Kiiremini kui brauser!
131 suhted: Aafrika, Ahven, Arne Ader, Balti klint, Baskerdikstain, Bien, Corda porella, Eesti Esimeses maailmasõjas, Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt, Eestirootsi keel, Esimene maailmasõda, Estonia Maritima, Glatsioisostaasia, Hallhüljes, Harilik kärnkonn, Idarinne (Teine maailmasõda), Inahamne, Jänes, Järv, Kahepaiksed, Kalapüük, Kappelkärre, Kari, Katk Põhjasõja ajal, Käpalised, Küla, Kivikimalane, Klibu, Kobras, Koduhiir, Kristiina, Krokatstaindappen, Kunda lade, Lauri Kettunen, Laut, Lääne kreis, Lääne-Euroopa, Lääne-Nigula vald, Legend, Lest, Lihlhamne, Liik (bioloogia), Linnud, Looduskaitse, Luukarits, Magdeburg (laev 1911), Mageveekalad, Meriforell, Merisk, Mink, ..., Mustpeasammal, Mutt, Nastik, Nõukogude Liit, Nõukogude okupatsioon Eestis, Neem, Neugrundbretša, Neugrundi kraater, Niidukimalane, NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal, Odin, Osmussaare I rahnuderühm, Osmussaare II rahnuderühm, Osmussaare kabel, Osmussaare Kaksikud, Osmussaare kalmistu, Osmussaare kihistik, Osmussaare maastikukaitseala, Osmussaare maavärin, Osmussaare pank, Osmussaare tuletorn, Pakri kihistu, Põõsaspea neem, Põhja-Eesti pank, Põhja-Jäämeri, Põhja-nahkhiir, Piirivalve, Punaarmee, Rabakonn, Rannakaitsepatarei nr 314, Rannarootslased, Rebane, Rehealune, Ridala kihelkond, Roomajad, Rootsi keel, Saar, Saksa keel, Saksa keisririik, Samblakimalane, Sammaltaimed, Sõdurite mälestusmärk Osmussaarel, Seened, Selgroogsed, Selgrootud, Seljak, Siil, Silma looduskaitseala, Skarvan, Sookurg, Soome laht, Soontaimed, Suurtükipatarei, Talu, Tähnikvesilik, Tõmmu pungsammal, Teine maailmasõda, The Guardian, Tiina Talvi, Toomas Kümmel, Uuemõisa mõis (Ridala), Vabadik, Vene keel, Vormsi, 12. juuni, 1250, 17. sajand, 1766, 1850, 1885, 1914, 1940, 1941, 1944, 1976, 1993, 1996, 1998, 2003, 25. oktoober, 26. august. Laienda indeks (81 rohkem) »
Aafrika
Loodusgeograafiline Aafrika Aafrika maailmajagu Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Üks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville) Aafrika on maailmajagu.
Uus!!: Osmussaar ja Aafrika · Näe rohkem »
Ahven
Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) on ahvenlaste sugukonda ahvena perekonda kuuluv röövkala.
Uus!!: Osmussaar ja Ahven · Näe rohkem »
Arne Ader
Arne Ader (sündinud 18. augustil 1963 Tartus) on eesti loodusfotograaf, looduse populariseerija, loodushoidja ja bioloog.
Uus!!: Osmussaar ja Arne Ader · Näe rohkem »
Balti klint
Balti klint Pakri poolsaarel Osmussaare pank Balti klint (ka Balti-Laadoga astang) on järsak, mis on tekkinud kahe suure maakoore struktuuri – Fennoskandia kilbi ja Ida-Euroopa platvormi vahelisele piirile.
Uus!!: Osmussaar ja Balti klint · Näe rohkem »
Baskerdikstain
Baskerdikstain on rahnuderühm Läänemaal Lääne-Nigula vallas Osmussaare külas.
Uus!!: Osmussaar ja Baskerdikstain · Näe rohkem »
Bien
Erkase talu laut Marksi talu rehi Bien oli Osmussaare keskel asunud rannarootslaste küla.
Uus!!: Osmussaar ja Bien · Näe rohkem »
Corda porella
Corda porella Eisenerzer Reichenstein, Steiermark, Austrias Corda porella (Porella cordaeana) on porellaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Uus!!: Osmussaar ja Corda porella · Näe rohkem »
Eesti Esimeses maailmasõjas
Eesti Esimeses maailmasõjas on lühiülevaade Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu Eesti alade ning elanikkonna mõjudest ja osalusest Esimeses maailmasõjas.
Uus!!: Osmussaar ja Eesti Esimeses maailmasõjas · Näe rohkem »
Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt
Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk niinimetatud baaside leping (ja selle juurde kuuluv salajane protokoll) oli 1939.
Uus!!: Osmussaar ja Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt · Näe rohkem »
Eestirootsi keel
1930. aastatel välja antud rootsikeelne Eesti loode- ja lääneranniku kaart Maria Murman (9. märts 1911 Broas-gården, Sviby, Vormsi – 3. veebruar 2004 Hullo hooldekodu, Vormsi), neiupõlvenimega Appelblom, mängib laupäeval, 14. augustil 1993 oma kodusaarel Vormsil kannelt ja laulab oma väikest klassikalist meloodiat "''Du hemmets jord''" ("''Mu kodupaik''"). Pilt on tehtud Söderby külas Vormsil, kus ta elas suurema osa oma elust. Eestirootslased Pakri saartelt, kes evakueeriti 1940. aasta sügisel Rootsi. Eestirootsi keel ehk rannarootsi keel (ka rannarootslaste keel; rootsi keeles estlandssvenska) on Eestis keskajast kuni 1944.
Uus!!: Osmussaar ja Eestirootsi keel · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Osmussaar ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Estonia Maritima
"Estonia Maritima" on teaduskirjanduse sari, mida alates 1996.
Uus!!: Osmussaar ja Estonia Maritima · Näe rohkem »
Glatsioisostaasia
Glatsioisostaasia on litosfääri vertikaalsihiline liikumine, mille põhjuseks on selle kohal lasuva liustiku lisanduv või vähenev mass.
Uus!!: Osmussaar ja Glatsioisostaasia · Näe rohkem »
Hallhüljes
Hallhüljes (Halichoerus grypus) on loivaliste (Pinnipedia) seltsi hülglaste (Phocidae) sugukonda kuuluv veeimetaja.
Uus!!: Osmussaar ja Hallhüljes · Näe rohkem »
Harilik kärnkonn
Harilik kärnkonn Harilik kärnkonn (Bufo bufo) on kärnkonlaste sugukonda kuuluv konn.
Uus!!: Osmussaar ja Harilik kärnkonn · Näe rohkem »
Idarinne (Teine maailmasõda)
Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.
Uus!!: Osmussaar ja Idarinne (Teine maailmasõda) · Näe rohkem »
Inahamne
Inahamne (ka In hamne) on järv Läänemaal Lääne-Nigula vallas Osmussaarel.
Uus!!: Osmussaar ja Inahamne · Näe rohkem »
Jänes
Jänes ühes Vooremaa külas. 2017. a suvi. Jänes (Lepus) on jäneseliste seltsi jäneslaste sugukonda kuuluv perekond.
Uus!!: Osmussaar ja Jänes · Näe rohkem »
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Uus!!: Osmussaar ja Järv · Näe rohkem »
Kahepaiksed
Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Osmussaar ja Kahepaiksed · Näe rohkem »
Kalapüük
Kalapüük Kalapüük (ka kalastus, kalastamine, kitsamas mõttes töönduspüük) on kalanduse haru, mis keskendub kalade ja teiste veeorganismide (ka veetaimede) püügile mingist veekogust.
Uus!!: Osmussaar ja Kalapüük · Näe rohkem »
Kappelkärre
Kappelkärre on järv Läänemaal Lääne-Nigula vallas Osmussaare külas.
