Sisukord
98 suhted: Ahelpolümerisatsioon, Ahelreaktsioon (keemia), Alküülimine, Allüülne kloorimine, Anioon, Asümmeetriline süntees, Asendusrühm, Asendusreaktsioon, Astmeline reaktsioon, Atsüülimine, Atsetüülimine, Bensoüülperoksiid, Broomimine, Brutoreaktsioon, Dehüdraatimine, Dehüdrogeenimine, Dehüdrohalogeenimine, Dehüdrokloreerimine, Dekarboksüülimine, Derivatiseerimine, Diastereomeer, Elektrofiil, Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon, Elektrofiilne asendusreaktsioon, Elektrofiilne liitumine, Elementaarreaktsioon, Elimineerimisreaktsioon, Enantiomeer, Ensüüm, Funktsionaalrühm, Halogeenimine, Hüdratatsioon, Hüdrogeenimine, Hüdrohalogeenimine, Hüdrolüüs, Initsiaator, Intermediaat, Intramolekulaarne reaktsioon, Isomeerid, Isomerisatsioon, Kaitserühm, Karbanioon, Karbokatioonid, Katalüsaator, Katioon, Kõrvalreaktsioon, Keemianomenklatuur, Keemiline kineetika, Keemiline reaktsioon, Keemilised kiudained, ... Laienda indeks (48 rohkem) »
- Orgaaniline keemia
- Orgaanilised reaktsioonid
Ahelpolümerisatsioon
Ahelpolümerisatsiooniks nimetatakse polümerisatsioonireaktsiooni, milles kaksiksidet sisaldavad või tsüklilised monomeeri molekulid liituvad üksteisega kaksiksideme või tsükli katkemise läbi ja moodustavad kõrgmolekulaarsed molekulid.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Ahelpolümerisatsioon
Ahelreaktsioon (keemia)
Keemiline ahelreaktsioon on protsess, mille elementaarreaktsioonide käigus tekivad ja pidevalt regenereeritakse väga aktiivsed osakesed (enamasti vabad radikaalid või ioonid).
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Ahelreaktsioon (keemia)
Alküülimine
Alküülimine (nimetatakse ka alküleerimine) on keemiline reaktsioon, milles toimub alküülrühma ülekanne ühest molekulist teise.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Alküülimine
Allüülne kloorimine
Allüülne kloorimine on allüülsete kloriidide saamise meetod kaksiksideme juures hargnenud struktuuriga alkeenide (isoalkeenide) ioonsel kloorimisel - see on bis-, tri- ja tetraalküülasendatud kaksiksideme kloorimine.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Allüülne kloorimine
Anioon
Anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Anioon
Asümmeetriline süntees
Enantioselektiivse sünteesi põhimõtteline skeem Asümmeetriline süntees (ka enantioselektiivne süntees) on keemiline reaktsioon või reaktsioonide jada, mille tulemusel genereeritakse uus kiraalsuskese ja stereoisomeersed produktid (enantiomeerid või diastereomeerid) moodustuvad ebavõrdsetes kogustes.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Asümmeetriline süntees
Asendusrühm
''n''-propüül-, ''i''-propüül- ja tsüklopropüülrühmad Vinüülrühm ja allüülrühm Asendusrühm ehk asendaja (nimetatakse ka rühm, grupp) on orgaaniliste molekulide struktuuriga seotud mõiste – see on aatom või aatomite rühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Asendusrühm
Asendusreaktsioon
Asendusreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille tulemusena keemilise aine molekulis mingi aatom või aatomite rühm asendub mõne teise aatomi või rühmaga.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Asendusreaktsioon
Astmeline reaktsioon
Astmeline reaktsioon on keemiline reaktsioon, milles produkti moodustumine kulgeb üle ühe või mitme intermediaadi (ebastabiilse vaheprodukti), seega vähemalt kahe astme ehk elementaarreaktsiooni kaudu.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Astmeline reaktsioon
Atsüülimine
Atsüülimine (IUPAC-i nomenklatuuri järgi alkanoüülimine) on keemiline reaktsioon, mille tulemusena viiakse molekuli atsüülrühm RC(.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Atsüülimine
Atsetüülimine
Atsetüülimine (IUPAC-i nomenklatuuri järgi etanoüülimine) on keemiline reaktsioon, mille tulemusena viiakse molekuli atsetüülrühm CH3C(.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Atsetüülimine
Bensoüülperoksiid
Bensoüülperoksiid on orgaaniline aine, mis kuulub nii peroksiidide kui ka aromaatsete ühendite klassi ning omab olulist tähtsust ravimina ja keemias vabade radikaalide moodustajana. Bensoüülperoksiidi keemiline valem on 2)O2 sisaldades peroksiidrühma -O-O-, mis on seotud kahe bensoüülrühmaga C6H5C(O)- (kasutusel on ka lühend Bz2O2).
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Bensoüülperoksiid
Broomimine
Tsükloheksaani broomimine, kasutades valgust, et kiirendada reaktsiooni Broomimine (varem ka bromeerimine) on keemiline reaktsioon, mille käigus viiakse broomi aatom(id) aine molekuli koostisesse.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Broomimine
Brutoreaktsioon
Brutoreaktsioon on summaarne keemiline reaktsioon, mis viib lähteaine(te)st produkti(de)ni.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Brutoreaktsioon
Dehüdraatimine
Dehüdraatimine ehk dehüdratiseerimine ehk dehüdrateerimine ehk veetustamine on vee eraldamine keemilises reaktsioonis.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Dehüdraatimine
Dehüdrogeenimine
Dehüdrogeenimine ehk dehüdrogenisatsioon on vesiniku eraldamine keemilise reaktsiooni käigus.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Dehüdrogeenimine
Dehüdrohalogeenimine
Dehüdrohalogeenimine skemaatiliselt (X on halogeeni aatom) Dehüdrohalogeenimine on orgaaniline reaktsioon, mille tulemusena alküülhaliidist tekib alkeen, s.t moodustub kaksikside vesiniku ja halogeeni aatomite eraldumise tulemusena.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Dehüdrohalogeenimine
Dehüdrokloreerimine
Dehüdrokloreerimine on keemiline reaktsioon, mille tulemusena eemaldatakse ühendist vesinik ja kloor või vesinikkloriid.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Dehüdrokloreerimine
Dekarboksüülimine
Dekarboksüülimine ehk dekarboksüülumine on keemiline reaktsioon, milles karboksüülrühma (-COOH) lõhustamisel eraldub CO2.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Dekarboksüülimine
Derivatiseerimine
Derivatiseerimine (ehk funktsionaalrühma modifitseerimine) on keemias kasutatav võte, kui keemilise ühendi üks funktsionaalrühm asendatakse teise ainele vajalikke spetsiifilisi omadusi andva rühmaga: Derivatiseerimisel tuleb arvestada, et.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Derivatiseerimine
Diastereomeer
Diastereomeerid ''vs'' enantiomeerid Diastereomeerid (ka diastereoisomeerid) on stereoisomeerid, mille molekulis esineb kaks või enam stereokeset (kiraalset tsentrit), kuid mis ei ole enantiomeerid (ei ole teineteise peegelpildid).
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Diastereomeer
Elektrofiil
Elektrofiil on aineosake, millel on vaba või osaliselt vaba aatomorbitaal ja selle tulemusena positiivne elektrilaeng või osalaeng.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Elektrofiil
Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon
Benseeni nitreerimine Benseeni sulfoonimine Benseeni halogeenimine, X.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon
Elektrofiilne asendusreaktsioon
Elektrofiilne asendusreaktsioon on keemiline protsess, kui substraadi molekulis mingi aatom või rühm asendatakse elektrofiilse reagendi poolt mingi teise aatomi või rühmaga.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Elektrofiilne asendusreaktsioon
Elektrofiilne liitumine
Elektrofiilne liitumine ehk elektrofiilne liitumisreaktsioon (nimetatud ka katioonne liitumine ehk AdE reaktsioon) on orgaanilises keemias polaarse või polariseeritava molekuli Eδ+–Zδ– (reagent) liitumine küllastumata ühendi kaksik- või kolmiksidemele (EZ reaktsioonil aromaatsete ühenditega saadakse liitumise asemel elektrofiilse asenduse (SE) produktid).
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Elektrofiilne liitumine
Elementaarreaktsioon
Elementaarreaktsioon ehk reaktsiooni elementaaretapp on keemilise reaktsiooni üks staadium, milles üks või kaks (harva kolm) keemilist osakest – aatomit, molekuli, iooni või radikaali – reageerivad.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Elementaarreaktsioon
Elimineerimisreaktsioon
väävelhappe juuresolekul Elimineerimisreaktsioon on orgaaniline reaktsioon, mille käigus aine (substraadi) molekulist eralduvad (elimineeruvad) kõrvutiasetsevate süsinikuaatomite juurest kas mingi aatom või aatomite rühm ja tulemuseks on kaksiksideme moodustumine.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Elimineerimisreaktsioon
Enantiomeer
Enantiomeer on üks kahest stereoisomeerist (ruumilisest isomeerist), mis on teineteise suhtes peegelpildid ja mitteühitatavad (mitteidentsed).
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Enantiomeer
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Ensüüm
Funktsionaalrühm
Orgaanilises keemias on funktsionaalrühm ehk funktsionaalne rühm spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Funktsionaalrühm
Halogeenimine
Halogeenimine on keemiline reaktsioon, mille käigus viiakse halogeeni aatom(id) aine molekuli koostisesse.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Halogeenimine
Hüdratatsioon
Näide '''hüdratatsioon'''ist: naatriumiiooni interaktsioon veemolekulidega Hüdratatsioon on keemilise ühendi füüsikaline või keemiline liitumine (hüdraatumine) või liitmine (hüdraatimine) veega.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Hüdratatsioon
Hüdrogeenimine
Hüdrogeenimine on vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Hüdrogeenimine
Hüdrohalogeenimine
Hüdrohalogeenimine on keemiline protsess, milles hüdrohalogeniid (H-Hlg) liitub mingi keemilise ühendiga.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Hüdrohalogeenimine
Hüdrolüüs
Hüdrolüüsiks nimetatakse keemilist reaktsiooni, mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Hüdrolüüs
Initsiaator
Initsiaator on mingi protsessi, tegevuse, sündmuse jm algataja.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Initsiaator
Intermediaat
Intermediaat on keemilises protsessis esinev vaheühend, mis ei ole lähteühend ega lõppsaadus (lõpp-produkt), kuid mida reaktsiooni teel iseloomustab teatud energia miinimum.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Intermediaat
Intramolekulaarne reaktsioon
