima ja madalaima heli intervall.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Ambitus
Amplituudmodulatsioon
Amplituudmoduleeritud signaali spekter Siinuselise kandevõnkumise amplituudmoduleerimine (AM) ja sagedusmoduleerimine (FM) Amplituudmodulatsioon (lühend AM, inglise amplitude modulation) on raadio- ja sidetehnikas kõrgsagedusliku elektrivõnkumise (kandesignaali) või impulsijada mingi parameetri muutmine tunduvalt madalama sagedusega moduleeriva signaali m(t) rütmis.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Amplituudmodulatsioon
Analoog
Analoog on ese või nähtus, mida saab selle olemuslike tunnuste poolest suhestada või võrrelda mingi teise eseme või nähtusega.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Analoog
Analoog-digitaalmuundur
AD-muunduri näide Kiip ICL7107 avatult Stereosignaali AD-muundur arvuti helikaardil Analoog-digitaalmuundur ehk AD-muundur (inglise keeles analog-to-digital converter, lühend ADC) on elektroonikaseade või elektroonikakomponent (kiip) analoogsignaali digiteerimiseks, s.t teisendamiseks digitaalsignaaliks.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Analoog-digitaalmuundur
Artikulatsioon (muusika)
Artikulatsioon on muusikaline parameeter, mille väärtus esindab üksteisele järgnevate helide eraldatuse määra.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Artikulatsioon (muusika)
Atonaalne helirida
Atonaalne helirida on muusikas helirida, milles helistik puudub.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Atonaalne helirida
Atonaalsus
Atonaalsus on muusikas tonaalsuse vastandmõiste, millega tähistatakse tonaalsuse puudumist.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Atonaalsus
AudioSculpt
AudioSculpt on IRCAM-i poolt arendatav helitöötlusprogramm, milles lähenetakse helifaili töötlemisele visuaalselt, st.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja AudioSculpt
Avangardism (muusika)
Avangardism on muusika omadus olla mingi tunnuse poolest oma ajast ees, näiteks sisaldades innovatiivset muusikalist materjali või organiseerides muusikalisi struktuure enneolematul radikaalsel moel.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Avangardism (muusika)
Šruti (muusika)
Šruti on india muusikas väikseim intervall, mida inimese kõrv suudab tuvastada ning mida laulja või muusikainstrument suudab tekitada.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Šruti (muusika)
Üheaegsus
Üheaegsus ehk samaaegsus (saksa keeles Gleichzeitigkeit) ehk simultaansus (inglise keeles simultaneity, saksa keeles Simultanität) ehk sünkroonsus (saksa keeles Synchronität) on sündmuste omadus toimuda täielikult või osaliselt ühel ja samal ajal.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Üheaegsus
Bait
Bait (tähis B) on arvutites kasutatav infoühik, mis sisaldab 8 järjestikust bitti.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Bait
Bitikiirus
Bitikiirus (inglise keeles bit rate, bitrate) on telekommunikatsioonis ja infotehnoloogias kasutatav mõõtühik, mis väljendab ajaühiku jooksul ülekantavate bittide arvu, mõõtühik bitt sekundis, tähis (bit/s (ngl bps). Suuremad ühikud moodustatakse kümnendeesllidetega, seega näiteks 1 kbit/s.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Bitikiirus
Bitonaalsus
Bitonaalsus on muusikas kahe toonika üheaegsus.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Bitonaalsus
Bitt
Bitt (inglise keeles bit sõnadest binary digit, binaarnumber) on informaatikas ja infotehnoloogias digitaalkujul esitatud andmete mõõtühik, vastab ühele kahendkohale 0 või 1.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Bitt
Bohleni-Pierce'i skaala
Bohleni-Pierce'i skaala (inglise keeles Bohlen–Pierce scale) ehk BP skaala ehk BP on muusikas häälestus, mille puhul tritaav (3 / 1) jagatakse kolmeteistkümneks intervalliks.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Bohleni-Pierce'i skaala
CD
CD (inglise keeles compact disc) on andmekandjana kasutatav optiline ketas.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja CD
Darmstadti koolkond
1957 Darmstadti koolkonda kuulub grupp komponeerimisstiile, mille lõid Darmstadti Nüüdismuusika Suvekoolis (Internationale Ferienkurse für Neue Musik, Darmstadt) 1950ndate algusest kuni 1960ndate alguseni osalenud heliloojad.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Darmstadti koolkond
Dünaamika (muusika)
Dünaamika (kreeka keeles dynamikos – jõusse puutuv, jõu-) on muusikas õpetus muutumisest.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Dünaamika (muusika)
Diapasoon
Diapasoon ehk helikõrguslik ulatus on muusikas muusikainstrumendi, sealhulgas inimhääle kõigi võimalike tekitatavate helikõrguste hulk madalaimast kõrgeimani.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Diapasoon
Diaskisma
Diaskisma (inglise keeles diaschisma) on muusikas kahe heli intervall sagedussuhtega 2048 / 2025 ehk 19,553 tsenti.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Diaskisma
Digitaal-analoogmuundur
Digitaal-analoogmuundur (inglise keeles digital-analog converter, lühendina DAC) on elektrotehnikas seade, mis muundab digitaalsignaali analoogsignaaliks.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Digitaal-analoogmuundur
Digitaalne signaalitöötlus
Digitaalne signaalitöötlus ehk digitaalsignaalitöötlus (ingl digital signal processing, lühendina DSP) on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkond, mis pakub teooriat, meetodeid ja vahendeid digitaalsignaalide analüüsiks ja töötlemiseks.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Digitaalne signaalitöötlus
Diskreetimine
Analoogsignaali diskreetimise tulemused (diskreedid mõõtepunktides) on kujutatud püstnooltega Diskreedihoidelülituse läbinud diskreetsignaal Diskreetimine on digitaalses signaalitöötluses pidevsignaali asendamine selle järjestikuste hetkväärtustega.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Diskreetimine
Diskreetimissagedus
Analoogsignaali diskreetimisel saadakse rida üksikväärtusi – diskreete Diskreetimissagedus ehk näiduvõtusagedus ehk sämplimissagedus (ingl sampling rate, sampling frequency) on sagedus, mis määrab pideva signaali diskreetimisel saadud üksikväärtuste – diskreetide – arvu sekundis.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Diskreetimissagedus
Dissonants
Dissonants (.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Dissonants
Dissonantsi emantsipatsioon
Dissonantsi emantsipatsioon on muusikas Arnold Schönbergi kasutatud mõiste, mille kohaselt hinnang muusika konsoneerivusele või dissoneerivusele ei ole absoluutne, vaid ajalooline.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Dissonantsi emantsipatsioon
Dodekafoonia
Dodekafoonia (kreeka keelest dodeka, kaksteist + phone, hääl) ehk kaksteisttoontehnika ehk kaksteisthelitehnika ehk helikõrguste serialism on muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Dodekafoonia
Donaueschingeni muusikapäevad
Pierre Boulez 2008. aasta Donaueschingeni muusikapäevadel Donaueschingeni muusikapäevad (Donaueschinger Musiktage) on nüüdismuusika festival, mis toimub oktoobrikuus väikeses Donaueschingeni linnas Saksamaal.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Donaueschingeni muusikapäevad
DVD
DVD (inglise Digital Versatile Disc – digitaaluniversaalplaat; Digital Video Disc – digitaalvideoketas) on tavalist CD-d meenutav optiline andmekandja, mis on võimeline salvestama rohkem andmeid kui tavaline CD, kuna ta kasutab lühema lainepikkusega laserit.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja DVD
Eesti Arnold Schönbergi Ühing
Eesti Arnold Schönbergi Ühing on 22.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Eesti Arnold Schönbergi Ühing
Ekspressionism (muusika)
Ekspressionism on muusikastiil, mis iseloomustab helilooja hingelist tormlemist väljendavat ekstravagantset ja kaootilist muusikat.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Ekspressionism (muusika)
Ekvalaiser
Ekvalaiser ehk tasandi (ingl equalizer, equaliser) on sagedusfiltrite süsteem, mis võimaldab suurendada või vähendada võimendust helisagedusala kitsastes ribades ja on mõeldud.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Ekvalaiser
Elektroakustiline muusika
Elektroakustiline muusika on muusika, mille loomiseks, muutmiseks või reprodutseerimiseks on kasutatud elektroonilisi vahendeid, kaasaarvatud arvutitarkvara ja -riistvara.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Elektroakustiline muusika
Elektronmuusika
Telharmonium, Thaddeus Cahill 1897 Elektronmuusika, ka elektrooniline muusika on muusika, mille loomiseks või interpreteerimiseks on vajalikud elektroonilised muusikainstrumendid või laiemalt elektrooniline muusikatehnoloogia ja mille esitamiseks on vajalik helivõimendus.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Elektronmuusika
Etnomusikoloogia
Etnomusikoloog Frances Densmore lindistamas indiaanlase rahvamuusikat (1916) Etnomusikoloogia (inglise ethnomusicology) on teadusharu, mis uurib rahvamuusikaga seotut.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Etnomusikoloogia
Faas
Faas ehk võnkefaas on füüsikas harmoonilist võnkumist kirjeldava funktsiooni argument (sõltumatu muutuja), mida loetakse kokkuleppelisest alghetkest ehk nullpunktist.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Faas
Faasimodulatsioon
Faasimodulatsioon (PM, inglise keeles Phase modulation) on analoogmodulatsiooni tehnika, mille puhul kandja laine faas muutub otseses proportsioonis moduleeritava signaaliga.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Faasimodulatsioon
Faktuur (muusika)
Faktuur (inglise keeles texture, 'tekstuur'; saksa keeles Satz või Tonsatz, 'kogum' või 'helikogum') on muusikalise struktuuri osade samal ajahetkel ühendamise põhimõte.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Faktuur (muusika)
Feid
Feid (inglise fade) on helitöötluses ühtlane helitugevuse tõus või langus.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Feid
Filmimuusika
Alan Croslandi 1926. aastal linastunud "Don Juan" oli esimene täispikk film, kus kasutati sünkroonitud filmimuusikat ja heliefekte Filmimuusika on üks filmiheli (inglise keeles film score) komponente.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Filmimuusika
Filter
Filter on seade, millegi (nt aine, kiirguse, elektrisignaali) puhastamiseks või sellest mingi osa eraldamiseks.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Filter
FM
FM või Fm võib tähendada järgmist.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja FM
Fonogramm
Fonogramm ehk helisalvestis ehk heliülesvõte on helisalvestuse tulemus, mis valmib muusikaproduktsiooni, raadio- või televisiooniülesvõtte, looduse või inimkeskkonna konkreetsete helide salvestamise või muu helisalvestuse käigus fonogrammitootja algatusel ja vastutusel ning on salvestatud helikandjale.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Fonogramm
Formant
Formant (inglise keeles formant) on akustikas osaheli, mis on resonantsi tõttu võimendunud (James Jeans, 1938).
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Formant
Free jazz
Free jazz (ka free-jazz) on üks džässi suundi, mis tekkis 1950. ja 1960. aastatel.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Free jazz
Gamelan
Gamelan on Indoneesias (peamiselt Bali ja Jaava saarel) kasutatav kindla olemusega instrumentide kogum ehk ansambel, milles on esindatud metallofonid, ksülofonid, trummid ja gongid; bambusflöödid, poognaga mängitavad ja näppe-keelpillid.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Gamelan
Geneetiline algoritm
2006 NASA ST5 kosmoselaeva antenn. See keerukas kuju leiti geneetilise algoritmi abil Geneetiline algoritm (GA) on informaatikas otsingumeetod (algoritm), mis on inspireeritud looduslikust valikust, mida kirjeldas Darwini evolutsiooniteooria.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Geneetiline algoritm
Generaatorintervall
Generaatorintervall ehk generaator on intervall, mida esimesest astmest või helist alates igale järgnevale astmele või helile modulo perioodintervall liites saadakse helilaadi muude astmete või helirea muude helide väärtused.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Generaatorintervall
Generatiivne kunst
Generatiivne kunst on kunst, mis on loodud, komponeeritud või konstrueeritud algoritmiliselt.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Generatiivne kunst
Glissando
noodikirjas Glissando (itaalia keeles 'libisemine') on pillimängutehnika, kus pillil libisetakse mingil kindlal helil peatumata ühelt helilt teisele üles või alla suunas.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Glissando
Graafiline notatsioon
Graafiline notatsioon on muusika noodikiri, milles muusika ülesmärkimiseks kasutatakse mittetraditsioonilisi sümboleid.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Graafiline notatsioon
Grotesk
* Kirjanduses on grotesk vastandlikku ja ühendamatut põimiv kummastav, reaalsust deformeeriv kirjutamisviis.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Grotesk
Halberstadti klaviatuur
Halberstadti klaviatuur (inglise keeles Halberstadt keyboard) on muusikas tänapäeva standardsete klahvpillide klaviatuuri korduva mustriga valgete ja mustade klahvide süsteem, milles mustad klahvid on rühmitatud vaheldumisi kahe- ja kolmeklahvilistesse komplektidesse ning valged klahvid asetsevad kõrvuti.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Halberstadti klaviatuur
Harmoonia
Harmoonia on kokkusobivus, kokkukõla, nii ideede kui millegi muu loodu vahel.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Harmoonia
Häälestus
Häälestus (inglise keeles tuning, saksa keeles Stimmung) on muusikas helisüsteemi helide kõrguslik korrastus, mis määrab helide sagedused ja intervallid.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Häälestus
Häältejuhtimine
Häältejuhtimine on muusikas vähemalt kahe meloodia liikumine samas või erinevas suunas.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Häältejuhtimine
Häpening
Häpening (levinud samuti kirjaviis häppening; inglise keeles happening 'sündmus; juhtumine, toimumine') on tegevuskunsti liik, milles kunstnik loob sündmuse, etenduse, milles tihti osaleb publik.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Häpening
Heavy metal
Soome folkmetali bänd Ensiferum esitab lugu Andromeda Heavy metal ehk metal on 1960.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Heavy metal
Heksakord
Heksakord ehk heksahord (vanakreeka sõnast hexachordos 'kuuekeeleline') on kuueheliline helirida.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Heksakord
Heli
Heli on elastses keskkonnas leviv elastsuslaine (gaasis või vedelikus – pikilaine, tahkes – ka ristlaine), mida on võimalik kuulda.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Heli
Helikaart
Helikaart ''Sound Blaster Live! Value'' Helikaart on arvuti komponent, mille ülesandeks on väljastada ja vastu võtta helisignaale, järgides arvutiprogrammide juhiseid.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Helikaart
Helikõrgus
Helikõrgus on muusikas heli kokkuleppeline väärtus, mis sõltub helisageduse tajumisest.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Helikõrgus
Helikestus
Helikestus (inglise keeles duration, saksa keeles Tondauer) on muusikas heli absoluutne kestus, mida mõõdetakse aja mõõtühikutes.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Helikestus
Heliklass
Heliklass, ka helikõrgusklass (inglise keeles pitch class) on muusikas hulk helisid, mis asetsevad ühe või mitme oktavi kaugusel üksteisest.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Heliklass
Helikunst
Helikunst ehk kõlakunst (inglise keeles sound art, saksa keeles Klangkunst) on kujutava kunsti liik, mille puhul heli seguneb teiste meediumidega üheks kujutava kunsti teoseks.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Helikunst
Helilaine
Helilaine on tahkes, vedelas või gaasilises keskkonnas leviv deformatsioonilaine.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Helilaine
Helimass
Helimass (inglise keeles sound mass), ka kõlamass (saksa keeles Klangmasse), kõlakogum (inglise keeles sound collective), kõlakompleks (inglise keeles sound complex), helivihm (inglise keeles tone shower), helihulk (inglise keeles sound crowd), helipilv (inglise keeles sound cloud), on muusikas tajutava helikõrgusega helidest ja/või müradest koosnev muusikaline struktuur, mille puhul on tajuja jaoks enamasti minimeeritud üksikute helide helikõrgused, mille tõttu on esiplaanile nihkunud näiteks faktuuri omadused, tämber, dünaamika või kontuur.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Helimass
Heliobjekt
Heliobjekt (prantsuse keeles objet sonore) on muusikas prantsuse helilooja Pierre Schaefferi kontseptsiooni kohaselt algsest helitekitajast sõltumatu heli.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Heliobjekt
Helipilt
Helipilt ehk kõlapilt, ka saund (ingliskeelesest sõnast sound) on helile, pillile, helisalvestisele või ansamblile iseloomulik kõla.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Helipilt
Helirida
Helirida (inglise keeles scale, saksa keeles Tonleiter) on muusikas helide helikõrguslik järjestus helisüsteemi piires.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Helirida
Helisagedus
Helisagedus on elastse keskkonna mehaanilise võnkumise sagedus, mille puhul võnkumist tajutakse keskmise täiskasvanud inimese poolt helina.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Helisagedus
Helisalvestus
Helisalvestus on audiosignaalide salvestamine helikandjale.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Helisalvestus
Helisüntees
Helisüntees on muusikas elektroonilisest signaalist heli loomine ja/või töötlemine.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Helisüntees
Helisüsteem
Helisüsteem (inglise keeles pitch space, saksa keeles Tonsystem) on muusikas teatud struktuuris, stiilis, ajastul või rahvuskultuuris kasutatavad kõik muusikalised helid ja nende helikõrguslikud suhted.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Helisüsteem
Helitugevus (muusika)
Helitugevus (inglise keeles volume, saksa keeles Tonstärke) on muusikas helitaju omadus, mis sõltub helivaljusest ja heliintensiivsusest.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Helitugevus (muusika)
Helivaljus
Helivaljus on akustikas heliaistingu subjektiivne mõõt, mis väljendab heli kõrvaga tajutavat valjust.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Helivaljus
Helivältus
Helivältus ehk noodivältus ehk noodipikkus (inglise keeles Note value, saksa keeles Notenwert) on muusikas heli või vaikuse suhteline kestus.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Helivältus
Hemiool
Hemiool (kreeka keeles ἡμιόλιος, hemiolios, 'sisaldab üht ja poolt', 'ja veel pool sellest') on muusikas suhe 3:2.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Hemiool
Heterofoonia
Heterofoonia on muusikas mitmehäälse faktuuri tüüp, mille puhul kõlavad üheaegselt sama meloodia pisut erinevad variandid.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Heterofoonia
Hetk
Hetk ehk silmapilk ehk moment ehk viiv on tavakeeles täpselt määratlemata lühike ajavahemik, mida neuropsühholoogias mõistetakse kui subjektiivset oleviku tunnetamiseks vajalikku ajavahemikku, mida inimene väljendab sõnaga 'nüüd'.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Hetk
Historitsism (muusika)
Historitsism on muusikastiil, mida iseloomustab eelmiste ajastute muusikale omase materjali, struktuuri, stiili, kompositsioonimeetodi või esteetika teadlik, eesmärgipärane ja tihti mütologiseeritud kasutamine uues muusikas.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Historitsism (muusika)
Hokett
Hokett (ladina keeles hoquetus, prantsuse keeles hoquet) on muusika kompositsioonitehnika, faktuuritüüp ja hiljem ka muusikažanr, mille puhul teose vähemalt kaks kiireid liikumisi sisaldavat häält viiakse läbi põhimõttel "kui ühes hääles on paus, siis teises hääles on noot".
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Hokett
Hulk (muusika)
Hulk (inglise keeles set) on muusikas ühte tüüpi muusikaliste objektide, näiteks ühe muusikalise parameetri (näiteks heliklassi, helivältuse, helikestuse, helitugevuse, tämbri vms) väärtuste kogum ehk seeria.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Hulk (muusika)
Ilu
Asuriit Paabulind Tadž Mahal Ilu on tajutava objekti (isiku, olendi, eseme, vaatepildi, helikombinatsiooni vm) omadus või omaduste kombinatsioon, mis tekitab meeldiva aistingu.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Ilu
Imitatsioon (muusika)
Imitatsioon on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul ühes hääles leiduvat motiivi või teemat jäljendatakse teises hääles.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Imitatsioon (muusika)
Implikatsioon
A \rightarrow B. The circle on the left bounds all members of set A, and the one on the right bounds all members of set B. The red area describes all members for which the material conditional is true, and the white area describes all members for which it is false. The material conditional differs significantly from a natural language's "if...then..." statement.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Implikatsioon
Impressionism (muusika)
Impressionism (prantsuskeelsest sõnast impression, mulje) on maalikunsti ja kirjanduse eeskujul muusika kirjeldamiseks kasutatud muusikastiil, mida on püütud iseloomustada selliste üldiste tunnustega nagu keskendumine muusika meeleolule ja atmosfäärile, ebamäärasus, passiivsus.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Impressionism (muusika)
Interpolatsioon (muusika)
Interpolatsioon on muusika kompositsioonimeetod, mis seisneb uue muusikalise materjali lisamises olemasoleva sisse.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Interpolatsioon (muusika)
Interpreet
Interpreet ehk interpreteerija (ladina sõnast interpres 'vahendaja, seletaja, tõlk') on millegi tõlgendaja.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Interpreet
Intervall (muusika)
Intervall (ladina keeles intervallum 'vahemik, kaugus') on muusikas kahe heli või helilaadi astme helikõrguslik suhe.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Intervall (muusika)
Inversioon (muusika)
Inversioon ehk peegel ehk peegelkuju on muusika kompositsioonitehnika, mille puhul toimub helikõrguse peegeldus suhtes horisontaalteljega.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Inversioon (muusika)
IR
IR või Ir võib tähendada järgmist.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja IR
IRCAM
IRCAM (Institut de Recherche et Coordination Acoustique/Musique; 'akustika ja muusika uurimise ja koordineerimise instituut') on instituut Pariisis, üks maailma suuremaid muusika uute väljendusvahendite ja tehnoloogiate arendamise ning teadustööga tegelevaid asutusi.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja IRCAM
Isomorfne klaviatuur
Isomorfne klaviatuur (inglise keeles isomorphic keyboard) on muusikas klaviatuur, mille klahvid on sama kujuga ning ühesuurused.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Isomorfne klaviatuur
Isorütmika
Isorütmika (vanakreeka keeles ἴσος 'sama' ja ῥυθμός 'takt': "sama rütmiline järjekord") on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul samaks jääva korduva rütmi (talea) sees helikõrgused vahelduvad (color).
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Isorütmika
Kahendsüsteem
Kahendsüsteem ehk binaarsüsteem on positsiooniline arvusüsteem, mille alus on 2.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Kahendsüsteem
Kaja
Kaja on peegeldunud heli, mis jõuab kuulajani teatud viivitusega pärast otsest heli.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Kaja
Kümnendsüsteem
Kümnendsüsteem ehk detsimaalsüsteem on positsiooniline arvusüsteem, mille alus on kümme.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Kümnendsüsteem
Kõla
Kõla (saksa keeles Klang) on muusikas kompleksne helisündmus, mille moodustavad koostoimes helitekitajate, näiteks muusikainstrumentide helid ja mürad, aga ka ruumikaja ning kuulajani jõudvad soovimatud helid ja mürad.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Kõla
Kõlar
Kõlar on elektroakustiline muundur, mis koosneb harilikult ühest, kahest või enamast valjuhääldist, neid eraldavatest sagedusfiltritest ja korpusest.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Kõlar
Kõlavärvimeloodia
Kõlavärvimeloodia (saksa keeles Klangfarbenmelodie) on muusikas helide või meloodiate järgnevus, mille käigus tämber muutub.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Kõlavärvimeloodia
Kõnelaul
Kõnelaul on kõne ja laulu vahepealne hääletekitusviis.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Kõnelaul
Kõnesüntesaator
Kõnesüntesaator on inimkõnet jäljendav arvutiprogramm, mis suudab digitaalkujul (numbriliselt) salvestatud teksti lugeda.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Kõnesüntesaator
Keskkond
Keskkond ehk miljöö (inglise environment, saksa Umgebung, Umwelt) on asjade, tingimuste ja suhete süsteem.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Keskkond
Keskkonnaesteetika
Keskkonnaesteetika (inglise environmental aesthetics) on esteetika haru, mis tegeleb keskkonnateadvuse ja -kogemuse esteetiliste aspektidega.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Keskkonnaesteetika
Kesktoonhäälestus
Kesktoonhäälestus (inglise keeles meantone temperament) on muusikas temperatsioonide perekond, mille temperatsioonides erineval moel tempereeritakse puhta suure tervetooni (9 / 8) ja puhta väikse tervetooni (10 / 9) intervall ehk süntooniline komma (81 / 80).
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Kesktoonhäälestus
Kitš
Aiapäkapikud on tavalisim näide kitšist Kitš on teatud liiki esteetiline väljenduslaad, millele on omane pealiskaudselt ja lihtsustatult mõistetud ilu ja tundekülluse taotlus ning rafineerimata laiatarbemaitsele ja müügiedule orienteeritus.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Kitš
Klaster (muusika)
Klaster ehk kobarkooskõla (inglise keeles cluster, "kobar") on muusikas piiramatust arvust helidest koosnev akord, mille kõigi kõrvutiasetsevate helide intervall on väiksem kui väike terts.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Klaster (muusika)
Kleisma
Kleisma (inglise keeles kleisma) ehk suur poolkomma (semicomma majeur) on muusikas kahe heli intervall sagedussuhtega 15625 / 15552 ehk 8,107 tsenti.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Kleisma
Kollaaž (muusika)
Kollaaž (prantsuse keeles collage 'kleebing') on eri stiilide ja väljendusvahendite põiming, mis sai alguse maalikunstist.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Kollaaž (muusika)
Komma
Komma on muusikas samast helist kahel eri moel tuletatud heli tavaliselt võrdtempereeritud pooltoonist väiksem intervall.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Komma
Kommutatiivsus
Kommutatiivsus ehk vahetuvus ehk vahetatavus on binaarse tehte, sealhulgas binaarse algebralise tehte omadus: hulgal S defineeritud tehe * on kommutatiivne, kui iga x ja y korral hulgast S kehtib: x * y.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Kommutatiivsus
Kompositsiooniõpetus
Kompositsiooniõpetus (saksa keeles Satzlehre, ka Kompositionslehre, soome keeles satsioppi) on muusikaõpetuse osa, paljudes muusikaõppeasutustes eraldi õppeaine, mille eesmärk on tutvuda, mõista ja ise kirjutades matkida erinevate muusikaliste faktuuride loomist, muusikastiilidega seotud kompositsioonimeetodite valdamist ja stiile endid.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Kompositsiooniõpetus
Kompositsioonimeetod
Kompositsioonimeetod (saksa keeles Kompositionsmethode) ehk kompositsioonitehnika (inglise keeles music composition technique) on muusikas õpetus, kunst ja oskus muusikaliste objektide muutmiseks, organiseerimiseks ja seostamiseks.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Kompositsioonimeetod
Konkreetne muusika
Konkreetne muusika (prantsuse keeles musique concrète) on elektroakustilise muusika alaliik, mille loomiseks kasutatakse töötlemata või töödeldud kujul salvestatud reaalse maailma objektide tekitatud helisid.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Konkreetne muusika
Konsonants
Konsonants (ladina keeles "kooskõla") on kahe või enama ühise osaheliga sonants (kõlasobivus), mis tunnetuslikult mõjub pingevabana, rahulikuna.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Konsonants
Kontrapunkt
Kontrapunkt on muusikas kunst, kompositsioonimeetod, printsiip, teooria ja õppeaine, mille puhul käsitletakse tervikuna polüfoonilise faktuuri vähemalt kahte korraga kõlavat üksteise suhtes iseseisvat meloodiat.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Kontrapunkt
Kontuur (muusika)
Kontuur on muusikas üksteisele järgnevate helide (tavaliselt helikõrguslikke) suhteid kujutav funktsioon ajas.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Kontuur (muusika)
Kuulamispartituur
Kuulamispartituur (saksa keeles Hörpartitur) on muusikas kõla põhjal loodud, tavaliselt graafilist notatsiooni kasutav transkriptsioon, mis võimaldab muusikalisi struktuure visualiseerimise kaudu paremini analüüsida.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Kuulamispartituur
Kuuldelävi
Kuuldelävi on minimaalne puhastooni heliintensiivsuse tase, mida inimene on võimeline tajuma helina.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Kuuldelävi
Kuulmine
Kõrv – kuulmise meeleelund Kuulmine ehk kuulmismeel (inglise hearing, audition) on elusolendite võime eristada nendeni jõudvaid helilaineid nende omaduste, nagu amplituudi (tugevuse) ja sageduse (helikõrguse) järgi mingi spetsiaalse (kuulmis)elundi (tavaliselt kõrva) abil"Kuulmine".