Uus!!: Osmussaar ja Kappelkärre · Näe rohkem »
Kari
Kari ehk riff on laevadele ohtlik kivine või korallidega kattunud madal või allveesäär.
Uus!!: Osmussaar ja Kari · Näe rohkem »
Katk Põhjasõja ajal
Põhjasõja ajal kannatas enamik Baltimaade ja Kesk-Euroopa idaosa linnade ja alade elanikke katkupuhangu all.
Uus!!: Osmussaar ja Katk Põhjasõja ajal · Näe rohkem »
Käpalised
Käpaliste levikukaart Käpalised ehk orhideelised (Orchidaceae) on morfoloogiliselt mitmekesine ja liigirohke üheiduleheliste sugukond, mis kuulub asparilaadsete seltsi.
Uus!!: Osmussaar ja Käpalised · Näe rohkem »
Küla
Ungari küla Hollókő Küla on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad talud või elamud.
Uus!!: Osmussaar ja Küla · Näe rohkem »
Kivikimalane
Tööline Kivikimalane (Bombus lapidarius) on mesilaslaste sugukonda kuuluv putukas.
Uus!!: Osmussaar ja Kivikimalane · Näe rohkem »
Klibu
Klibu ja liiv Uus-Meremaa rannikul Klibu on lapik ümardunud kivi.
Uus!!: Osmussaar ja Klibu · Näe rohkem »
Kobras
Kobras ehk piiber (Castor) on loomaperekond näriliste seltsist, kobraslaste sugukonna ainus tänapäevane perekond.
Uus!!: Osmussaar ja Kobras · Näe rohkem »
Koduhiir
Koduhiire esihambad. Uure ülemistes esihammastes on liigiomane tunnus. Koduhiir (Mus musculus) rahvapäraselt majahiir bio.edu.ee.
Uus!!: Osmussaar ja Koduhiir · Näe rohkem »
Kristiina
Kuninganna Kristiina Kristiina (rootsi keeles Kristina; 18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar.
Uus!!: Osmussaar ja Kristiina · Näe rohkem »
Krokatstaindappen
Krokatstaindappen on järv Läänemaal Lääne-Nigula vallas Osmussaare külas.
Uus!!: Osmussaar ja Krokatstaindappen · Näe rohkem »
Kunda lade
Ontika pangal paljandub ka Kunda lademe paekivi Kunda lade on keskordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Osmussaar ja Kunda lade · Näe rohkem »
Lauri Kettunen
Lauri Einari Kettunen (10. september 1885 Joroinen – 26. veebruar 1963 Helsingi) oli silmapaistev soome murrete ja läänemeresoome keelte uurija.
Uus!!: Osmussaar ja Lauri Kettunen · Näe rohkem »
Laut
Lehmad Eesti Maaülikooli laudas. Laut on koduloomade ja kodulindude pidamiseks mõeldud hoone (või hoone osa).
Uus!!: Osmussaar ja Laut · Näe rohkem »
Lääne kreis
Lääne kreis (saksa keeles Der Wiekische Kreis; vene keeles Викский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Lääne-Eestis, aastatel 1796–1917. Haapsalu kreis moodustati 3. juulist 1783. Asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehaldurkonna Haapsalu kreis (saksa keeles Der Hapsalsche Kreis, vene keeles Гапсальский уезд). Haapsalu ja Lääne kreis piirnes idas Eestimaa kubermangu Paldiski kreisi/Tallinna kreisiga ja lõunas Liivimaa kubermangu Pärnu kreisi ja Kuressaare kreisiga. Venestamisajast kasutati ametlikes venekeelsetes dokumentides nimetust Гапсальскй уезд - Haapsalu maakond. O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Kreisi maakonnalinn oli kreisilinn Haapsalu, kreisi kuulusid veel Hiiumaa, Vormsi, Osmussaar, Kassari ja Noarootsi saar.
Uus!!: Osmussaar ja Lääne kreis · Näe rohkem »
Lääne-Euroopa
raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.
Uus!!: Osmussaar ja Lääne-Euroopa · Näe rohkem »
Lääne-Nigula vald
Lääne-Nigula vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Lääne maakonnas.
Uus!!: Osmussaar ja Lääne-Nigula vald · Näe rohkem »
Legend
Legend on suuliselt edasikantav jutustus, mis räägib mingi koha või eseme päritolust või mingist meeldejäävast sündmusest.
Uus!!: Osmussaar ja Legend · Näe rohkem »
Lest
Lest ehk jõelest (Platichthys flesus) on lestlaste sugukonda lesta perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Osmussaar ja Lest · Näe rohkem »
Lihlhamne
Lihlhamne, ka Lilla hamne, Kapulkerre on järv Läänemaal Lääne-Nigula vallas Osmussaare külas.
Uus!!: Osmussaar ja Lihlhamne · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Osmussaar ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Uus!!: Osmussaar ja Linnud · Näe rohkem »
Looduskaitse
Üheks looduskaitseliseks meetmeks on kaitsealade moodustamine. Kõnnu Suursoo jääb Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala territooriumile. Looduskaitse on mitmetähenduslik termin, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist.
Uus!!: Osmussaar ja Looduskaitse · Näe rohkem »
Luukarits
Luukarits (Pungitius pungitius) on ogalikuliste seltsi kuuluv kala.
Uus!!: Osmussaar ja Luukarits · Näe rohkem »
Magdeburg (laev 1911)
SMS Magdeburg oli esimene Magdeburg-klassi kergeristleja, mis Saksamaa Keiserliku Sõjalaevastiku (Kaiserliche Marine) jaoks ehitati.
Uus!!: Osmussaar ja Magdeburg (laev 1911) · Näe rohkem »
Mageveekalad
Kogu Euroopas levinud mageveekala linask Mageveekalad on kalad, kes üldjuhul kogu oma elu veedavad magedas vees (jõgedes ja järvedes).
Uus!!: Osmussaar ja Mageveekalad · Näe rohkem »
Meriforell
Meriforell (Salmo trutta) on lõhelaste sugukonda lõhe perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Osmussaar ja Meriforell · Näe rohkem »
Merisk
Merisk (Haematopus ostralegus) on harakasuurune mererannikuid asustav lind.
Uus!!: Osmussaar ja Merisk · Näe rohkem »
Mink
Mink ehk ameerika naarits (Neovison vison) on kiskjaliste seltsi kärplaste (Mustelidae) sugukonda kuuluv loomaliik.
Uus!!: Osmussaar ja Mink · Näe rohkem »
Mustpeasammal
Mustpeasammal Ybbstaler Alpen, Niederösterreich, Austrias Mustpeasammal (Catoscopium nigritum) on mustpeasamblaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Uus!!: Osmussaar ja Mustpeasammal · Näe rohkem »
Mutt
Mutt ehk euroopa mutt ehk harilik mutt ehk tavamutt (Talpa europaea) on mutlaste sugukonda muti perekonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Osmussaar ja Mutt · Näe rohkem »
Nastik
Nastik ehk harilik nastik (Natrix natrix, lühend NATNAT) on nastiklaste sugukonda nastiku perekonda kuuluv madu.
Uus!!: Osmussaar ja Nastik · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Osmussaar ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Nõukogude okupatsioon Eestis
Nõukogude okupatsioon Eestis ehk Vene okupatsioon oli aastatel 1918–1919, 1940–1941 ja 1944–1991 toimunud Eesti Vabariigi territooriumi okupeerimine Nõukogude Venemaa ning hiljem Nõukogude Liidu poolt.
Uus!!: Osmussaar ja Nõukogude okupatsioon Eestis · Näe rohkem »
Neem
Neem ehk maanina (ka nina) on nukina merre või järve ulatuv väike maismaa osa.
Uus!!: Osmussaar ja Neem · Näe rohkem »
Neugrundbretša
Ristna neemel. Neugrundbretša (enne Neugrundi kraatri avastamist gneissbretša) on peamiselt bretšastunud gneisist ja amfiboliidist koosnev kivim, mis on pärit Neugrundi meteoriidikraatrist.
Uus!!: Osmussaar ja Neugrundbretša · Näe rohkem »
Neugrundi kraater
Kraatrist väljapaiskunud neugrundbretša rahnud Osmussaarel ("Osmussaare Kaksikud"). Neugrundi kraater on Osmussaare ja Krassi saare vahel asuv 535 miljoni aasta vanune veealune meteoriidikraater.
Uus!!: Osmussaar ja Neugrundi kraater · Näe rohkem »
Niidukimalane
Niidukimalane (Bombus pratorum) on mesilaslaste sugukonda kuuluv putukas.
Uus!!: Osmussaar ja Niidukimalane · Näe rohkem »
NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal
NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940.
Uus!!: Osmussaar ja NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal · Näe rohkem »
Odin
Odin ratsutab kaheksajalgse Sleipniri seljas. 18. sajandi Islandi käsikirjast Odin (vanapõhja Óðinn, muinasgermaani Wodan või Wotan, ka Othinn, Oden või Woden) on germaanlaste raua- ja viikingiaegne jumal.
Uus!!: Osmussaar ja Odin · Näe rohkem »
Osmussaare I rahnuderühm
Osmussaare I rahnuderühm on rahnud Läänemaal Lääne-Nigula vallas Osmussaarel.
Uus!!: Osmussaar ja Osmussaare I rahnuderühm · Näe rohkem »
Osmussaare II rahnuderühm
Osmussaare II rahnuderühma kivikülv. Osmussaare II rahnuderühm on rahnud Läänemaal Lääne-Nigula vallas Osmussaare külas.
Uus!!: Osmussaar ja Osmussaare II rahnuderühm · Näe rohkem »
Osmussaare kabel
Osmussaare kabel 20. sajandi esimesel veerandil Kabeli varemed Osmussaare kabel eest Jesu Kapell (rootsikeelne nimi; eesti keeles Jeesuse kabel; eriti varasemas kirjanduses ka Osmussaare kirik) on nüüdseks varemetes kabel Osmussaarel.
Uus!!: Osmussaar ja Osmussaare kabel · Näe rohkem »
Osmussaare Kaksikud
Osmussaare Kaksikud Osmussaare Kaksikud on rahnud Läänemaal Lääne-Nigula vallas Osmussaare külas.
Uus!!: Osmussaar ja Osmussaare Kaksikud · Näe rohkem »
Osmussaare kalmistu
Osmussaare kabel ja kalmistu 2015. aastal Mälestuskivid saarel elanud peredele Osmussaare hävitatud kiriku taastatav kellatorn ja mälestuskalmistu Osmussaare kalmistu on Lääne-Nigula vallas Osmussaare külas asuv ajalooline kalmistu.
Uus!!: Osmussaar ja Osmussaare kalmistu · Näe rohkem »
Osmussaare kihistik
Osmussaare kihistiku stratotüübiks on Osmussaare pank.
Uus!!: Osmussaar ja Osmussaare kihistik · Näe rohkem »
Osmussaare maastikukaitseala
Osmussaare pankrannik saare põhjaküljel Gneissbretšast rahn Osmussaare I rahnuderühmas Osmussaare maastikukaitseala on kaitseala Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Osmussaare külas.
Uus!!: Osmussaar ja Osmussaare maastikukaitseala · Näe rohkem »
Osmussaare maavärin
Osmussaare maavärin oli 25. oktoobril 1976 toimunud maavärin, mille epitsenter oli Osmussaare põhjatipu lähedal (5...6 km kirde pool) merepõhjas ja mille hüpotsenter asus 10 kilomeetri sügavusel.
Uus!!: Osmussaar ja Osmussaare maavärin · Näe rohkem »
Osmussaare pank
Osmussaare pank Osmussaare pank on pank Balti klindi Põhja-Eesti klindi osas Loode-Eesti klindilõigus Osmussaare maastikukaitsealal.
Uus!!: Osmussaar ja Osmussaare pank · Näe rohkem »
Osmussaare tuletorn
Osmussaare tuletorn. Osmussaare tuletorn koos abihoonetega. Osmussaare tuletorn päikeseloojangul Osmussaare tuletorn on tuletorn Läänemaal Noarootsi vallas Osmussaare loodetipul.
Uus!!: Osmussaar ja Osmussaare tuletorn · Näe rohkem »
Pakri kihistu
Pakri kihistu stratotüübiks oon Pakri neeme pank Pakri kihistu (inglise keeles Pakri Formation) on ordoviitsiumi ladestu Kunda lademe kihistu.
Uus!!: Osmussaar ja Pakri kihistu · Näe rohkem »
Põõsaspea neem
Põõsaspea neem (september 2015) Põõsaspea neeme linnuvaatlustorn Linnud põõsaspea neemel Kivid Põõsaspea neemel Põõsaspea neem on neem Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.
Uus!!: Osmussaar ja Põõsaspea neem · Näe rohkem »
Põhja-Eesti pank
Põhja-Eesti pank koosneb erinevaist settekivimeist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi Põhja-Eesti pank ehk Põhja-Eesti paekallas ehk Põhja-Eesti klint on Balti klindi osa Eesti põhjarannikul.
Uus!!: Osmussaar ja Põhja-Eesti pank · Näe rohkem »
Põhja-Jäämeri
Põhja-Jäämeri Norra. Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal.
Uus!!: Osmussaar ja Põhja-Jäämeri · Näe rohkem »
Põhja-nahkhiir
Põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) on nahkhiirlaste sugukonda kuuluv käsitiivaline.
Uus!!: Osmussaar ja Põhja-nahkhiir · Näe rohkem »
Piirivalve
Piiripatrull Piirivalve on riiklik relvastatud organisatsioon või struktuur, mille põhiülesanne on riigipiiri valve-, esmase kaitse- ja piiriületuskorra (piirirežiimi) tagamine.
Uus!!: Osmussaar ja Piirivalve · Näe rohkem »
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Uus!!: Osmussaar ja Punaarmee · Näe rohkem »
Rabakonn
Rabakonn (Rana arvalis) on konlaste sugukonda konna perekonda kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Osmussaar ja Rabakonn · Näe rohkem »
Rannakaitsepatarei nr 314
I (põhjapoolse) suurtükipositsiooni varemed II (lõunapoolse) suurtükipositsiooni varemed Rannakaitsepatarei nr 314 oli Osmussaarel suurtükitornides paiknenud kahe 180 mm paarissuurtükiga Punalipulise Balti laevastiku Tallinna mereväebaasi Läänemere rannikukaitsesüsteemi rannakaitsepatarei.
Uus!!: Osmussaar ja Rannakaitsepatarei nr 314 · Näe rohkem »
Rannarootslased
Rannarootslased (harvem ka eestirootslased, rootsi keeles estlandssvenskar) olid Eestis keskajast kuni 1944.
Uus!!: Osmussaar ja Rannarootslased · Näe rohkem »
Rebane
Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on koerlaste (Canidae) sugukonda rebase (Vulpes) perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Osmussaar ja Rebane · Näe rohkem »
Rehealune
Rehealune (ka rehala, Hiiumaal rehekoda, Võru murdes põhtja) oli rehielamu ühes otsas paiknev kõige suurem ja laiem ruumiosa.
Uus!!: Osmussaar ja Rehealune · Näe rohkem »
Ridala kihelkond
Ridala kirik Ridala kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Rötel, ladina keeles Rotalia; Rotelewic, lühend Rid) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Uus!!: Osmussaar ja Ridala kihelkond · Näe rohkem »
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Osmussaar ja Roomajad · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: Osmussaar ja Rootsi keel · Näe rohkem »
Saar
Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.
Uus!!: Osmussaar ja Saar · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Osmussaar ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Uus!!: Osmussaar ja Saksa keisririik · Näe rohkem »
Samblakimalane
Samblakimalane (Bombus muscorum) on mesilaslaste sugukonda kuuluv putukas.
Uus!!: Osmussaar ja Samblakimalane · Näe rohkem »
Sammaltaimed
sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.
Uus!!: Osmussaar ja Sammaltaimed · Näe rohkem »
Sõdurite mälestusmärk Osmussaarel
Sõdurite mälestusmärk Osmussaarel, 2015 Juuli 2006 Juuni 2003 Sõdurite mälestusmärk Osmussaarel on Osmussaare kaitsmisel langenud Nõukogude sõduritele püstitatud mälestusmärk.
Uus!!: Osmussaar ja Sõdurite mälestusmärk Osmussaarel · Näe rohkem »
Seened
Aniislehtrik Must torbikseen Väike sarvik Seened (Fungi) on üks eukarüootsete organismide riike.
Uus!!: Osmussaar ja Seened · Näe rohkem »
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Uus!!: Osmussaar ja Selgroogsed · Näe rohkem »
Selgrootud
Invertebrata Selgrootud (Invertebrata, harva eesti keeles ka ehk evertebraadid või invertebraadid) on rühm loomi.
Uus!!: Osmussaar ja Selgrootud · Näe rohkem »
Seljak
Seljak (ka seljandik) on geograafias suhteliselt kitsas järsunõlvaline piklik kõrgendik (vaadatud 27.08.2016).
Uus!!: Osmussaar ja Seljak · Näe rohkem »
Siil
Siil ehk harilik siil (Erinaceus europaeus) on lühikõrvaline putuktoiduline siillaste sugukonnast, üks kahest Eestis elavast siililiigist.
Uus!!: Osmussaar ja Siil · Näe rohkem »
Silma looduskaitseala
Saunja laht Saunja linnuvaatlustornist. Silma looduskaitseala on kaitseala Lääne-Nigula vallas Hara, Kudani, Pürksi, Saare, Sutlepa, Tahu, Österby, Ingküla, Linnamäe, Salajõe, Saunja ja Kärbla külas ning Haapsalu linnas Herjava külas.
Uus!!: Osmussaar ja Silma looduskaitseala · Näe rohkem »
Skarvan
Skarvan on neugrundbretšast hiidrahn, mis paikneb Läänemaal Lääne-Nigula vallas Osmussaare küla läänerannikul paari meetri sügavuses vees.
Uus!!: Osmussaar ja Skarvan · Näe rohkem »
Sookurg
Sookurg (Grus grus) on kurglaste sugukonda kure perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Osmussaar ja Sookurg · Näe rohkem »
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Uus!!: Osmussaar ja Soome laht · Näe rohkem »
Soontaimed
Soontaimed (ka vaskulaartaimed, trahheofüüdid, kõrgemad taimed; Tracheophyta ehk Tracheobionta) on taimede suurtakson, millesse kuuluvad tänapäevastest taimerühmadest koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed.
Uus!!: Osmussaar ja Soontaimed · Näe rohkem »
Suurtükipatarei
Suurtükipatarei on suurtükiväe allüksus, mis vastab teiste väe- või relvaliikide kompaniile.
Uus!!: Osmussaar ja Suurtükipatarei · Näe rohkem »
Talu
Härmatises talu Haeskas Põhja-Tammsaare talu linnastumise tõttu on lagunevad talud muutunud üsna tavaliseks osaks maastikust.http://www.estonica.org/et/%C3%9Chiskond/Asustus/Maa-asustuse_paiknemine_ja_muutuv_k%C3%BCla/ 2015. aasta mai, Piibe maantee, Järva-Jaani lähistel Talu (ka talund, talumajapidamine) on tavaliselt ühele perekonnale kuuluv elupaik ja maamajand, mis hõlmab maavalduse koos eluhoonete, abihoonete, nii majandatavate (aed, põllud, karjamaad ja heinamaad, mets) kui ka mittemajandatavate kõlvikutega (nt soo, haljasmaa, veealune maa, õuemaa), samuti koduloomadega.