Intramolekulaarne reaktsioon (ehk sisemolekulaarne reaktsioon) on keemiline protsess, mis toimub ühe kindla molekuli siseselt, seejuures saab see võimalikuks tänu selle molekuli spetsiifilisele struktuurile.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Intramolekulaarne reaktsioon
Isomeerid
Isomeeride klassifikatsioon Keemias on isomeerid ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad keemilised ained.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Isomeerid
Isomerisatsioon
Keemias tähendab isomerisatsioon aine molekulis aatomite omavahelist ümberpaiknemist, nii et moodustub uus molekul täpselt nendestsamadest aatomitest.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Isomerisatsioon
Kaitserühm
alkoholiks ja 3) kaitserühma (bloki) eemaldamine. Taandamine ilma kaitserühmata annab dialkoholi Kaitserühm (ka kaitsev rühm; blokeeriv rühm) on funktsionaalne rühm, mis tekitatakse orgaanilise ühendi molekulis oleva esialgse funktsionaalse rühma asemele, kusjuures kaitserühma ülesanne on välistada järgnevas sünteesietapis selle tsentri reaktsioon.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Kaitserühm
Karbanioon
Karbanioon on teatud tüüpi orgaanilises reaktsioonis esinev aktiivne intermediaat (väga reaktsioonivõimeline ja lühiealine), milles süsiniku aatomil on vaba elektronpaar ja negatiivne laeng.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Karbanioon
Karbokatioonid
butüülkatioon (planaarne geomeetria) Karbokatioonid (R+) võivad olla assotsieerunud vastasiooniga (aniooniga X–): kovalentne side, ioonpaar, solvent-eraldatud ioonpaar ja vabad ioonid Karbokatioonid ehk karbkatioonid on orgaaniliste ühendite reaktsioonides esinevad lühiealised ebastabiilsed intermediaadid, millel on positiivne laeng süsiniku aatomil.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Karbokatioonid
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Katalüsaator
Katioon
Katioon on positiivse elektrilaenguga ioon.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Katioon
Kõrvalreaktsioon
Kõrvalreaktsioon (side reaction) on soovimatu keemiline reaktsioon, mis vähendab sünteesiprodukti saagist või moonutab klassikalise keemilise analüüsi tulemust.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Kõrvalreaktsioon
Keemianomenklatuur
Keemianomenklatuur on keemiliste elementide ja ühendite nimetuste süsteem.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Keemianomenklatuur
Keemiline kineetika
Keemiliste reaktsioonide kiirused varieeruvad suures ulatuses. Need võivad toimuda plahvatuslikult, kuid võivad võtta aega ka aastaid, nagu näiteks metallide oksüdeerumine atmosfääris Keemiline kineetika on füüsikalise keemia haru, mis tegeleb keemiliste protsesside kiiruste ja kulu uurimisega.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Keemiline kineetika
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Keemiline reaktsioon
Keemilised kiudained
Keemilised kiudained on kiudained, mida looduses valmiskujul ei leidu.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Keemilised kiudained
Kemoselektiivsus
Kemoselektiivsus (kemoselektiivne reaktsioon) on ühe keemilise reaktsiooni valdav realiseerumine teiste võimalike reaktsioonidega võrreldes.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Kemoselektiivsus
Keto-enooltautomeeria
Keto-enooltautomeeria (vasakul keto-vorm, paremal enool-vorm Keto-enooltautomeeria (ehk keto-enooltautomerism) on orgaanilise keemia mõiste, mis tähendab tasakaaluoleku moodustumist keto-vormi (ketoon või aldehüüd) ja enooli vahel.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Keto-enooltautomeeria
Kloorimine
Kloorimine (varem ka kloreerimine) on keemiline reaktsioon, mille käigus viiakse kloori aatom(id) aine molekuli koostisse.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Kloorimine
Kondensatsioonireaktsioon
Kahe aminohappe molekuli kondensatsioon peptiidsideme (punane) moodustumisega Dieckmanni kondensatsioonireaktsioon Kondensatsioonireaktsioon on keemiline reaktsioon, milles kaks orgaanilise aine molekuli ühinevad produktiks, kusjuures reaktsiooni kõrvalsaaduseks on mingi väike molekul, näiteks vesi, vesinikkloriid, metanool või äädikhape.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Kondensatsioonireaktsioon
Kontsentratsioon
Keemias ja tehnoloogias on kontsentratsioon suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Kontsentratsioon
Konversioon (keemia)
Konversioon on aine muundamine keemilises reaktsioonis, kus lähteaine(te)st saadakse produkt või vaheprodukt.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Konversioon (keemia)
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Kovalentne side
Lenduvad orgaanilised ühendid
Lenduvad orgaanilised ühendid (akronüümina kasutatakse ingliskeelset fraasi VOC – volatile organic compound; harvem ka eestikeelset akronüümi LOÜ) on keemilised ühendid, mis tavatingimustes märkimisväärselt lenduvad (auruvad) atmosfääri.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Lenduvad orgaanilised ühendid
Liitumisreaktsioon
Liitumisreaktsioon on orgaaniline reaktsioon, milles kaks või enam molekuli ühinevad üheks suuremaks molekuliks.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Liitumisreaktsioon
Looduslikud ühendid
Looduslikeks ühenditeks ehk looduslikeks produktideks nimetatakse orgaanilises ja biokeemias orgaanilisi ühendeid, mida sünteesitakse eluslooduses.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Looduslikud ühendid
Markovnikovi reegel
Markovnikovi reegli (ehk Markovnikovi seaduspärasuse) järgi toimub orgaanilises keemias polaarse või polariseeritava molekuli Eδ+–Zδ– liitumine alkeenidele või alküünidele.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Markovnikovi reegel
Mikrolainekeemia
Mikrolainekeemia on teadusharu, kus keemiliste reaktsioonide läbiviimiseks kasutatakse mikrolainekiirgust.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Mikrolainekeemia
Nimelised reaktsioonid
Nimelised reaktsioonid keemias on need reaktsioonid, mis on saanud tuntuks selle esmakirjeldaja(te) nime järgi.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Nimelised reaktsioonid
Nitreerimine
Nitreerimine on keemiline protsess nitrorühma (-NO2) sisseviimiseks orgaanilise ühendi molekuli.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Nitreerimine
Nukleofiil
Nukleofiil on aineosake, millel on vaba elektronpaar ja selle tulemusena negatiivne laeng või osalaeng.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Nukleofiil
Nukleofiilne asendusreaktsioon
Nukleofiilne asendusreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus vaba elektronpaari omav reagent – nukleofiil – atakeerib substraadi molekuli, millel on elektronodefitsiitne tsenter, ning tulemusena substraadi molekulis mingi aatom või aatomite rühm asendub mõne teise aatomi või rühmaga.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Nukleofiilne asendusreaktsioon
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Oksüdatsioon
Oksüdeerija
Oksüdeerija (ka oksüdeeriv aine, oksüdant) on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Oksüdeerija
Orgaaniline süntees
Orgaaniline süntees on orgaanilise ühendi (produkti) saamiseks kasutatav orgaaniline reaktsioon või mitmete reaktsioonide jada koos vajalike keemiliste ja füüsikaliste protseduuride rakendamisega.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Orgaaniline süntees
Orgaanilised ühendid
Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Orgaanilised ühendid
Põlemine
280px Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused (leek).
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Põlemine
Peritsükliline reaktsioon
Peritsüklilise reaktsiooni näide Peritsükliline reaktsioon on orgaaniline reaktsioon, mida iseloomustab keemiliste sidemete kooskõlastatud ümberpaigutus, nii et tekib tsükliline siirdeseisund.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Peritsükliline reaktsioon
Pestitsiid
Pestitsiid on aine või ainete segu, mille eesmärk on kahjurite rünnaku ennetamine, kahjurite hävitamine, nende eemale peletamine või nende mõju leevendamine.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Pestitsiid
Plastid
Plaste kasutatakse laialdaselt pakendamisel. Plastist veepudelid plastkastides Plastid ehk plastmassid on materjalid, mis koosnevad peamiselt kõrgmolekulaarsetest ühenditest – polümeeridest.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Plastid
Polümerisatsioon
Stüreeni polümerisatsioon Polümerisatsioon ehk polümeerumine ehk polümeriseerumine on keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi (monomeeri M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi, milles üksteisele järgnevalt (lineaarsete ahelatega polümeer) või hargnevalt (hargnevate ahelatega polümeer) on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid: nM → (-M)n– Täielikus molekulaarvalemis esinevad lisaks polümeersele põhiahelale ka otsmised rühmad.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Polümerisatsioon
Radikaalreaktsioon
Radikaalreaktsioon (ehk vaba radikaal reaktsioon) on keemiline reaktsioon, mille käigus osalevad väga reaktsioonivõimelised vabad radikaalid kui intermediaadid.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Radikaalreaktsioon
Ravim
pisi Ravim ehk medikament (ladina medicamentum) on Maailma Terviseorganisatsiooni definitsiooni järgi iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Ravim
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Rõhk
Reagent
Reagendid (reaktiivid) laborikapis Reagent on keemiline aine või ioon, mis võtab osa keemilisest reaktsioonist, on üks reaktsiooni lähteainetest, ja kasutatakse ära reaktsiooni käigus.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Reagent
Reaktsiooni kiirus
Raua roostetamine on aeglane reaktsioon Puuokste põlemine on kiirelt toimuv reaktsioon Reaktsiooni kiirus on keemias reaktsioonis osaleva aine kontsentratsiooni muutus ajaühikus.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Reaktsiooni kiirus
Reaktsiooni mehhanism
Reaktsiooni mehhanism on kogu keemilise reaktsiooni (brutoreaktsiooni) olemuse kirjeldus kõikide üksteisele järgnevate elementaarreaktsioonide kaudu.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Reaktsiooni mehhanism
Reaktsioonivõrrand
Reaktsioonivõrrand ehk keemiline võrrand on keemilise reaktsiooni üleskirjutus, mis näitab reaktsioonis osalevaid aineid (lähteaineid ja saadusi) ja nende osakeste arvu (või arvude suhet).
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Reaktsioonivõrrand
Redoksreaktsioon
280px Redoksreaktsioon ehk redutseerumis-oksüdeerumisreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom (või ioon) liidab või loovutab elektrone.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Redoksreaktsioon
Redutseerija
Redutseerija on keemias element, mis redoksreaktsiooni käigus loovutab elektrone ja O-a aste suureneb.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Redutseerija
Regioselektiivsus
Regioselektiivsus (regioselektiivne reaktsioon) on keemilise sideme valikuline moodustumine või katkemine valdavalt ühes suunas (teatud aatomi juures), nii et saadakse põhiliselt üks struktuuriisomeer teiste võimalike isomeersete produktidega võrreldes.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Regioselektiivsus
Süsinikskelett
Süsinikskelett näitab orgaanilise ühendi molekuli struktuuri, see on aatomite paigutust molekulis.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Süsinikskelett
Seebistumine
Rasvade seebistumisel valmib glütseriin Seebistumine on keemiline protsess, mille käigus toimub estri hüdrolüütiline lagunemine alkoholiks ja happeks leeliste toimel.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Seebistumine
Selektiivsus (keemia)
Selektiivsus keemias on seotud enamasti selektiivreaktsioonidega, see on valikuliselt toimuvate reaktsioonidega, milles saadakse põhiliselt üks produkt mitmest võimalikust.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Selektiivsus (keemia)
SN1-reaktsioon
Orgaanilises keemias tähendab SN1-reaktsioon keemilise ühendi funktsionaalrühma asendumist mingi teise funktsionaalrühmaga, kusjuures see protsess toimub esimest järku nukleofiilse asendusena (unimolecular (1) nucleophilic (N) substitution (S)).
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja SN1-reaktsioon
SN2 reaktsioon
Orgaanilises keemias tähendab SN2 reaktsioon keemilise ühendi funktsionaalrühma asendumist mingi teise funktsionaalrühmaga, kusjuures see protsess toimub kooskõlamehhanismi järgi, s.t. teist järku nukleofiilse asendusena (bimolecular (2) nucleophilic (N) substitution (S)).