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Kuulmine
Kvadrofoonia
Kvadrofoonia on neljakanaliline heli taasesitamise süsteem, mis lisab heliedastusele ka niinimetatud kolmanda mõõtme, lubades kuulamiskohas praktiliselt piisava tõetruudusega kujutada terve edastusruumi ruumiakustilist omapära.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Kvadrofoonia
Kvartakord
Kvartakord on muusikas ainult puhastest, suurendatud või vähendatud kvartidest ehitatud akord.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Kvartakord
Kvartool
Duool ja kvartool Kvartool (inglise keeles quadruplet) on rütmikujund, mis kolmeosalise taktimõõdu puhul koosneb kolme asemel neljast niisama pika koguvältusega võrdsest noodist.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Kvartool
Laenamine (muusika)
Laenamine (inglise keeles borrowing) on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul uues muusikas kasutatakse olemasoleva materjali või printsiipi.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Laenamine (muusika)
Lainekuju
siinuslaine, nelinurklaine, kolmnurklaine ja saehammaslaine lainekujud Lainekuju on elektroonikas, akustikas ja nendega seotud valdkondades signaali kuju kirjeldav graafik, mille esitus ei sõltu vaadeldava signaali kestusest ja amplituudist.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Lainekuju
Lõige
Lõige võib tähendada mitut asja.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Lõige
Libreto
Libreto (itaalia keeles libretto, raamatuke) on ooperi, opereti, muusikali, oratooriumi, kantaadi või muu muusika- või muusikateatriteose tekst.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Libreto
Limiit (muusika)
Limiit ehk harmoonia limiit on muusikas Harry Partchi poolt kasutusele võetud mõiste, et kirjeldada helisüsteemi aluseks oleva häälestuse keerukust.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Limiit (muusika)
Lineaarne temperatsioon
Lineaarne temperatsioon (inglise keeles linear temperament) on muusikas teist järku temperatsioon, mille puhul perioodintervall on oktav.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Lineaarne temperatsioon
Linnulaul
Linnulaul on lindude esitatud häälitsuste kogum.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Linnulaul
Luup (muusika)
Luup (inglise keeles loop) on elektroakustilises muusikas eelsalvestatud või sämplitud muusikalõik, mida korratakse vajalik arv kordi.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Luup (muusika)
Maailmamuusika
Maailmamuusika (inglise keeles world music) on termin, mida mõnikord kasutatakse pärimusmuusika ja sellest inspireeritud muusikalise loomingu kohta, eriti kui ühes ja samas kontekstis (festivalid, raadioprogrammid jms) on hõlmatud eri rahvaste pärimusmuusika.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Maailmamuusika
Manerism
Manerism on periood Euroopa kunstis 16.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Manerism
Max/MSP/Jitter
Max/MSP/Jitter ehk lühidalt Max on kolmest seotud objektide süsteemist koosnev visuaalse programmeerimise keskkond, milles.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Max/MSP/Jitter
Mähisjoon
Mähisjoon (inglise keeles envelope) on akustikas heli võnkekõvera tippe läbiv kõverjoon.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Mähisjoon
Mäng
Mäng on süsteem, mille eripäraks on tingliku ja reaalse samaaegsus ning mängus osalejate teadlikkus sellest.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Mäng
Müra (muusika)
Müra on muusikas heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Müra (muusika)
Meetrum
Meetrum ehk aktsentmeetrum on muusikas rõhuliste ja rõhutute löökide suhe.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Meetrum
Meloodia
Meloodia (kreeka keeles μελωδία, melos + odé) ehk viis on muusikas vähemalt kahe heli tavaliselt ühehäälne järgnevus.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Meloodia
MIDI
Noodi nimed ja MIDI noodi numbrid oktavites MIDI süsteemis MIDI (akronüüm ingliskeelsest fraasist Musical Instrument Digital Interface, muusikainstrumendi digitaalne liides) on 1981.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja MIDI
Mikrointervall
Mikrointervall on muusikas võrdtempereeritud 12-helisüsteemis pooltoonist väiksem intervall.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Mikrointervall
Mikropolüfoonia
Mikropolüfoonia on muusikas György Ligeti poolt välja arendatud maksimaalse helikõrgusliku ja rütmilise tihedusega polüfoonilise faktuuri tüüp.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Mikropolüfoonia
Mikrotonaalsus
Mikrotonaalsus ehk mikrointervallika ehk ksenharmoonia (inglise keeles xenharmonic) ehk ekmeelia (saksa keeles ekmelisch) on muusikas helisüsteemi omadus sisaldada mikrointervalle.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Mikrotonaalsus
Mimikri
Mimikri näiteks võib olla nii taustaga ühte sulav liblikas kui ka erksavärviline liblikas, mis sarnaneb mõne mürgise ja söödamatu liblikaliigiga Mimikri on kohastumuse tüüp, mis väljendub organismi (looma, taime) tunnuste sarnanemises teise liigi tunnustega, keskkonnaelemendiga või kummagi üldistusega.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Mimikri
Minimalism (muusika)
Minimalism on muusikasuund, milles muusikat luuakse väga väheste muusikaliste vahenditega, peamiselt üksikute muusikaliste ideede (järkjärgulise, astmelise) kordamise abil pika aja jooksul.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Minimalism (muusika)
Modelleerimine
Modelleerimine on olemasolevate või kujutletavate objektide (esemete, nähtuste ja protsesside, seoste ja sõltuvuse) tunnetamise, fikseerimise, talletamise ja vahendamise meetod.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Modelleerimine
Modernsus
Modernsus (inglise keeles modernity, modern times; ee "uudsus") tähistab inimsuse, valgustusfilosoofia, tööstuspöörde ja ilmalikustamise põhjustanud ajaloolisi muutusi paljudes eluvaldkondades, mis algasid valgustusajastul ja jätkuvad tänapäevani.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Modernsus
Modulatsioon (helisüntees)
Modulatsioon on helisünteesis üks heli töötlemise vahendeid, mille käigus toimub kahe helilaine põimumine.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Modulatsioon (helisüntees)
Momentsümmeetria
Momentsümmeetria (inglise keeles moment of symmetry, MOS) on 1975.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Momentsümmeetria
Monofoonia
Monofoonia (kreeka keeles μονοφωνία) ehk ühehäälsus, ka monoodia, on muusika faktuuritüüp, mille all mõistetakse kas üksikut heli või saateta meloodiat.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Monofoonia
Moodul
Moodul (ladina sõnast modulus 'mõõt') on mitmetähenduslik termin.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Moodul
Morfoloogia
Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme – nende moodustamist, sisemist struktuuri ja nende omavahelisi suhteid.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Morfoloogia
Mosaiik
Mosaiik 6. sajandist Ravennas Mosaiik on kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi- või mõne muu materjali tükkidest.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Mosaiik
Motiiv
Motiiv on teo sooritamise otsene põhjus, ajend.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Motiiv
Mudel (muusika)
Mudel on muusikas abstraktsioon, mis on aluseks heliteose analüüsimisel või uue teose loomisel.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Mudel (muusika)
Multimeedium
Multimeedium (inglise keeles multimedia) on teabe mitme esitusvormi, näiteks teksti, kahe- või kolmemõõtmelise graafika, heli või video korraga kasutamine näiteks arvutis, telefonis, teatris või kontserdil, kinos või mujal.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Multimeedium
Multiplikatsioon (muusika)
Multiplikatsioon on muusikas objektide hulga elementide reeglipärane paljundamine.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Multiplikatsioon (muusika)
Multivalentne muusikaanalüüs
Multivalentne muusikaanalüüs on ameerika muusikateoreetiku James Websteri loodud muusikaanalüüsi kontseptsioon, mille kohaselt muusikateos hõlmab suurt hulka erinevaid valdkondi (domain): tonaalsust, muusikalisi ideid, rütmi, dünaamikat, instrumentatsiooni, registrit, "retoorikat", disaini jne.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Multivalentne muusikaanalüüs
Muusika kompositsiooni- ja analüüsimeetodite loend
Siin on loetletud muusika kompositsiooni- ja analüüsimeetodeid.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Muusika kompositsiooni- ja analüüsimeetodite loend
Muusikaanalüüs
Muusikaanalüüs on muusika uurimise osa, mille lähtekohaks on muusika ise, mitte aga muusikavälised tegurid.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Muusikaanalüüs
Muusikaesteetika
Muusikaesteetika on muusika olemust, omadusi ja seaduspärasusi uuriv esteetika ja muusikateaduse aladistsipliin.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Muusikaesteetika
Muusikainstrument
Muusikainstrument ehk muusikariist ehk pill on muusikas heli tekitamise vahend.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Muusikainstrument
Muusikaline aeg
Muusikaline aeg (inglise keeles musical time) on muusikas kompleksne parameeter, mille osaparameetrid võivad kontrollida nii muusika reaalset helikestust või helivältust kui ka kuulaja ajataju.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Muusikaline aeg
Muusikaline hulgateooria
Muusikaline hulgateooria on hulgateooria rakendus muusika analüüsimiseks ja loomiseks.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Muusikaline hulgateooria
Muusikaline kirjeldus
Muusikaline kirjeldus (inglise keeles underscoring) on muusika kompositsioonimeetod, mida rakendatakse põhiliselt filmi sündmusi, tegevust ja tegelaste tundeid sünkroonitult parafraseeriva filmimuusika loomisel.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Muusikaline kirjeldus
Muusikaline materjal
Muusikaline materjal (saksa keeles musikalisches Material) on muusikavormi paarismõiste, mille all tänapäeval tavaliselt peetakse silmas helisid, millest muusika koosneb.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Muusikaline materjal
Muusikaline objekt
Muusikaline objekt on muusikas tunnetatud entiteet.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Muusikaline objekt
Muusikaline parameeter
Muusikaline parameeter, ka aspekt, atribuut (Ross 2007: 97), dimensioon, domeen, kriteerium (Schaeffer 1966), mõõde, omadus, tahk, tunnus, osamoment on muusikalise objekti (näiteks substantsi, omaduse, sündmuse, seisundi, protsessi) suurus, mille väärtusi on võimalik hinnata ja mille väärtused määravad mingi kindla muusikalise objekti või klassi.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Muusikaline parameeter
Muusikaline pinge
Muusikaline pinge (inglise keeles tension) on muusikas dünaamikat määrav kompleksne parameeter, mille väärtusi kuulaja tunnetab vastandlike muusikaliste objektide veel säilinud tasakaalus.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Muusikaline pinge
Muusikaline struktuur
Muusikaline struktuur ehk muusika struktuur ehk heliehitis ehk helikooslus on muusikas väljaspool aega muusikaliste objektide kõigi seoste kogum.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Muusikaline struktuur
Muusikaline täringumäng
Muusikaline täringumäng on süsteem, mille eesmärgiks on tuginedes juhusele genereerida muusikat.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Muusikaline täringumäng
Muusikaliste Eraettekannete Ühing
Muusikaliste Eraettekannete Ühing (saksa keeles Verein für musikalische Privataufführungen) oli 1918.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Muusikaliste Eraettekannete Ühing
Muusikamatemaatika
Muusikamatemaatika (ladina keeles musica mathematica) on rakendusmatemaatika haru, milles tegeldakse muusika loomiseks ja analüüsimiseks vajalike matemaatiliste mudelite väljatöötamise ja uurimisega.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Muusikamatemaatika
Muusikasotsioloogia
Muusikasotsioloogia on muusikateadust ja sotsioloogiat ühendav distsipliin, mis uurib muusika rolli ühiskonnas, inimestevahelises suhtluses ja sotsiaalsetes struktuurides.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Muusikasotsioloogia
Muusikastiil
Muusikastiil on muusikaliste parameetrite vaikeväärtuste kogum, mis on iseloomulik teatavale ajastule, traditsioonile, koolkonnale, heliloojale, heliteosele või esituspraktikale.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Muusikastiil
Muusikatarkvara
Muusikatarkvara on spetsiaalselt muusika või heli loomiseks, salvestamiseks ja/või töötlemiseks loodud tarkvara (noodigraafika ja helitöötluse tarkvara).
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Muusikatarkvara
Muusikateadus
Muusikateadus ehk musikoloogia on muusikat ja selle arengut uuriv teadusharu.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Muusikateadus
Muusikateater
Muusikateater (saksa keeles Musiktheater) on teatri valdkond, milles lavaline tegevus on seotud muusikaga.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Muusikateater
Muusikateooria
Muusikateooria on distsipliin, mis tegeleb muusika elementide ning muusika loomise, kirjapanemise, esitamise, tajumise ja analüüsimise erinevate aspektide uurimisega.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Muusikateooria
Muusikavorm
Muusikavorm ehk muusikaline vorm on muusikaline struktuur ajas.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Muusikavorm
Nüüdismuusika
Nüüdismuusika (saksa keeles Neue Musik, inglise keeles new music, prantsuse keeles nouvelle musique) on muusikas üldmõiste, mis hõlmab uutes muusikasuundades, muusikastiilides ja uuenduslike kompositsioonimeetodite abil loodud muusikat 20. sajandi algusest tänapäevani.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Nüüdismuusika
Noodikiri
Noodikiri ehk muusika notatsioon on muusika kirjapanemiseks kasutatav märgisüsteem.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Noodikiri
Numbernotatsioon
Numbernotatsioon on noodikiri, milles muusika ülesmärkimiseks kasutatakse numbreid.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Numbernotatsioon
NYYD
NYYD (harvemini kirjutatud Nyyd) on aastast 1991 Tallinnas toimuv rahvusvaheline nüüdismuusikafestivalhttp://www.festivals.ee/?s.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja NYYD
NYYD Ensemble
NYYD Ensemble (harvemini kirjutatud Nyyd Ensemble) on Eestis tegutsev uue muusika instrumentaalansambel.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja NYYD Ensemble
Okasseakomma
Okasseakomma (inglise keeles porcupine comma) ehk suurim diesis (inglise keeles maximal diesis) on muusikas kahe heli intervall sagedussuhtega 250 / 243 ehk 49,166 tsenti.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Okasseakomma
Okasseatemperatsioon
Okasseatemperatsioon ehk okasseahäälestus ehk okassiga (inglise keeles porcupine) on muusikas okasseatemperatsioonide perekonda kuuluv lineaarne temperatsioon, mille puhul kolm tertsi võrdub kahe kvardiga.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Okasseatemperatsioon
Oktatoonika
Oktatoonika on muusikas kaheksast helist koosnev helisüsteem.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Oktatoonika
Orelpunkt
Orelpunkt on heliteose esitamisel pikemat aega kõlav heli, samas kui teose meloodia ja harmoonia muutuvad.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Orelpunkt
Organum
Perotinus, kolmehäälne organum ''Alleluia nativitatis'' Paralleelorganum ''Tu patris sempiternus...'' traktaadis "Musica enchiriadis" Perotinuse neljahäälne organum "Viderunt omnes" Organum (vanakreeka keeles ὄργανον organon 'instrument', 'tööriist') on Lääne-Euroopa keskaja muusikas esinev varaseim polüfoonia tüüp.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Organum
Originaal
Originaal (ladina keeles originalis, prantsuse keeles original) on algne, personaalne, kaasasündinud või loodud objekt.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Originaal
Orkestratsioon
Orkestratsioon ehk orkestreering ehk instrumentatsioon on muusikas heliteose seade orkestrile või ansamblile.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Orkestratsioon
Ornament (muusika)
Ornament on muusikas meetrilise struktuuri väliste helide kogum, mis ei ole meloodia või harmoonia edasikandmiseks esmavajalikud, kuid mille eesmärk on dekoratiivse detailsuse lisamine ja esitaja väljendusvabaduse suurendamine.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Ornament (muusika)
Osahelid
Osahelid ehk osatoonid ehk harmoonikud ehk harmoonilised ehk puhastoonid on harmoonilise liitheli põhitoon koos ülemhelidega.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Osahelid
Osaliselt järjestatud hulk
Osaliselt järjestatud hulk ehk järjestatud hulk on hulk P, millel on defineeritud binaarne seos ≤ (osaline järjestus), mis on refleksiivne, transitiivne ja antisümmeetriline, ehk teiste sõnadega, hulga P mis tahes elementide a, b ja c puhul kehtivad tingimused Nii naturaalarvude, täisarvude, ratsionaalarvude ja reaalarvude tavapärane järjestus on osaline järjestus.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Osaliselt järjestatud hulk
Ostinaato
Ostinaato (ladinakeelsest sõnast obstinatus, itaalia keeles ostinato, kaljukindel, vääramatu, kangekaelne, visa, jonnakas) on muusikalise objekti omadus korduda muutumatult.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Ostinaato
Parafraas
Parafraas (inglise keeles paraphrase) on sama mõtte esitamine teiste sõnadega kirjalikult või suuliseltEhala, Martin 2000.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Parafraas
Partitsell
Partitsell (inglise keeles condensed score, saksa keeles Particell) on muusikas partituuri erivorm, milles heliteose muusikaline materjal on esitatud tihendatud kujul võimalikult vähestel noodijoonestikel.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Partitsell
Partituur
Partituur (inglise keeles musical score, itaalia keeles partitura, saksa keeles Partitur) on muusikas heliteose kõigi muusikainstrumentide partiide üksikasjaline üleskirjutus ülestikku noodijoonestikel.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Partituur
Pärnu Nüüdismuusika Päevad
Pärnu Nüüdismuusika Päevad / Tartu Uue Muusika Pidustused on 1988.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Pärnu Nüüdismuusika Päevad
Põhisagedus
Näiteks pillikeele normaalvõnkumine tema täies pikkuses (esimene normaalvõnkemood) toimub põhisagedusel Põhisagedus on perioodilise lainekuju madalaim sagedus.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Põhisagedus
Peegeldus
rööplükke Peegeldused õhtupäikesest Kavadi järvevees Peegeldus järvepinnalt. Suursoo Umbjärv Põhja-Kõrvemaal Peegeldus on eukleidilise ruumi isomeetriline teisendus, mille püsipunktid moodustavad selle ruumi hüpertasandi.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Peegeldus
Pentatoonika
Pentatoonika (.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Pentatoonika
Performans
Performans "Mootorsaeballett". Soome 2011 Leonhard Lapini, Ando Keskküla ja Ülevi Eljandi klaverilõhkumise performance Tallinna Kunstihoones 1989. aastal Performans ehk taideetendus ehk performance (inglise keeles performance, ka performance art) on tegevuskunsti liik, milles kunstniku ja vahel ka publiku osalusel luuakse (improvisatsiooniline) tegevuskunstiteos.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Performans
Perioodintervall
Perioodintervall ehk periood (inglise keeles period of a scale) on muusikas helilaadi raamintervall.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Perioodintervall
Permutatsioon (muusika)
Permutatsioon on muusikas objektide hulgast tuletatud järjestatud hulk, milles iga element võib esineda ainult ühe korra.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Permutatsioon (muusika)
Pikilaine
283x283px Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Pikilaine
Pluralism
Pluralismiks nimetatakse mitut erinevat mõistet.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Pluralism
Polüfoonia
Polüfoonia (kreeka keeles poly palju + phone hääl) on muusikas vähemalt kahe iseseisva meloodia üheaegsus.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Polüfoonia
Polümeetria
Polümeetria on muusikas mitme meetrumi üheaegne esinemine eri partiides.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Polümeetria
Polürütmia
Polürütmia on muusikas erinevates häältes sama meetrumi raames kahe või enama erineva rütmi üheaegne koosesinemine.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Polürütmia
Polütonaalsus
Polütonaalsus on muusikas mitme toonika üheaegne olemasolu.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Polütonaalsus
Posttonaalne muusikateooria
Posttonaalne muusikateooria (inglise keeles post-tonal music theory) on 20.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Posttonaalne muusikateooria
Pro Tools
Pro Tools on digitaalse helitöötlussüsteemi platvorm Mac OS X-i ja Microsoft Windowsi operatsioonisüsteemis kasutamiseks.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Pro Tools
Puhas duodeetsim
Puhas duodeetsim (inglise keeles perfect twelfth) ehk tritaav (inglise keeles tritave) on muusikas kahe heli intervall sagedussuhtega 3 / 1 ehk 1901,955 tsenti.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Puhas duodeetsim
Puhas häälestus
Puhas häälestus on muusikas häälestus, mille puhul helide sagedussuhted vastavad naturaalarvude suhetele.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Puhas häälestus
Pulkpistik
Kolme- ja kahekontaktilised pistikud: 1) hülss (''sleeve''); 2) rõngas (''ring''); 3) tipp (''tip''); 4) isoleerivad plastikrõngad Pulkpistik (inglise keeles phone connector) on silindrilise kujuga konnektori ja tavaliselt kontsentriliste kontaktidega pistik vahelduv- ja alalisvoolu edasijuhtimiseks väikepingete alas.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Pulkpistik
Pulss (muusika)
Pulss (inglise keeles pulse, saksa keeles Grundschlag) on muusikas löökide teatud helivältusele vastav regulaarne järgnevus.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Pulss (muusika)
Punkt
Punkt on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Punkt
Punktmuusika
Punktmuusika ehk puäntillism on muusika, kus seriaalheliridade üksikhelisid esitavad pidevalt vaheldudes eri muusikariistad.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Punktmuusika
Pythagorase häälestus
Pythagorase häälestus on muusikas puhas häälestus, mis põhineb puhastel kvintidel sagedussuhtega 3 / 2.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Pythagorase häälestus
Pythagorase komma
Pythagorase komma (inglise keeles pythagorean comma) ehk ditooniline komma (inglise keeles ditonic comma) on muusikas kahe heli intervall sagedussuhtega 531441 / 524288 ehk 23,460 tsenti.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Pythagorase komma
Rühm (muusika)
Rühm on muusikas objektide järjestamata hulk.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Rühm (muusika)
Rütm
Rütm (kreeka keeles ῥυθμός, rhythmos) on nähtuste korduvuse muster.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Rütm
RCA-pistikühendus
RCA-pistikühendus (inglise keeles RCA connector, ka phono connector või cinch connector) on pistikühendus audio- ja videosignaalide ebasümmeetriliseks edasikandmiseks.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja RCA-pistikühendus
Regulaarne temperatsioon
Regulaarne temperatsioon (inglise keeles regular temperament) on muusikas temperatsioon, mille puhul helisüsteemi kõigi helide intervallide saamiseks piisab lõplikust arvust generaatorintervallidest.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Regulaarne temperatsioon
Resonants
Füüsikas on resonants nähtus, kus võnkeamplituud saavutab teatud sagedusel maksimaalse väärtuse.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Resonants
Retrograad
Retrograad ehk vähikäik (inglise keeles cancrizans, crab) on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul toimub muusikalise materjali peegeldus suhtes vertikaalteljega.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Retrograad
Rida (muusika)
Rida on muusikas kahetähenduslik sõna.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Rida (muusika)
RM
RM või Rm või rm on lühend, mis võib tähendada järgmist.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja RM
Rotatsioon (muusika)
Rotatsioon (saksa keeles Rotation) on muusikas objektide järjestatud hulga tsükliline permutatsioon.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Rotatsioon (muusika)
S-Video
S-Video pesa eestvaade (vastavalt pistiku jooteotstele): 1 – heleduse maa; 2 – värvi maa; 3 – heledus Y; 4 – värv C Komposiitvideo (a) ja S-Video (b) sagedusspektrid S-Video on videosignaali analoogkujul edastamise liides.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja S-Video
S/PDIF
75 Ω takistusega koaksiaalkaabel koos BNC-RCA adapteriga Toslinki optiline pistik (JIS F05) Tavaline 3,5 mm audiopesa koos optilise S/PDIF-võimekusega S/PDIF on peamiselt kodukasutajatele mõeldud digitaalse audiomaterjali suhteliselt väikeste vahemaade kaugusele ülekandmise liides.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja S/PDIF
Sagedus
Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Sagedus
Sagedusmodulatsioon
Siinuselise kandevõnkumise amplituudmoduleerimine (AM) ja sagedusmoduleerimine (FM), kasutades siinuselist sisendsignaali (Signal) Sagedusmodulatsioon ehk FM (lühend ingliskeelsest nimetusest frequency modulation) on kandevõnkumise sageduse hetkväärtuse muutmine vastavalt sisendsignaali hetkväärtusele, mida kasutatakse telekommunikatsioonis ja signaalitöötluses teiste signaali moduleerimismeetodite seas.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Sagedusmodulatsioon
Sagedusriba
Sagedusriba on sagedusvahemik elektromagnetiliste ja akustiliste võnkumiste spektris ehk sagedusjaotuses.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Sagedusriba
Sagedussuhe
Sagedussuhe (inglise keeles frequency ratio, ka interval ratio) on muusikas helide intervalli kirjeldamise meetod helisageduste suhte abil.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Sagedussuhe
Saksa Standardiinstituut
Instituudi logo Saksa Standardiinstituut (saksa keeles Deutsches Institut für Normung, lühendatult DIN) on Saksamaa standardite keskasutus.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Saksa Standardiinstituut
Sampler
Sampler (argikeeles ka sämpler; inglise keeles sampler) on riistvaraline või tarkvaraline elektrooniline muusikainstrument, mille helitekitamise aluseks on sämplid ja/või sämplimine ning mis on lähedalt seotud (sämplipõhiste) süntesaatoritega (nii helitekitamine kui ka töötlemine on sarnased).
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Sampler
Sämpel
Sämpel (ingliskeelsest sõnast sample) on helilõik, mis on salvestatud arvutisse, andmekandjale, süntesaatorisse või ''sampler´''isse, et kasutada seda instrumendi ja/või muusikapala loomisel.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Sämpel
Sümbolism
Carlos Schwabe - "La Mort et le Fossoyeur" (u 1895) Sümbolism on kunstivool, mis sündis 1880. aastatel Prantsusmaal ja Belgias.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Sümbolism
Sümfoonia
Ludwig van Beethoveni 3. sümfoonia käsikirja tiitelleht, millelt autor kraapis maha pühenduse Napoleonile sümfoonia nr 36 "Linz" Helilooja Thomas Ludwig dirigeerib sümfooniaorkestrit Sümfoonia (kreeka keeles σύμφωνος sýmphōnos 'kokkukõlav, harmooniline'; itaalia keeles sinfonia) on muusikažanr, millesse kuuluvad erineva muusikavormi ja esituskoosseisuga, tavaliselt ilma solistita instrumentaalmuusika teosed.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Sümfoonia
Sünesteesia
Sellisena võivad sünesteetikud numbreid ja tähti tajuda Sünesteesia (tuleb kreeka keelest σύν syn ’koos’ ja αἴσθησις aisthēsis ’taju’; mitmiktaju) on neuroloogiline nähtus, mille korral ühe sensoorse juhtetee stimuleerimine viib automaatse, mittetahtliku elamuseni teises sensoorses juhtetees.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Sünesteesia
Süntesaator
Süntesaator (sõna on tuletis kreekakeelsest sõnast syntithetai VCF->VCA signaalivooga (VCO->VCF->VCA signal flow) mõjutanud kuni tänapäevani peaaegu kõiki olulisemaid süntesaatoreid. 1970. aastatel muutusid süntesaatorid portatiivseteks, kõiki vajalikke komponente koondavateks ühes tükis instrumentideks.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Süntesaator
Süntooniline komma
Süntooniline komma (inglise keeles syntonic comma) ehk Didymose komma (inglise keeles Didymus comma) ehk kesktoonkomma (inglise keeles comma (major)) on muusikas kahe heli intervall sagedussuhtega 81 / 80 ehk 21,506 tsenti.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Süntooniline komma
Sõelateooria
Sõelateooria (inglise keeles sieve theory) kujutab enesest hulka arvuteooria üldisi meetodeid, mille eesmärk on loendada või realistlikumalt hinnata täisarvude sõelutud hulkade elementide arvu (võimsust).
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Sõelateooria
SCART
SCART-liidese kaablipistik SCART ehk eurokonnektor on 21 kontaktiga liides ja pistikühendus audiovisuaalseadmete omavaheliseks ühendamiseks.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja SCART
Schenkeri analüüs
Schenkeri analüüs on muusikaanalüüsi meetod, mille abil on võimalik kompleksselt kirjeldada heliteose meloodilist ja harmoonilist ülesehitust.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Schenkeri analüüs
Seade (muusika)
Seade on muusikas heliteosest tuletatud heliteos.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Seade (muusika)
Seeria (muusika)
Seeria (inglise keeles serie) on muusikalise parameetri väärtuste järjestatud hulk.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Seeria (muusika)
Sekventser
Sekventser (inglise sequencer) on muusikute, heliloojate jne kasutatav riistvaraline ja/või tarkvaraline töövahend kõikvõimalikke muusikaliste käsujadade, heliliste ja/või muusikaliste sündmuste salvestamiseks, töötlemiseks, loomiseks ja/või taasesitamiseks.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Sekventser
Seriaalne meetod
Seriaalne meetod ehk serialistlik meetod ehk seeriatehnika on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul muusika loomiseks kasutatakse seeriat või seeriate kompleksi ning loodavat või muusikat vaadeldakse võimalikult paljudest parameetritest.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Seriaalne meetod
Seriaalne muusika
Seriaalne muusika, ka serialistlik muusika või seeriamuusika on muusika, mille loomisel on kasutatud seriaalset meetodit.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Seriaalne muusika
Serialiseerimine
Serialiseerimine on informaatikas objektide ja andmete teisendamine (konvertimine) selliseks, et need oleks esitatavad järjest.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Serialiseerimine
Serialism
Serialism on muusikas üldmõiste, millega tavaliselt peetakse silmas seriaalset meetodit, seriaalse meetodi rakendusi seriaalses muusikas või vahel ka n-ö seriaalset muusikastiili kui 1950.–1960.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Serialism
SI-süsteemi ühikud
SI-süsteemi ühikud ehk rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühikud jaotuvad põhiühikuteks (meeter, kilogramm, sekund, amper, kelvin, mool ja kandela) ning nendest tuletatud ühikuteks.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja SI-süsteemi ühikud
Sisu
Lotta” Sisu on soomlastele kontseptsioon ja kultuuriline konstrukt, mida saaks kirjeldada kui kombinatsiooni stoilise otsustavuse, kindlameelse eesmärgipärasuse, südikuse, vapruse ja vastupidavuse vahel.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Sisu
Skisma (muusika)
Skisma (inglise keeles schisma) ehk Werckmeisteri aste (inglise keeles grad Werckmeister) on muusikas kahe heli intervall sagedussuhtega 32805 / 32768 ehk 1,954 tsenti.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Skisma (muusika)
Spatsialisatsioon
Spatsialisatsioon ehk ruumindus on muusikas heli paiknemine ruumis.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Spatsialisatsioon
Spektrogramm
viiulihelide salvestuse spektrogramm Spektrogramm ehk sonogramm on heli või laiemalt mistahes signaali spektri ajamuutlikkuse visuaalne kujutis.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Spektrogramm
Statistika
Statistika ehk arvustikuteadus on teadus, mis käsitleb andmete kogumist, töötlemist ja analüüsi.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Statistika
Stereofoonia
Stereofoonia ehk stereoheli ehk ruumiline heli on helisalvestuses kasutatav heli taasesituse viis, mille puhul kuulajal tekib heli ruumilisuse illusioon.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Stereofoonia
Struktuur
Struktuur (ladina sõnast strūctūra ehitus, tarind) on terviku kõigi osade seoste kogum.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Struktuur
Taktijoon
Taktijoon on muusika noodikirja märk, mis eraldab takte või nende osi.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Taktijoon
Tämber
Tämber ehk kõlavärv (prantsuse keeles timbre; psühhoakustikas kasutatakse pigem saksakeelse sõna Klangfarbe (inglise keeles tone-colour) vastet 'kõlavärv' ehk 'kõlavärving') on muusikas üldmõiste muusikaliste parameetrite kogumile, mille eri väärtuste korral kuulaja tajub sama helikõrguse, helitugevuse ja helivältusega helisid erinevalt.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Tämber
Tõde
Tõe all mõeldakse tavaliselt tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid või siis tõeste propositsioonide, väidete ja muude tõekandjate sisu.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Tõde
Teisend
Teisend võib tähendada.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Teisend
Temperatsioon
Temperatsioon (ladina keeles temperatio, õige suhe; inglise keeles temperament) ehk tempereeritud häälestus (inglise keeles tempered tuning) ehk tempereeritud häälestussüsteem (inglise keeles tempered tuning system) on muusikas häälestus, mille puhul helisüsteemi mõned või kõik intervallid häälestatakse erinevaks puhtas häälestuses intervallidest.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Temperatsioon
Tempo
Tempo (itaalia keeles tempo, ladina keeles tempus "aeg", "ajavahemik") on muusika esituse kiirus.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Tempo
Tetrakord
Tetrakord ehk tetrahord (vanakreeka sõnast tetrachordon, tetra ‘neli’ + chordē ‘lüüra keel’) on algses tähenduses neljaheliline helisüsteem.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Tetrakord
Tintinnabuli
Tintinnabuli (ladina keeles genitiivivorm (omastav kääne) sõnast tintinnabulum 'kelluke') on eesti helilooja Arvo Pärdi 1976.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Tintinnabuli
Tonaalne muusika
Tonaalne muusika on muusika, millele on iseloomulik tonaalsus.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Tonaalne muusika
Tonaalsus
Tonaalsus on muusika helisüsteemis heliklasside orienteeritus referentsheliklassile.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Tonaalsus
Transformatsioon
Transformatsioon ehk transformeerimine on millegi muundamine, ümberkujundamine, teisendamine.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Transformatsioon
Transpositsioon (muusika)
Transpositsioon on muusikas helikõrguse muutumine teatud intervalli võrra.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Transpositsioon (muusika)
Troop (muusika)
Troop (kreeka keeles tropos – piltlik, kujundlik väljend) on muusikas muusikalõik ja luules tekstilõik, mis on kiilutud olemasoleva laulu või luuletuse sisse.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Troop (muusika)
Tsent
Tsent (ka sent, ladina centum 'sada', lühend c) on muusikas intervall, mida rakendatakse intervalli mõõtühikuna logaritmilisel skaalal.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Tsent
Tsitaat
Tsitaat on teksti paigutatud lõik, mis pärineb algselt teisest kirjalikust või suulisest tekstist või sama teksti teisest osast.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Tsitaat
Tuiklemine
Tuiklemise sagedust illustreeriv graafik Tuiklemine on kahe lähedase sagedusega osaheli interferentsil esinev nähtus, mida inimene talle kuuldavate helide korral tajub perioodilise helivaljuse muutusena.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Tuiklemine
UPIC
UPIC on Iannis Xenakise leiutatud interaktiivse graafilise partituuri abil muusika komponeerimise süsteem.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja UPIC
Uus Viini koolkond
Uus Viini koolkond (saksa keeles Neue Wiener Schule) on Arnold Schönbergist ja tema õpilastest koosnev heliloojate rühmitus, mis tegutses aastatel 1903-1925 Viinis.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Uus Viini koolkond
Uusasjalikkus (muusika)
Uusasjalikkus (saksa keeles Die neue Sachlichkeit) on muusikas 1920. aastatel tekkinud, ekspressionismile vastandunud suund.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Uusasjalikkus (muusika)
Uusbarokk
New Yorgi ärikeskuses asunud Singeri õmblusmasinate tootja ''beaux-arts'''i stiilis peakontorit kujutav 1910. aasta postkaart. Singer Building valmis 1908. ja lammutati 1968. aastal Széchenyi ravitermid Budapestis Palais Garnier ooperiteater Pariisis Grand Central Terminal – raudteejaam New Yorgis Belfasti raekoda Põhja-Iirimaal Raadi mõisa härrastemaja Tartus Uusbarokk ehk neobarokk (inglise keeles Baroque Revival või Neo-Baroque) oli kaunite kunstide eklektiliselt pulbitsev historitsistlik stiil nii arhitektuuris, skulptuuris, sisekujunduses, mööblidisainis kui ka muusikas ligikaudu aastatel 1870–1920 (eriti 1880–1900).
