Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Omakaitse ja Piiriomakaitse

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Omakaitse ja Piiriomakaitse

Omakaitse vs. Piiriomakaitse

Mõniste Omakaitse rühm algpäevil. Teises reas vasakult 4. metsavendade grupi juht ja kohaliku omakaitse esimene ülemus nooremseersant Johannes Lepp. Omakaitse (lühend OK; okupatsioonivõimude kasutatud saksakeelne termin Selbstschutz) oli vabatahtlik relvastatud organisatsioon, mis tegutses Saksa okupatsiooni eel ja ajal 1941–1944. Piiriomakaitse oli Teise maailmasõja ajal 1941.

Sarnasusi Omakaitse ja Piiriomakaitse

Omakaitse ja Piiriomakaitse on 9 ühist asja (Unioonpeedia): Eesti kindralkomissariaat, Eesti Omavalitsus, Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium, Johann Paul, Kaitsepataljonid, Pataljon, Politsei ja Omakaitse Valitsus, Saksa Korrapolitsei, Saksa Riik.

Eesti kindralkomissariaat

Eesti kindralkomissariaat (saksa keeles Generalbezirk Estland) oli Teise maailmasõja ajal 1941–1944 Saksamaa poolt okupeeritud Eesti territooriumil moodustatud haldusüksus, mis kuulus Ida-alade Riigikomissariaadi koosseisu.

Eesti kindralkomissariaat ja Omakaitse · Eesti kindralkomissariaat ja Piiriomakaitse · Näe rohkem »

Eesti Omavalitsus

Eesti Omavalitsus (saksa keeles Estnische Selbstverwaltung) oli teise maailmasõja ajal aastail 1941–1944 Saksa okupatsioonivägede poolt Eestis tsiviilvalitsemise teostamiseks moodustatud valitsus.

Eesti Omavalitsus ja Omakaitse · Eesti Omavalitsus ja Piiriomakaitse · Näe rohkem »

Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium

Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium oli Eestis Saksamaa okupatsiooni ajal 1941-1944 tegutsenud Eesti Omavalitsuse üks haldusasutusi.

Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium ja Omakaitse · Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium ja Piiriomakaitse · Näe rohkem »

Johann Paul

Johann Paul (3. jaanuar (vkj)/ 15. jaanuar 1891 Leebiku vald, Helme kihelkond, Viljandimaa; praegu Tõrva vald, Valga maakond – 10. august 1961 Montréal, Québeci provints, Kanada) oli Eesti sõjaväelane (kolonel) ja piirivalvur.

Johann Paul ja Omakaitse · Johann Paul ja Piiriomakaitse · Näe rohkem »

Kaitsepataljonid

Kaitsepataljonid (saksa keeles Schutzmannschaft, lühendatult Schuma) olid Teise maailmasõja käigus Saksamaa relvajõudude juurde okupeeritud territooriumite Generalbezirk Estland, Generalbezirk Lettand, Generalbezirk Litauen, Generalbezirk Weißruthenien, Reichskommissariat Ostland, Reichskommissariat Ukraine elanikest lepingulisel alusel vabatahtlikest moodustatud ja 1943.–1944.

Kaitsepataljonid ja Omakaitse · Kaitsepataljonid ja Piiriomakaitse · Näe rohkem »

Pataljon

NATO tingmärk sõbralik pataljon Pataljon on sõjaväeline üksus või allüksus, mis koosneb staabist ja harilikult 3...8 kompaniist või roodust, millele võib lisanduda mõni eriotstarbeline üksik rühm.

Omakaitse ja Pataljon · Pataljon ja Piiriomakaitse · Näe rohkem »

Politsei ja Omakaitse Valitsus

Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi Politsei ja Omakaitse Valitsus oli Teise maailmasõja ajal Saksamaa okupeeritud Eestis tegutsenud Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi korrakaitsestruktuur.

Omakaitse ja Politsei ja Omakaitse Valitsus · Piiriomakaitse ja Politsei ja Omakaitse Valitsus · Näe rohkem »

Saksa Korrapolitsei

Saksa korrapolitsei (saksa keeles Deutsche Ordnungspolizei) oli Saksamaal ajalooliselt välja kujunenud vormiriietust kandev korrakaitsepolitsei.

Omakaitse ja Saksa Korrapolitsei · Piiriomakaitse ja Saksa Korrapolitsei · Näe rohkem »

Saksa Riik

Saksa Riigi halduskaart 1. jaanuari seisuga aastal 1900 Saksa Riik (saksa keeles Deutsches Reich; 1871–1943) oli saksa kultuuriruumi alasid ühendav riik Kesk-Euroopas.

Omakaitse ja Saksa Riik · Piiriomakaitse ja Saksa Riik · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Omakaitse ja Piiriomakaitse

Omakaitse on 202 suhted, samas Piiriomakaitse 23. Kuna neil ühist 9, Jaccard indeks on 4.00% = 9 / (202 + 23).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Omakaitse ja Piiriomakaitse. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »