Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Ostfaal ja Saksimaa hertsogiriik
Ostfaal ja Saksimaa hertsogiriik on 37 ühist asja (Unioonpeedia): Alam-Saksi, Askania dünastia, Blankenburgi krahvkond, Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond, Drang nach Osten, Elbe, Engern, Frangi riik, Frangimaa, Goslar, Halberstadti piiskopkond, Harz, Hõimuhertsogkonnad, Heinrich I Linnupüüdja, Heinrich Lõvi, Hildesheim, Kristlus, Kuurvürst, Liidumaa, Magdeburgi peapiiskopkond, Mark (territoorium), Nordalbingien, Quedlinburg, Romaani kunst, Roomlaste kuningas, Saksamaa, Saksi dünastia, Saksi-Anhalt, Saksi-Wittenberg, Saksid, ..., Saksimaa kuurvürstiriik, Tüüringi, Vendid, Vestfaal, Vestfaali hertsogkond, Welfid, Widukind. Laienda indeks (7 rohkem) »
Alam-Saksi
Alam-Saksi on Saksamaa liidumaa.
Alam-Saksi ja Ostfaal · Alam-Saksi ja Saksimaa hertsogiriik ·
Askania dünastia
Askania dünastia oli Saksa valitsejasugu, mida tunti nendele kuulunud kõige pikaajalisema valduse Anhalti järgi ka kui Anhalti dünastiat.
Askania dünastia ja Ostfaal · Askania dünastia ja Saksimaa hertsogiriik ·
Blankenburgi krahvkond
Blankenburgi krahvkond (saksa: Grafschaft Blankenburg) oli Saksa-Rooma riigi osariik.
Blankenburgi krahvkond ja Ostfaal · Blankenburgi krahvkond ja Saksimaa hertsogiriik ·
Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond
Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond oli ajalooline hertsogkond hiliskeskajast kuni varauusaja lõpuni Saksa-Rooma riigi loodeosas, kus praegu on Põhja-Saksamaa.
Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond ja Ostfaal · Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond ja Saksimaa hertsogiriik ·
Drang nach Osten
Drang nach Osten (saksa keeles, tõlkes 'tung itta') on nimi, millega 19. sajandil hakati esialgu poola, vene ja prantsuse propagandas tähistama Saksamaa poliitilise ja kultuurilise mõju ning saksakeelse asustuse levikut Ida-Euroopas alates 12. sajandist.
Drang nach Osten ja Ostfaal · Drang nach Osten ja Saksimaa hertsogiriik ·
Elbe
Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.
Elbe ja Ostfaal · Elbe ja Saksimaa hertsogiriik ·
Engern
Saksimaa hertsogkond, umbes aastal 1000 Engern (ladina Angria või Angaria) on ajalooline piirkond tänapäeva Saksamaal Alam-Saksi ja Põhja-Reini-Vestfaali liidumaades.
Engern ja Ostfaal · Engern ja Saksimaa hertsogiriik ·
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Frangi riik ja Ostfaal · Frangi riik ja Saksimaa hertsogiriik ·
Frangimaa
Frangimaa vapp Walberla Frangimaal Vesiratas Regnitzi jõel Nürnberg on Frangimaa suurim linn Rothenburg on üks tuntumaid linnu Frangimaal Frangimaa on Saksamaa piirkond Baieri liidumaa põhjaosas, väike osa Tüüringist lõunaosast ja Baden-Württembergi kirdepiirkond Heilbronn-Franken.
Frangimaa ja Ostfaal · Frangimaa ja Saksimaa hertsogiriik ·
Goslar
pisi Goslar on ajalooline linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Goslari kreisis.
Goslar ja Ostfaal · Goslar ja Saksimaa hertsogiriik ·
Halberstadti piiskopkond
Halberstadti piiskopkonna vapp Hildesheimi, Halberstadti ja Magdeburgi piiskopkonnad (lilla) umbes aastal 1250 Halberstadti piiskopkond (saksa Bistum Halberstadt) oli Rooma katoliku piiskopkond aastatel 804–1648 ja Saksa-Rooma riigi vaimulik osariik hiliskeskajast alates.
Halberstadti piiskopkond ja Ostfaal · Halberstadti piiskopkond ja Saksimaa hertsogiriik ·
Harz
Harzi mäestik kaardil Harz on mäestik Euroopas Saksamaa keskosas.
