Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Ojamõõl

Index Ojamõõl

Ojamõõl (Geum rivale) on roosõieliste sugukonda mõõla perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Sisukord

  1. 45 suhted: August, Õietolm, Carl von Linné, Emakas, Emakasuue, Euroopa, Hiina, Juuli, Kaheidulehelised, Katteseemnetaimed, Kärbselised, Kesk-Aasia, Kroonlehed, Leheke, Leheroots, Leht, Liitleht, Lubi, Mai, Mõõl, Meetaimed, Mesilane, Nektar, Niit, Püsikud, Põhja-Ameerika, Põrniklased, Perekond (bioloogia), Putukad, Ravimtaimed, Risoom, Rohttaimed, Roosõielised, Roosilaadsed, Seeme, Seemnis, Soo, Sugukond (bioloogia), Taimed, Takjas, Tolmukas, Tupplehed, Vahemere maad, Vars, Venemaa.

August

August ehk lõikuskuu on Gregoriuse kalendris aasta kaheksas kuu.

Vaata Ojamõõl ja August

Õietolm

Tiigi pinnale ladestunud õietolmust moodustunud spiraal Kõrvemaal 2023. aasta kevadel Õietolm on harilikult kollakas pulbritaoline tolmjas mass, mis koosneb seemnetaimede tolmukais valminud tolmuteradest.

Vaata Ojamõõl ja Õietolm

Carl von Linné

Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.

Vaata Ojamõõl ja Carl von Linné

Emakas

Emakas ehk uterus (ladina uterus) on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) ja mõningate teiste selgroogsete paaritu suguelund, milles loode tiinuse (raseduse) korral areneb.

Vaata Ojamõõl ja Emakas

Emakasuue

Emakasuue (ladina keeles stigma) on taime emaka tipmine osa, tavaliselt väikeste näsadega ja limane.

Vaata Ojamõõl ja Emakasuue

Euroopa

Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.

Vaata Ojamõõl ja Euroopa

Hiina

Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.

Vaata Ojamõõl ja Hiina

Juuli

Juuli ehk heinakuu on Gregoriuse kalendris aasta seitsmes kuu.

Vaata Ojamõõl ja Juuli

Kaheidulehelised

Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.

Vaata Ojamõõl ja Kaheidulehelised

Katteseemnetaimed

Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.

Vaata Ojamõõl ja Katteseemnetaimed

Kärbselised

Porikärbse pea Kärbse suu Kärbselised (Brachycera) on kahetiivaliste alamselts, kuhu kuuluvad Eestis 76 sugukonna esindajad.

Vaata Ojamõõl ja Kärbselised

Kesk-Aasia

Kesk-Aasia ÜRO liigituse järgi. Kesk-Aasia lõunaosa on väga mägine. Kesk-Aasia on piirkond Aasia siseosas, hõlmab Venemaa impeeriumi ja Nõukogude Liidu koosseisu kuulunud Aasia alasid Siberist lõunas.

Vaata Ojamõõl ja Kesk-Aasia

Kroonlehed

Saialille õied eredalt värvunud oranžikate kroonlehtedega, nendest allpool on näha ka rohelisi tupplehti Kroonlehed on tavaliselt eredalt värvunud ja tupplehtedest suuremad lehekesed, mis moodustavad õiekrooni.

Vaata Ojamõõl ja Kroonlehed

Leheke

Lehekesed erinevatel liitlehtedel Leheke on liitlehe osaleht.

Vaata Ojamõõl ja Leheke

Leheroots

Leheroots (petiolus) on taime lehe varretaoline osa, mis ühendab lehelaba või -labasid varrega või oksaga.

Vaata Ojamõõl ja Leheroots

Leht

Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.

Vaata Ojamõõl ja Leht

Liitleht

Mandžuuria pähklipuu liitleht sügisel Liitleht on leht, mille pearootsule kinnituvad kaks või rohkem lühirootsulist lehekest.

Vaata Ojamõõl ja Liitleht

Lubi

Lubjapõletusahi skemaatiliselt (ülalt sisse lubjakivi, keskpaigas on kütteaine ja alt väljutatakse lubi; õhk juhitakse ahju alt ja ülalt väljuvad põletusgaasid) Lubi on kivide liitmiseks ja kivistuvates segudes kasutatav ehitusmaterjal.

Vaata Ojamõõl ja Lubi

Mai

Mai ehk lehekuu on Gregoriuse kalendris aasta viies kuu.

Vaata Ojamõõl ja Mai

Mõõl

Mõõl (Geum L.) on taimede perekond roosõieliste sugukonnast.

Vaata Ojamõõl ja Mõõl

Meetaimed

Valge mesikas Kähar karuohakas Põldohakas Harilik pärn Harilik ussikeel Põldjumikas Peetrileht Tuliohakas Harilik äiatar Harilik pune Villohakas Aas-kurereha Villtakjas Harilik kuldvits Harilik hiirehernes Hübriidlutsern Harilik kukesaba Arujumikas Valge ristik Aasristik Ahtalehine põdrakanep Meetaimed (ka korjetaimed) on taimed, millelt mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja taimepungadelt ainet, millest nad valmistavad taruvaiku.

Vaata Ojamõõl ja Meetaimed

Mesilane

''Apis mellifera'' Mesilasnukud Erakmesilane Anthophora bimaculata (emane) hariliku sininuki (Jasione montana) õiel. Tallinn, Eesti Mesilane (Apis) on kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonda kuuluv putukate perekond.

Vaata Ojamõõl ja Mesilane

Nektar

viltja kurdlehiku õites Nektar (ka mesineste, mesimahl) on magus vedelik, mis eritub taimede nektarinäärmetest ja millest mesilased valmistavad mett.

Vaata Ojamõõl ja Nektar

Niit

Niit ehk heinamaa on ökosüsteem, milles taimkatte moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate mitmeaastaste mesofüütide kooslused, mille mullas toimub kamardumine ja mida võidakse regulaarselt niita.

Vaata Ojamõõl ja Niit

Püsikud

Põdrakanep on mitmeaastane taim tänu risoomile Püsikud ehk mitmeaastased rohttaimed on rohttaimed, kes tavatingimustes elavad üle kahe aasta.

Vaata Ojamõõl ja Püsikud

Põhja-Ameerika

Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.

Vaata Ojamõõl ja Põhja-Ameerika

Põrniklased

Põrniklased (Scarabaeidae) on putukate sugukond mardikaliste seltsist.

Vaata Ojamõõl ja Põrniklased

Perekond (bioloogia)

Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.

Vaata Ojamõõl ja Perekond (bioloogia)

Putukad

Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.

Vaata Ojamõõl ja Putukad

Ravimtaimed

Ravimtaimed on bioaktiivseid looduslikke ühendeid sisaldavad taimed (sh erinevad taime osad), mida kasutatakse taimse päritoluga ravimina või ravimite valmistamiseks.

Vaata Ojamõõl ja Ravimtaimed

Risoom

Kollase võhumõõga risoom Risoom on taimede harunev või harunemata, horisontaalse, vertikaalse või tõusva suunaga, mitmeaastane, maa-alune võsu.

Vaata Ojamõõl ja Risoom

Rohttaimed

Aedsalat on tuntud üheaastane rohttaim Rohttaimed (herbae) on sõnajalg- ja õistaimed, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu.

Vaata Ojamõõl ja Rohttaimed

Roosõielised

Roosõielised (Rosaceae) on suve- ja igihaljaste puittaimede (väga harva ka liaanide) ning mitmeaastaste, harvem üheaastaste õistaimede sugukond roosilaadsete seltsist.

Vaata Ojamõõl ja Roosõielised

Roosilaadsed

Roosilaadsed (Rosales) on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist.

Vaata Ojamõõl ja Roosilaadsed

Seeme

viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.

Vaata Ojamõõl ja Seeme

Seemnis

Päevalille seeme ja seemnis. Seemnis on vili, mis meenutab väliselt seemet, kuid on tegelikult üheseemneline kuivvili.

Vaata Ojamõõl ja Seemnis

Soo

Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.

Vaata Ojamõõl ja Soo

Sugukond (bioloogia)

Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.

Vaata Ojamõõl ja Sugukond (bioloogia)

Taimed

Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.

Vaata Ojamõõl ja Taimed

Takjas

Jääkristallidega takjas Saksamaal Takjas (Arctium) on astrilaadsete seltsi korvõieliste sugukonda kuuluv kaheaastaste rohttaimede perekond.

Vaata Ojamõõl ja Takjas

Tolmukas

Kibuvitsa lihtsa tolmukaniidiga tolmukad müürlooga tolmukast Tolmukas (ladina keeles stamen) on õie osa, milles valmivad tolmuterad.

Vaata Ojamõõl ja Tolmukas

Tupplehed

Tokkroosi tupplehed Tupplehed on õiekatte väliskihi enamasti rohelised õielehed.

Vaata Ojamõõl ja Tupplehed

Vahemere maad

Vahemere maad Antibesi linnavaade (Prantsusmaa). Tänu soojale kliimale, merele, mägedele ja kultuuripärandile on Vahemere maad populaarne turismipiirkond Porto linnavaade (Portugal). Kuigi linn asub Atlandi ookeani ääres, käib ta Vahemeremaade alla Vaade Pietra di Bismantovale Apenniinides (Itaalia) Vahemere maad (varem Vahemeremaad) on ajalooline piirkond Vahemere ääres.

Vaata Ojamõõl ja Vahemere maad

Vars

Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.

Vaata Ojamõõl ja Vars

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Vaata Ojamõõl ja Venemaa

Tuntud ka kui Geum rivale.