Sarnasusi Orgaaniline keemia ja Orgaanilised ühendid
Orgaaniline keemia ja Orgaanilised ühendid on 39 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Alifaatsed ühendid, Alkaloidid, Amiidid, Amiinid, Aminohapped, Aniliin, Anorgaaniline aine, Anorgaaniline keemia, Aromaatsus, Biokeemia, Biomolekul, Estrid, Füüsikalised omadused, Funktsionaalrühm, Isomeerid, IUPACi nomenklatuur, Kaksikside, Küllastunud ja küllastumata ühendid, Kõrgmolekulaarsed ühendid, Keemiline aine, Keemiline reaktsioon, Keemiline süntees, Keemiline side, Keemilised omadused, Lihtaine, Lipiidid, Makromolekul, Molekul, Nukleiinhapped, ..., Orgaaniline reaktsioon, Polümeerid, Sahhariidid, Süsinik, Süsivesinikud, Struktuurivalem, Terpenoidid, Triviaalnimetus, Valgud. Laienda indeks (9 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Orgaaniline keemia · Aatom ja Orgaanilised ühendid ·
Alifaatsed ühendid
Atsükliline alifaatne ühend (butaan) Tsükliline alifaatne ühend (tsüklobutaan) Alifaatne ühend on orgaaniline ühend, mis ei sisalda benseenitsüklit ehk benseenituuma.
Alifaatsed ühendid ja Orgaaniline keemia · Alifaatsed ühendid ja Orgaanilised ühendid ·
Alkaloidid
Nikotiin on üks alkaloididest Alkaloidid on lämmastikku sisaldavate, vees lahustumatute, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavate keemiliste ainete rühm.
Alkaloidid ja Orgaaniline keemia · Alkaloidid ja Orgaanilised ühendid ·
Amiidid
Amiidid on karboksüülhapete funktsionaalderivaadid, kus -OH rühma asemel on aminorühm (-NH2).
Amiidid ja Orgaaniline keemia · Amiidid ja Orgaanilised ühendid ·
Amiinid
Amiinid on ammoniaagi (NH3) derivaadid, milles üks, kaks või kolm vesiniku aatomit on asendatud orgaanilise asendusrühmaga.
Amiinid ja Orgaaniline keemia · Amiinid ja Orgaanilised ühendid ·
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Aminohapped ja Orgaaniline keemia · Aminohapped ja Orgaanilised ühendid ·
Aniliin
Aniliin ehk fenüülamiin ehk aminobenseen (C6H5NH2) on tähtis keemiatööstuse tooraine.
Aniliin ja Orgaaniline keemia · Aniliin ja Orgaanilised ühendid ·
Anorgaaniline aine
Anorgaaniline aine on keemiline aine, mis ei ole orgaaniline ühend.
Anorgaaniline aine ja Orgaaniline keemia · Anorgaaniline aine ja Orgaanilised ühendid ·
Anorgaaniline keemia
Anorgaaniline keemia on õpetus anorgaanilistest ühenditest: nende ehitusest, omadustest, muundumise seaduspärasustest, saamisest, kasutamisest ja muud.
Anorgaaniline keemia ja Orgaaniline keemia · Anorgaaniline keemia ja Orgaanilised ühendid ·
Aromaatsus
Modernne benseeni kujutis Aromaatsuseks nimetatakse orgaanilises keemias konjugeeritud tsüklis olevate küllastumata sidemete, vabade elektronpaaride või tühjade orbitaalide tugevamat stabiliseerumist, kui seda konjugatsioon üksi võimaldaks.
Aromaatsus ja Orgaaniline keemia · Aromaatsus ja Orgaanilised ühendid ·
Biokeemia
Biokeemia ehk bioloogiline keemia on teadus elusorganismide keemilisest koostisest, koostisosade muundumistest ja nende muundumiste seostest struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega.
Biokeemia ja Orgaaniline keemia · Biokeemia ja Orgaanilised ühendid ·
Biomolekul
Biomolekul on molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus.
Biomolekul ja Orgaaniline keemia · Biomolekul ja Orgaanilised ühendid ·
Estrid
Estrid on orgaanilised ühendid, mis tekivad happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega.
Estrid ja Orgaaniline keemia · Estrid ja Orgaanilised ühendid ·
Füüsikalised omadused
Keemilise aine või materjali füüsikalised omadused on omadused, mis pole seotud aine osalusega keemilistes reaktsioonides.
Füüsikalised omadused ja Orgaaniline keemia · Füüsikalised omadused ja Orgaanilised ühendid ·
Funktsionaalrühm
Orgaanilises keemias on funktsionaalrühm ehk funktsionaalne rühm spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused.
Funktsionaalrühm ja Orgaaniline keemia · Funktsionaalrühm ja Orgaanilised ühendid ·
Isomeerid
Isomeeride klassifikatsioon Keemias on isomeerid ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad keemilised ained.
Isomeerid ja Orgaaniline keemia · Isomeerid ja Orgaanilised ühendid ·
IUPACi nomenklatuur
IUPACi nomenklatuur ehk süstemaatiline keemianomenklatuur on keemiliste elementide ja ühendite nimetuste süsteem, mille järgi igale struktuurile vastab kindel reeglipärane nimetus ja igale nimetusele vastab kindel struktuur.