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Uusbarokk
Uusklassitsism
Uusklassitsism võib tähistada järgmisi kunstisuundi.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Uusklassitsism
Uusklassitsism (muusika)
Uusklassitsism ehk neoklassitsism on esteetiline suundumus, mis läbib 1920.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Uusklassitsism (muusika)
Uuskomplekssus
Uuskomplekssus (inglise keeles New Complexity) on nüüdismuusikas termin, mida kasutatakse alates 1980-ndatest Brian Ferneyhough, Michael Finnissy ja teiste inglise nüüdisheliloojate loomingu esteetika ja vormi määratlemisel.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Uuskomplekssus
Uusrenessanss
Viini Riiklik Ooperimaja Vana kunstigalerii ning praegune Ungari Kaunite Kunstide Kateeder ja Budapesti Nukuteater aadressil Andrássy avenüü 69. Planeeritud arhitekt Adolf Láng'i poolt ja valmis aastatel 1875-77 Valgeks värvitud malmist fassaadiga ja veneetsiastiilis prantsuse renessansi detailidega nurgahoone New Yorgi SoHos aadressil Broadway 427 projekteeris arhitekt Thomas Jackson ning see valmis aastatel 1870-1871 Uusrenessanss ehk neorenessanss (inglise keeles Neo-Renaissance või Renaissance Revival) on historitsistlik määratlus, mis hõlmab paljusid 19.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Uusrenessanss
Uusromantism
Uusromantism ehk neoromantism on kunstivool ja ideoloogia, mis taaselustab ja arendab romantismi põhimõtteid, eitab naturalismi ja realismi.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Uusromantism
Uusvokalism
Uusvokalism (inglise keeles new vocalism) on muusikas 1950-ndatel tekkinud suundumus, mille all mõisteti inimhääle kasutamise uudset esteetikat ja vokaaltehnikaid.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Uusvokalism
Valge müra
Valget müra illustreeriv pilt. Valge müra (inglise keeles white noise) on signaalitöötluses signaal, mille puhul jaotub võimsus ühtlaselt üle kogu müra spektri ehk müra sisaldab võrdselt igasuguse sagedusega võnkumisi.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Valge müra
Varamu
Varamu oli aastatel 1937–1940 Tallinnas ilmunud kuuajakirihttp://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/TalvikMerle_Ajaloo_ja_TUNA2002_2.pdf (vaadatud 20.02.2013).
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Varamu
Variatsioon (muusika)
Variatsioon on muusikas uus objekt, mis on teatud kompositsioonimeetodi või reegli põhjal tuletatud olemasolevast objektist.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Variatsioon (muusika)
Väike diesis
Väike diesis (inglise keeles small diesis) ehk maagiline komma (inglise keeles magic comma) on muusikas kahe heli intervall sagedussuhtega 3125 / 3072 ehk 29,614 tsenti.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Väike diesis
Väli (muusika)
Väli (saksa keeles Feld, soome keeles kenttä), ka helimassiiv, kõlamassiiv (inglise keeles sound mass), pind (saksa keeles Fläche), on muusikas piiritletud helimass.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Väli (muusika)
Võnkumine
Võnkumine ehk võnkliikumine ehk ostsillatsioon on ajas toimuv mingi omaduse korduv hälve tasakaaluolekust, aga ka muutumine kahe või enama oleku vahel.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Võnkumine
Võrdtempereeritud häälestus
Võrdtempereeritud häälestus ehk võrdne temperatsioon (inglise keeles equal-step tuning, equal tuning, equal temperament; saksa keeles gleichstufige Stimmung, gleichstufig temperierte Stimmung, gleichtemperierte/gleichschwebende Stimmung, gleichschwebende Temperatur) on muusikas temperatsioon, milles mistahes intervall, näiteks oktav, on jagatud võrdseteks osadeks ning mistahes kõrvuti asetsevate helide helisageduste suhe on võrdne.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Võrdtempereeritud häälestus
Verbaalne notatsioon
Verbaalne notatsioon (inglise keeles verbal notation) on muusika noodikiri, milles muusika üleskirjutamiseks kasutatakse ainult sõnu.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Verbaalne notatsioon
VGA
VGA (inglise keeles Video Graphics Array ehk video graafikamassiiv; vahel ka viidatud kui graafikaadapter) viitab eelkõige kuvari riistvarale, mida tutvustati esimest korda 1987.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja VGA
Vibraato
Vibraato (itaaliakeelsest sõnast vibrare, võnkuma) on muusikas efekt, mis tekib helikõrguse pulseerival muutumisel.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Vibraato
Vormelipõhine muusika
"Vormelipõhine muusika" (pr.k Musiques formelles, i.k Formalized Music) on Iannis Xenakise muusikateoreetiline põhitekst.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja Vormelipõhine muusika
XLR-pistmik
XLR-pistmik, tuntud ka kui XLR-konnektor ja XLR-pistikühendus, (X ‒ originaalse tooteseeria nimi, L (latched/locking) ‒ riivistatud, R (resilient/rubber) ‒ vastupidav sünteetilisest kummist isolatsioon) on professionaalsetes heli-, video-, ja valgustusseadmetes kasutatav pistikühendus, mille dimensioonid vastavad 2004.
Vaata Nüüdismuusika mõisteid ja XLR-pistmik
, Filter, FM, Fonogramm, Formant, Free jazz, Gamelan, Geneetiline algoritm, Generaatorintervall, Generatiivne kunst, Glissando, Graafiline notatsioon, Grotesk, Halberstadti klaviatuur, Harmoonia, Häälestus, Häältejuhtimine, Häpening, Heavy metal, Heksakord, Heli, Helikaart, Helikõrgus, Helikestus, Heliklass, Helikunst, Helilaine, Helimass, Heliobjekt, Helipilt, Helirida, Helisagedus, Helisalvestus, Helisüntees, Helisüsteem, Helitugevus (muusika), Helivaljus, Helivältus, Hemiool, Heterofoonia, Hetk, Historitsism (muusika), Hokett, Hulk (muusika), Ilu, Imitatsioon (muusika), Implikatsioon, Impressionism (muusika), Interpolatsioon (muusika), Interpreet, Intervall (muusika), Inversioon (muusika), IR, IRCAM, Isomorfne klaviatuur, Isorütmika, Kahendsüsteem, Kaja, Kümnendsüsteem, Kõla, Kõlar, Kõlavärvimeloodia, Kõnelaul, Kõnesüntesaator, Keskkond, Keskkonnaesteetika, Kesktoonhäälestus, Kitš, Klaster (muusika), Kleisma, Kollaaž (muusika), Komma, Kommutatiivsus, Kompositsiooniõpetus, Kompositsioonimeetod, Konkreetne muusika, Konsonants, Kontrapunkt, Kontuur (muusika), Kuulamispartituur, Kuuldelävi, Kuulmine, Kvadrofoonia, Kvartakord, Kvartool, Laenamine (muusika), Lainekuju, Lõige, Libreto, Limiit (muusika), Lineaarne temperatsioon, Linnulaul, Luup (muusika), Maailmamuusika, Manerism, Max/MSP/Jitter, Mähisjoon, Mäng, Müra (muusika), Meetrum, Meloodia, MIDI, Mikrointervall, Mikropolüfoonia, Mikrotonaalsus, Mimikri, Minimalism (muusika), Modelleerimine, Modernsus, Modulatsioon (helisüntees), Momentsümmeetria, Monofoonia, Moodul, Morfoloogia, Mosaiik, Motiiv, Mudel (muusika), Multimeedium, Multiplikatsioon (muusika), Multivalentne muusikaanalüüs, Muusika kompositsiooni- ja analüüsimeetodite loend, Muusikaanalüüs, Muusikaesteetika, Muusikainstrument, Muusikaline aeg, Muusikaline hulgateooria, Muusikaline kirjeldus, Muusikaline materjal, Muusikaline objekt, Muusikaline parameeter, Muusikaline pinge, Muusikaline struktuur, Muusikaline täringumäng, Muusikaliste Eraettekannete Ühing, Muusikamatemaatika, Muusikasotsioloogia, Muusikastiil, Muusikatarkvara, Muusikateadus, Muusikateater, Muusikateooria, Muusikavorm, Nüüdismuusika, Noodikiri, Numbernotatsioon, NYYD, NYYD Ensemble, Okasseakomma, Okasseatemperatsioon, Oktatoonika, Orelpunkt, Organum, Originaal, Orkestratsioon, Ornament (muusika), Osahelid, Osaliselt järjestatud hulk, Ostinaato, Parafraas, Partitsell, Partituur, Pärnu Nüüdismuusika Päevad, Põhisagedus, Peegeldus, Pentatoonika, Performans, Perioodintervall, Permutatsioon (muusika), Pikilaine, Pluralism, Polüfoonia, Polümeetria, Polürütmia, Polütonaalsus, Posttonaalne muusikateooria, Pro Tools, Puhas duodeetsim, Puhas häälestus, Pulkpistik, Pulss (muusika), Punkt, Punktmuusika, Pythagorase häälestus, Pythagorase komma, Rühm (muusika), Rütm, RCA-pistikühendus, Regulaarne temperatsioon, Resonants, Retrograad, Rida (muusika), RM, Rotatsioon (muusika), S-Video, S/PDIF, Sagedus, Sagedusmodulatsioon, Sagedusriba, Sagedussuhe, Saksa Standardiinstituut, Sampler, Sämpel, Sümbolism, Sümfoonia, Sünesteesia, Süntesaator, Süntooniline komma, Sõelateooria, SCART, Schenkeri analüüs, Seade (muusika), Seeria (muusika), Sekventser, Seriaalne meetod, Seriaalne muusika, Serialiseerimine, Serialism, SI-süsteemi ühikud, Sisu, Skisma (muusika), Spatsialisatsioon, Spektrogramm, Statistika, Stereofoonia, Struktuur, Taktijoon, Tämber, Tõde, Teisend, Temperatsioon, Tempo, Tetrakord, Tintinnabuli, Tonaalne muusika, Tonaalsus, Transformatsioon, Transpositsioon (muusika), Troop (muusika), Tsent, Tsitaat, Tuiklemine, UPIC, Uus Viini koolkond, Uusasjalikkus (muusika), Uusbarokk, Uusklassitsism, Uusklassitsism (muusika), Uuskomplekssus, Uusrenessanss, Uusromantism, Uusvokalism, Valge müra, Varamu, Variatsioon (muusika), Väike diesis, Väli (muusika), Võnkumine, Võrdtempereeritud häälestus, Verbaalne notatsioon, VGA, Vibraato, Vormelipõhine muusika, XLR-pistmik.