Uus!!: Osmussaar ja Talu · Näe rohkem »
Tähnikvesilik
Tähnikvesilik (Triturus vulgaris) on salamanderlaste sugukonda kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Osmussaar ja Tähnikvesilik · Näe rohkem »
Tõmmu pungsammal
Tõmmu pungsammal teoses "Flora Batava" Tõmmu pungsammal (Bryum neodamense) on pungsamblaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Uus!!: Osmussaar ja Tõmmu pungsammal · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Osmussaar ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
The Guardian
The Guardian on Suurbritannia päevaleht.
Uus!!: Osmussaar ja The Guardian · Näe rohkem »
Tiina Talvi
Tiina Talvi (sündinud 30. juunil 1962) on eesti bioloog ja pedagoog.
Uus!!: Osmussaar ja Tiina Talvi · Näe rohkem »
Toomas Kümmel
Toomas Kümmel pärast enda raamatu "Mõttetute riikide aabits II" esitlust HumalakojasFoto: Ave Maria Mõistlik, 15. juuli 2020 Toomas Kümmel 2021. aasta Kirjandustänava festivalil Toomas Kümmel (sündinud 28. aprillil 1960 Pärnus) on eesti ajakirjanik.
Uus!!: Osmussaar ja Toomas Kümmel · Näe rohkem »
Uuemõisa mõis (Ridala)
Uuemõisa mõis (saksa keeles Neuenhof) oli rüütlimõis Läänemaal Ridala kihelkonnas.
Uus!!: Osmussaar ja Uuemõisa mõis (Ridala) · Näe rohkem »
Vabadik
Vabadikud olid kesk- ja uusajal, alates 15. sajandist kuni 1930. aastateni Liivimaa, Eesti ja Läti aladel elanud kehviktalupojad, kel oli maad vähe või polnud seda üldse.
Uus!!: Osmussaar ja Vabadik · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Osmussaar ja Vene keel · Näe rohkem »
Vormsi
Vormsi (varem ka Hiiurootsi saar, rootsi keeles Ormsö, saksa keeles Worms) on 93 km² suurune saar Läänemeres, Lääne maakonna territooriumil.
Uus!!: Osmussaar ja Vormsi · Näe rohkem »
12. juuni
12.
Uus!!: Osmussaar ja 12. juuni · Näe rohkem »
1250
1250.
Uus!!: Osmussaar ja 1250 · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Osmussaar ja 17. sajand · Näe rohkem »
1766
1766.
Uus!!: Osmussaar ja 1766 · Näe rohkem »
1850
1850.
Uus!!: Osmussaar ja 1850 · Näe rohkem »
1885
1885.
Uus!!: Osmussaar ja 1885 · Näe rohkem »
1914
1914.
Uus!!: Osmussaar ja 1914 · Näe rohkem »
1940
1940.
Uus!!: Osmussaar ja 1940 · Näe rohkem »
1941
1941.
Uus!!: Osmussaar ja 1941 · Näe rohkem »
1944
1944.
Uus!!: Osmussaar ja 1944 · Näe rohkem »
1976
1976.
Uus!!: Osmussaar ja 1976 · Näe rohkem »
1993
1993.
Uus!!: Osmussaar ja 1993 · Näe rohkem »
1996
1996.
Uus!!: Osmussaar ja 1996 · Näe rohkem »
1998
1998.
Uus!!: Osmussaar ja 1998 · Näe rohkem »
2003
2003.
Uus!!: Osmussaar ja 2003 · Näe rohkem »
25. oktoober
25.
Uus!!: Osmussaar ja 25. oktoober · Näe rohkem »
26. august
26.
Uus!!: Osmussaar ja 26. august · Näe rohkem »