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja SN2 reaktsioon
Sommelet' reaktsioon
Urotropiin Sommelet’ reaktsioon on aldehüüdide saamise meetod, mis põhineb primaarsete halogeniidide reaktsioonil heksametüleentetraamiiniga (urotropiiniga) ja moodustuvate kvaternaarsete ammooniumsoolade järgneval hüdrolüüsil: R–CH2–Hlg + (CH2)6N4 → +Hlg– → RCHO Marcel Sommelet avaldas selle reaktsiooni 1913.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Sommelet' reaktsioon
Stereoisomeer
Stereoisomeerid (ehk ruumilised isomeerid) on sellised isomeersed molekulid, mille atomaarne koostis ja aatomite seosed molekulis on identsed, kuid need isomeerid erinevad teineteisest aatomite ruumilise orientatsiooni (konfiguratsiooni) poolest.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Stereoisomeer
Stereoselektiivsus
Stereoselektiivne reaktsioon (stereoselektiivsus) on keemiline protsess, milles moodustuvad stereoisomeerid oluliselt erinevates hulkades.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Stereoselektiivsus
Substraat (keemia)
Substraat (ld. substratum – alus) on mõiste keemias, mis ei ole rangelt defineeritud.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Substraat (keemia)
Termodünaamiline versus kineetiline kontroll
Reaktsiooni energeetiline diagramm kineetilise ja termodünaamilise kontrolli korral Termodünaamiline vs.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Termodünaamiline versus kineetiline kontroll
Tsüklisatsioon
Nazarovi tsüklisatsioon Dieckmanni tsükliseerimisreaktsioon Tsüklisatsioon või tsükliseerimine on enamasti orgaaniline reaktsioon, mille tulemusena moodustub tsüklilise struktuuriga ühend, see tähendab mingi hulk aatomeid ühineb, nii et saadakse suletud ring ehk tsükkel.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Tsüklisatsioon
Vaba radikaal
Vaba radikaal on keemias aatom, ioon või molekul millel on vähemalt üks paardumata elektron.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Vaba radikaal
Zaitsevi reegel
Isomeersete produktide moodustumine vastavalt Zaitsevi reeglile Zaitsevi reegel on reegel, mis ütleb, et aluse poolt industreeritud elimineerimisreaktsioon annab eelistatult suurema asendatusega produkti ehk reaktsiooniproduktides domineerib rohkem alküülrühmi sisaldav alkeen.
Vaata Orgaaniline reaktsioon ja Zaitsevi reegel
Vaata ka
Orgaaniline keemia
- Alkoholid
- Aniliinlilla
- Asendusrühm
- Bifunktsionaalne ühend
- Biokatalüüs
- Click-keemia
- Ekstrakt
- Elektrosüntees
- Funktsionaalrühm
- Graafiline struktuurivalem
- Heteroaatom
- Homoloogiline rida
- Intramolekulaarne reaktsioon
- Kõrvalahel
- Küllastunud ja küllastumata ühendid
- Lõhnaained
- Lagunemisreaktsioon
- Orgaaniline aine
- Orgaaniline keemia
- Orgaaniline reaktsioon
- Orgaanilised ühendid
- Orgaaniliste ühendite süstemaatiline nomenklatuur
- Organokatalüüs
- Peenkeemia
- Peptidomimeetikud
- Ratsemaat
- Süsinikuskeleti hargnemine
- Värvimine
Orgaanilised reaktsioonid
- Alküülimine
- Atsüülimine
- Atsetüülimine
- Demetülatsioon
- Enoolid
- Glükosüülimine
- Glükuronisatsioon
- Halogeenimine
- Kooskõlareaktsioon
- Krakkimine
- Lahkuv rühm
- Orgaaniline reaktsioon
- Pürolüüs
- Payne'i ümberasendus
- Radikaalreaktsioon
- Sommelet' reaktsioon
Tuntud ka kui Orgaanilised reaktsioonid.