IUPACi nomenklatuur ja Orgaaniline keemia · IUPACi nomenklatuur ja Orgaanilised ühendid ·
Kaksikside
'''Sinisega''' märgitud kaksiksidemed eri ainetes: atsetaldehüüd, atsetoon ja äädikhappe metüülester (ülemine rida vasakult paremale) ning 3-oksasoliin, atsetoonoksiim ja propeen (alumine rida). Kaksikside on kovalentsete sidemete hulka kuuluv keemilise sideme tüüp, mille puhul sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari.
Kaksikside ja Orgaaniline keemia · Kaksikside ja Orgaanilised ühendid ·
Küllastunud ja küllastumata ühendid
Keemias nimetatakse küllastunud ühenditeks neid orgaanilisi ühendeid, mille molekulis on süsiniku aatomid omavahel seotud üksiksidemetega.
Küllastunud ja küllastumata ühendid ja Orgaaniline keemia · Küllastunud ja küllastumata ühendid ja Orgaanilised ühendid ·
Kõrgmolekulaarsed ühendid
Keemias ja biokeemias on kõrgmolekulaarsed ühendid suure molekulmassiga, makromolekulaarsed ühendid.
Kõrgmolekulaarsed ühendid ja Orgaaniline keemia · Kõrgmolekulaarsed ühendid ja Orgaanilised ühendid ·
Keemiline aine
Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.
Keemiline aine ja Orgaaniline keemia · Keemiline aine ja Orgaanilised ühendid ·
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Keemiline reaktsioon ja Orgaaniline keemia · Keemiline reaktsioon ja Orgaanilised ühendid ·
Keemiline süntees
Keemiline süntees on vajaliku saaduse saamiseks kasutatav keemiline reaktsioon või mitmete reaktsioonide jada koos vajalike keemiliste ja füüsikaliste protseduuride rakendamisega.
Keemiline süntees ja Orgaaniline keemia · Keemiline süntees ja Orgaanilised ühendid ·
Keemiline side
Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.
Keemiline side ja Orgaaniline keemia · Keemiline side ja Orgaanilised ühendid ·
Keemilised omadused
Aine keemilised omadused on aine omadused, mis ilmnevad keemilistes reaktsioonides, milles see aine osaleb.
Keemilised omadused ja Orgaaniline keemia · Keemilised omadused ja Orgaanilised ühendid ·
Lihtaine
Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.
Lihtaine ja Orgaaniline keemia · Lihtaine ja Orgaanilised ühendid ·
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Lipiidid ja Orgaaniline keemia · Lipiidid ja Orgaanilised ühendid ·
Makromolekul
Makromolekulid on keemias väga suure molekulmassiga molekulid.
Makromolekul ja Orgaaniline keemia · Makromolekul ja Orgaanilised ühendid ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Molekul ja Orgaaniline keemia · Molekul ja Orgaanilised ühendid ·
Nukleiinhapped
Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid.
Nukleiinhapped ja Orgaaniline keemia · Nukleiinhapped ja Orgaanilised ühendid ·
Orgaaniline reaktsioon
Orgaaniline reaktsioon on keemiline reaktsioon, milles osalevad orgaanilised ühendid, üks või enam.
Orgaaniline keemia ja Orgaaniline reaktsioon · Orgaaniline reaktsioon ja Orgaanilised ühendid ·
Polümeerid
Polümeerid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille makromolekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – monomeersetest lülidest.
Orgaaniline keemia ja Polümeerid · Orgaanilised ühendid ja Polümeerid ·
Sahhariidid
Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Orgaaniline keemia ja Sahhariidid · Orgaanilised ühendid ja Sahhariidid ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Orgaaniline keemia ja Süsinik · Orgaanilised ühendid ja Süsinik ·
Süsivesinikud
Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku- ja vesinikuaatomitest.
Orgaaniline keemia ja Süsivesinikud · Orgaanilised ühendid ja Süsivesinikud ·
Struktuurivalem
Isobutaani struktuurivalem Struktuurivalem on keemiline valem, mis näitab lihtsustatult ja piltlikult molekuli moodustavate aatomite vastastikust asetust, aatomitevaheliste keemiliste sidemete iseloomu ja aatomite osalaenguid.
Orgaaniline keemia ja Struktuurivalem · Orgaanilised ühendid ja Struktuurivalem ·
Terpenoidid
Isopreen, limoneen, farnesool, retinool Nerolidool Linalooli saamine pineenist Terpenoidid (ka isoprenoidid) on arvukas (looduslike) orgaaniliste ühendite klass, mille molekulis sisaldub isopreeni molekulile vastavaid viit süsiniku aatomit sisaldavaid lülisid ning mis võivad olla funktsionaalrühmadega modifitseeritud mitmel viisil.
Orgaaniline keemia ja Terpenoidid · Orgaanilised ühendid ja Terpenoidid ·
Triviaalnimetus
Triviaalnimetus on mittesüstemaatiline ehk mitteteaduslik nimetus keemilisele ühendile või bioloogilisele objektile.
Orgaaniline keemia ja Triviaalnimetus · Orgaanilised ühendid ja Triviaalnimetus ·
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Orgaaniline keemia ja Valgud · Orgaanilised ühendid ja Valgud ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Orgaaniline keemia ja Orgaanilised ühendid ühist
- Millised on sarnasused Orgaaniline keemia ja Orgaanilised ühendid
Võrdlus Orgaaniline keemia ja Orgaanilised ühendid
Orgaaniline keemia on 134 suhted, samas Orgaanilised ühendid 100. Kuna neil ühist 39, Jaccard indeks on 16.67% = 39 / (134 + 100).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Orgaaniline keemia ja Orgaanilised ühendid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: