Sisukord
69 suhted: Achilleus, Agamemnon, Aias, Aigisthos, Aiolos, Alkinoos, Aoid, Aphrodite, Ares, Ateena, Athena, August Annist, Eepos, Ervin Roos, Etioopia, Faiaagid, Hades, Haugas, Heksameeter, Helena, Helios, Herakles, Hermes, Homeros, Ikarios, Ilias, Ino, Ithaka, Kadmos, Kalypso, Kükloobid, Kettaheide, Kiikonid, Kirke, Kotkad, Kreeta, Laertes, Läänemaailm, Lootos, Lotofaagid, Mükeene kultuur, Menelaos, Mentes, Mentorlus, Mesilasvaha, Minos, Nausikaa, Nümfid, Nestor, Odysseus, ... Laienda indeks (19 rohkem) »
Achilleus
Achilleus (vanakreeka keeles Ἀχιλλεύς, ladinapäraselt Achilles) on müütiline vanakreeka kangelane, sureliku Tessaalia kuninga, Zeusi lapselapse Peleuse ja surematu nereiidi Thetise poeg.
Vaata Odüsseia ja Achilleus
Agamemnon
"Agamemnon". Detail atika mustafiguuriliselt oinochoelt, umbes 520 eKr Agamemnon on "Iliase" tegelane, Mükeene müütiline kuningas, Atreuse ja Aerope poeg, Menelaose vend.
Vaata Odüsseia ja Agamemnon
Aias
Nime Aias (ladinapäraselt Aiax või Ajax) kannavad kaks Vana-Kreeka mütoloogilist kangelast, kes mõlemad mängisid olulist rolli Homerose eeposes Ilias.
Vaata Odüsseia ja Aias
Aigisthos
Orestes Aigisthost tapmas. Apuuliast pärit punasefiguuriline veinikann (''oinochoe''), u. 430–300 eKr (Louvre) Aigisthos (kr Αἴγισθος) on vanakreeka mütoloogias Thyestese poeg ning Agamemnoni naise Klytaimestra armuke.
Vaata Odüsseia ja Aigisthos
Aiolos
Aiolos Aiolos oli vanakreeka mütoloogias tuulte valitseja.
Vaata Odüsseia ja Aiolos
Alkinoos
Francesco Hayez. "Odysseus Alkinoose juures". 1814-1815 Alkinoos (vanakreeka keeles Ἀλκίνους või Ἀλκίνοος, Alkínoös) oli Scheria saarel elava muinasjutuliselt õnneliku rahva faiaakide kuningas Homerose eeposes "Odüsseia".
Vaata Odüsseia ja Alkinoos
Aoid
Aoid (vanakreeka keeles aoidos 'laulja') oli Vana-Kreeka arhailisel ajajärgul (9.–8. sajand eKr) kutseline laulik, kes kandis lüüra saatel ette eepilisi laule, neid suurel määral ise improviseerides.
Vaata Odüsseia ja Aoid
Aphrodite
Aphrodite (kreeka Αφροδιτη, rooma vaste Venus; eesti keeles varem ka Afrodite) oli vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusjumalanna.
Vaata Odüsseia ja Aphrodite
Ares
Nn "Ludovisi Ares", rooma koopia kreeka originaalist. Carrara marmorist kuju restaureeris 1622. aastal kuulus itaalia skulptor Gianlorenzo Bernini Ares oli vanakreeka mütoloogias sõjajumal, peajumal Zeusi ja jumalanna Hera poeg.
Vaata Odüsseia ja Ares
Ateena
Ateena (uuskreeka keeles Αθήνα, Athína, vanakreeka keeles Ἀθῆναι, Athênai) on Kreeka pealinn ja suurim linn.
Vaata Odüsseia ja Ateena
Athena
Pallas Athena (Parmigianino) Athena, Pallas Athena, (kreeka Αθηνη; rooma vaste Minerva) on vanakreeka mütoloogias tarkuse-, julguse-, õiguse- ja õiglusejumalanna.
Vaata Odüsseia ja Athena
August Annist
Ülo Tedre, August Annist ning Matti Kuusi Helsingis 1965. aastal August Annist (aastani 1936 August Anni; 28. jaanuar 1899 Võisiku vald – 6. aprill 1972 Tallinn) oli eesti kirjandus- ja rahvaluuleteadlane ning kirjanik ja tõlkija.
Vaata Odüsseia ja August Annist
Eepos
Eepos (kreeka epos 'sõna, ütlus') tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost.
Vaata Odüsseia ja Eepos
Ervin Roos
Ervin Roos (13. september 1908 Tartu – 25. juuni 1962 Lund) oli eesti keele- ja kirjandusteadlane, klassikaline filoloog.
Vaata Odüsseia ja Ervin Roos
Etioopia
kõmpidel mängimas 2014. aastal Etioopia on merepiirita riik Aafrika idaosas.
Vaata Odüsseia ja Etioopia
Faiaagid
Faiaagid (vanakreeka keeles Φαίακες, Phaíakes) olid Homerose "Odüsseias" kirjeldatud muinasjutuliselt õnnelik rahvas, kes elas Scheria saarel, kuhu Odysseus sattus oma rännakute lõpus.
Vaata Odüsseia ja Faiaagid
Hades
Persephone ja Hades Hades (vanakreeka keeles ᾍδης) on vanakreeka mütoloogias nii allilma ehk surnute kuningriigi kui ka selle valitseja ehk surnute jumala nimi.
Vaata Odüsseia ja Hades
Haugas
Haugas (Accipiter) on lindude perekond haugaslaste sugukonnast.
Vaata Odüsseia ja Haugas
Heksameeter
Heksameeter on antiikkirjandusest pärinev värsimõõt.
Vaata Odüsseia ja Heksameeter
Helena
Evelyn De Morgani maal "Ilus Helena" (1898) Theseus röövib Helenat. Atika punasefiguuriline amfora, umbes 510 e.m.a Dante Gabriel Rossetti maal "Ilus Helena" (1863) Helena oli vanakreeka mütoloogias Zeusi ja Leda tütar ning dioskuuride ja Klytaimestra õdeAntiigileksikon, 2.
Vaata Odüsseia ja Helena
Helios
Helios päikesevankris Helios (vanakreeka keeles Ἥλιος 'Päike') oli päikesejumal Vana-Kreeka mütoloogias.
Vaata Odüsseia ja Helios
Herakles
2. sajandi skulptuur Heraklesest Heraklese marmorkuju 1. sajandist Herakles (ladina keeles Hercules) on vanakreeka mütoloogias armastatuim heeros, Zeusi ja Teeba kuninga Amphitryoni abikaasa Alkmene poeg.
Vaata Odüsseia ja Herakles
Hermes
Hermese kuju muuseumis Hermes ('piirikivide hunnik') oli vanakreeka mütoloogias rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele.
Vaata Odüsseia ja Hermes
Homeros
Homerose pea ("Epimenidese tüüp"). Jäljendus Kreeka originaali (5. sajand eKr) Rooma koopiast. Müncheni glüptoteek. Homerose büst. Hellenismiaegse originaali (2. sajand eKr) Rooma koopia. Marmor. Pärineb Baiaest Itaalias. Briti Muuseum. Niinimetatud hellenistlikku pimedatüüpi võib kõrvutada Pergamoni altari figuuridega.
Vaata Odüsseia ja Homeros
Ikarios
Ikarios oli vanakreeka eeposes "Odüsseia" Odysseuse naise Penelope isa.
Vaata Odüsseia ja Ikarios
Ilias
"Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat joonia laulikut Homerost.
Vaata Odüsseia ja Ilias
Ino
Ino oli vanakreeka mütoloogias Boiootia pealinna Teeba printsess, Kadmose ja Harmonia tütar, Athamase naine, Melikertese ja Learchose ema, Phrixose ja Helle kasuema.
Vaata Odüsseia ja Ino
Ithaka
Ithaka (kreeka keeles Ιθάκη) on saar Joonia saarestikus.
Vaata Odüsseia ja Ithaka
Kadmos
Kadmos oli vanakreeka mütoloogias Liibanoni prints Siidonist, Agenori ja Telephassa poeg, Europe, Phoinixi ja Kilixi vend, Teeba asutaja ja kuningas, Harmonia abikaasa.
Vaata Odüsseia ja Kadmos
Kalypso
Arnold Böcklini maal ''Odysseus und Kalypso'' (1883) Kalypso (vanakreeka keeles Καλυψώ) on vanakreeka mütoloogias nümf, kes elas Ogygia saarel ning hoidis seal mitmeid aastaid vangistuses Odysseust.
Vaata Odüsseia ja Kalypso
Kükloobid
KükloopKükloobid on vanakreeka mütoloogias hiiglased, kelle ainus silm on otsaesisel.
Vaata Odüsseia ja Kükloobid
Kettaheide
Myron, "Kettaheitja" (5. sajand eKr) olümpiamängudel 1896. aastal Robert Harting 2008. aastal Kettaheide on kergejõustiku ala, milles võisteldakse lapiku kettakujulise heitevahendi kauguse peale heitmises.
Vaata Odüsseia ja Kettaheide
Kiikonid
Kiikonid ehk kikonid (vanakreeka keeles: Κίκονες, Kikones) olid müütiline Traakia hõim, kelle sõjaline keskus asus Ismarose linnas Traakia lõunarannikul (praeguses Kreekas).
Vaata Odüsseia ja Kiikonid
Kirke
John William Waterhouse. ''Kirke ulatab Odysseusele võlujoogi''. 1891 Kirke (vanakreeka keeles Κίρκη, Kírkē) on vanakreeka mütoloogias päikesejumal Heliose ja okeaniid Perseise tütar, nõiatarist nümf, kes elas Aiaie saarel.
Vaata Odüsseia ja Kirke
Kotkad
Kotkad on suured röövlinnud, kes kõik kuuluvad pistrikuliste seltsi (Falconiformes) ja neist enamik haugaslaste (Accipitridae) sugukonda; see hõlmab mitu perekonda, kes ei pruugi olla üksteisega geneetiliselt lähedalt seotud.
Vaata Odüsseia ja Kotkad
Kreeta
Kreeta on Kreeka suurim saar.
Vaata Odüsseia ja Kreeta
Laertes
Theodoor van Thuldeni graafiline leht 1600. aastast, mis kujutab Odysseuse taaskohtumist Laertesega Laertes oli vanakreeka eeposes "Odüsseia" Odysseuse isa.
Vaata Odüsseia ja Laertes
Läänemaailm
Läänemaailm (inglise keeles Western world, the West) või teisisõnu õhtumaad ehk oktsident on maailma (kultuuri) osa, mis hõlmab tänapäeval Lääne-Euroopat, Ameerikat, Austraaliat, Uus-Meremaad, ja muid seotud piirkondi.
Vaata Odüsseia ja Läänemaailm
Lootos
India lootose õis Lootos (ka lootoslill; ladinakeelne nimetus Nelumbo) on taimede perekond lootoseliste sugukonnast.
Vaata Odüsseia ja Lootos
Lotofaagid
Lotofaagid (kr. 'lootosesööjad') oli vanakreeka mütoloogias rahvas, kes elas ühel saarel Põhja-Aafrika lähedal ning toitus erilisest narkootilisest lootoslillest, mis tekitas inimestes apaatiat.
Vaata Odüsseia ja Lotofaagid
Mükeene kultuur
Mükeene kultuur oli hilise pronksiaja Mandri-Kreekas levinud kultuur, osa Egeuse kultuurist, Hellase kultuuri hiline ajajärk (Hellase III).
Vaata Odüsseia ja Mükeene kultuur
Menelaos
Menelaos oli vanakreeka mütoloogias Sparta kuningas.
Vaata Odüsseia ja Menelaos
Mentes
Mentes oli Homerose eeposes "Odüsseia" kiikonite väejuht, taaflaste kuningas.
Vaata Odüsseia ja Mentes
Mentorlus
Mentorlus on suhe, mille käigus teadlikum isik aitab juhtida vähem kogenud isikut.
Vaata Odüsseia ja Mentorlus
Mesilasvaha
thumb Mesilasvaha on noorte töömesilaste vahanäärmete eritis.
Vaata Odüsseia ja Mesilasvaha
Minos
Minos oli vanakreeka mütoloogias Kreeta kuningas, üks Zeusi ja Europe kolmest pojast, kelle adopteeris ja kasvatas üles Kreeta kuningas Asterion.
Vaata Odüsseia ja Minos
Nausikaa
William McGregor Paxton. ''Nausikaa''. 1937 Nausikaa oli vanakreeka eeposes "Odüsseia" kirjeldatud muinasjutuliselt õnneliku rahva faiaakide kuninga Alkinoose tütar.
Vaata Odüsseia ja Nausikaa
Nümfid
Nümfid on kreeka mütoloogias väiksemad loodusjumalad.
Vaata Odüsseia ja Nümfid
Nestor
Nestor ja ta pojad Pylose rannal Poseidonile ohvrit toomas (Atika punasefiguuriline karikaskrateer, 400–380 eKr) Nestor (vanakreeka keeles Νέστωρ) on vanakreeka mütoloogias Neleuse ja Chlorisi poeg, Pylose valitseja, vanim kreeka kangelane Trooja sõjas.
Vaata Odüsseia ja Nestor
Odysseus
Odysseus ja sireenid. Atika punasefiguuriline ''stamnos'', umbes 480-470 eKr (Briti Muuseum) Odysseus (vanakreeka keeles Ὀδυσσεύς, ladina keeles Ulysses või Ulixes, eesti keeles on kasutatud ka nimekuju Odüsseus) on tegelane vanakreeka mütoloogias ja Homerose eeposes "Odüsseia", legendaarne kangelane Trooja sõjas.
Vaata Odüsseia ja Odysseus
Ogygia
Jan Brueghel vanem (1568–1625). ''Odysseus ja Kalypso Ogygia saarel''. Maalitud u 1616.Ogygia oli vanakreeka eeposes "Odüsseia" kirjeldatud saar, millel elas titaan Atlase tütar nümf Kalypso.
Vaata Odüsseia ja Ogygia
Olümpos
Olümpos (vanakreeka keeles ῎Ολυμπος ehk Olympos, uuskreeka keeles hääldatud ka kui Olimbos) on kõrguselt teine mäemassiiv Balkani poolsaarel, asukohaga Egeuse mere ranniku lähistel.
Vaata Odüsseia ja Olümpos
Orion
Orion oli vanakreeka mütoloogias jahimees.
Vaata Odüsseia ja Orion
Penelope
Penelope ehk Penelopeia (vanakreeka k. Πηνελόπεια või Πηνελόπη) oli vanakreeka mütoloogias Odysseuse abikaasa ja Telemachose ema.
Vaata Odüsseia ja Penelope
Phemios
Phemios oli vanakreeka eeposes "Odüsseia" laulik Odysseuse lossis, Terpiose poeg.
Vaata Odüsseia ja Phemios
Polyphemos
Polyphemos ja Odysseus Jakob Jordaensi maalil Polyphemos (kreeka keeles Πολύφημος) on ühesilmne kükloop vanakreeka mütoloogias, Poseidoni ja nereiid Thoosa poeg.
Vaata Odüsseia ja Polyphemos
Poseidon
Poseidoni kuju Kopenhaageni sadamasPoseidon (vanakreeka keeles Ποσειδῶν) on vanakreeka mütoloogias merejumal, Kronose ja Rhea poeg.
Vaata Odüsseia ja Poseidon
Prohvet
Prohvet on väljendusjõuline isik, kes kutsub üles ilmutuslikule uuele korrale.
Vaata Odüsseia ja Prohvet
Sireenid (mütoloogia)
Odysseus ja sireenid. Kujutis kreeka vaasil 5. sajandist eKr "The Siren", John William Waterhouse Sireenid (kreeka keeles ainsuses: Σειρήν,; kreeka keeles mitmuses: Σειρῆνες) on kreeka mütoloogias kolm algselt linnu keha ja naise peaga (hilisemal ajal on lind-naised muutunud kauniteks võrgutajateks-ahvatlejateks) imeilusat ohtlikku kurja deemonit, kes võlusid ja hukutasid oma peibutava lauluga mööda seilavaid meremehi, kes unustasid laevajuhtimise ja sõitsid karidele.
Vaata Odüsseia ja Sireenid (mütoloogia)
Sisyphos
Tizian. ''Sisyphos''. 1549 Sisyphos oli vanakreeka mütoloogias Korinthose linna rajaja ja kuningas, kes ei hoolinud jumalatest ega surmast.
Vaata Odüsseia ja Sisyphos
Sparta
Sparta (Dooria murdes Σπάρτα, Spártā; Atika murdes Σπάρτη, Spártē), oli prominentne Vana-Kreeka linnriik.
Vaata Odüsseia ja Sparta
Tantalos
Tantalos (vanakreeka keeles Τάνταλος) on vanakreeka mütoloogias Sipylose kuningas ja Zeusi poeg.
Vaata Odüsseia ja Tantalos
Teiresias
Teiresias lööb kepiga madu Teiresias oli Kreeka mütoloogias pime Apolloni prohvet ja ennustaja, kes elas Teebas.
Vaata Odüsseia ja Teiresias
Telemachos
Telemachos oli vanakreeka mütoloogias kuulsa sõdalase Odysseuse ja tema abikaasa, ilusa Penelope poeg.
Vaata Odüsseia ja Telemachos
Theseus
Theseus ja Minotauros 6. sajandi (eKr) vaasimaalil Theseus (vanakreeka keeles Θησεύς) oli vanakreeka mütoloogias Ateena kuninga Aigeuse poeg.
Vaata Odüsseia ja Theseus
Trooja hobune
Trooja hobuse kuju İstanbuli arheoloogiamuuseumis Trooja hobune oli hiiglaslik seest tühi puust hobune, mille abil kreeklased tungisid Trooja sõja (1184 eKr) ajal Trooja linna.
Vaata Odüsseia ja Trooja hobune
Trooja sõda
Trooja sõda oli üks suurimaid sõdasid, mida on kirjeldatud vanakreeka mütoloogias.
Vaata Odüsseia ja Trooja sõda
Vanakreeka kirjandus
Vanakreeka kirjandus on antiikaja kreekakeelne kirjandus.
Vaata Odüsseia ja Vanakreeka kirjandus
Zeus
Zeus (Jupiter) Jean Auguste Dominique Ingresi maalil Zeus (kreeka keeles Zεύς) ehk Dias (kreeka keeles Δίας) ('jumalik kuningas') on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal.
Vaata Odüsseia ja Zeus
Tuntud ka kui Odysseia.