Harz ja Ostfaal · Harz ja Saksimaa hertsogiriik ·
Hõimuhertsogkonnad
tüüringite ja bajuvaaride alad Švaabimaa (oranž) ja Lotring (roosa) Hõimuhertsogkonnad (saksa Stammesherzogtümer) olid varakeskajal põhiliselt vanade saksa hõimude asualad piirkonnas, mida seostatakse Frangi riigiga, eriti idas.
Hõimuhertsogkonnad ja Ostfaal · Hõimuhertsogkonnad ja Saksimaa hertsogiriik ·
Heinrich I Linnupüüdja
Heinrich I Linnupüüdja (876 Memleben – 2. juuli 936 Memleben) oli Saksi dünastia esimene Saksa kuningas, Saksimaa hertsog 912–936 ja Saksa kuningas 919–936.
Heinrich I Linnupüüdja ja Ostfaal · Heinrich I Linnupüüdja ja Saksimaa hertsogiriik ·
Heinrich Lõvi
Heinrich Lõvi (saksa keeles Heinrich der Löwe; 1129 – 6. august 1195) oli Welfi dünastiast pärit saksa ülik, Baieri (vastavalt Heinrich III (1154–1195) ja Saksimaa hertsog Heinrich XII (1142–1195) nime all).
Heinrich Lõvi ja Ostfaal · Heinrich Lõvi ja Saksimaa hertsogiriik ·
Hildesheim
UNESCO maailmapärandi paik) ja toomväljak ''(Domhof)'', Hildesheimi asutamiskoht Hildesheim (ostfaali Hilmessen) on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Hildesheimi kreisis.
Hildesheim ja Ostfaal · Hildesheim ja Saksimaa hertsogiriik ·
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Kristlus ja Ostfaal · Kristlus ja Saksimaa hertsogiriik ·
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Kuurvürst ja Ostfaal · Kuurvürst ja Saksimaa hertsogiriik ·
Liidumaa
Liidumaa (Bundesland, mitmuses Bundesländer) on Saksamaa kui liitriigi liikmesriikide nimetus.
Liidumaa ja Ostfaal · Liidumaa ja Saksimaa hertsogiriik ·
Magdeburgi peapiiskopkond
Magdeburgi peapiiskopkond oli katoliiklik peapiiskopkond (969–1552) ja Saksa-Rooma riigi vürstlik peapiiskopkond (1180–1680) keskusega Magdeburgi linnas Elbe jõel.
Magdeburgi peapiiskopkond ja Ostfaal · Magdeburgi peapiiskopkond ja Saksimaa hertsogiriik ·
Mark (territoorium)
Mark viitab piirimaaga sarnasele piiriäärsele alale, nagu Walesi margid, piirialad Inglismaa ja Walesi vahel.
Mark (territoorium) ja Ostfaal · Mark (territoorium) ja Saksimaa hertsogiriik ·
Nordalbingien
Saksimaa u 1000. aastal Nordalbingieni ja Taani margiga põhjas, 1886. aasta kaart Nordalbingien (ladina Nordalbingia) oli üks neljast keskaegse Saksimaa hertsogkonna halduspiirkonnast, teised olid Engern, Ostfaal ja Vestfaal.
Nordalbingien ja Ostfaal · Nordalbingien ja Saksimaa hertsogiriik ·
Quedlinburg
Quedlinburg on linn Saksamaal Saksi-Anhalti liidumaal Bode jõe ääres.
Ostfaal ja Quedlinburg · Quedlinburg ja Saksimaa hertsogiriik ·
Romaani kunst
Cluny kloostrikirik Romaani kiriku raidportaal. Pons, Charente-Maritime valgmiku aknad Romaani ristvõlv (servjoonvõlv) Romaani kunst, ka romaanika või romaani stiil on kunstistiil, mis oli keskajal levinud üle kogu Lääne-Euroopa ja seega esimene suuremat piirkonda hõlmav kunstistiil pärast Vana-Rooma kunsti.
Ostfaal ja Romaani kunst · Romaani kunst ja Saksimaa hertsogiriik ·
Roomlaste kuningas
Roomlaste kuningas (ladina keeles Romanorum Rex, saksa keeles Römisch-deutscher König) oli nimetus, mida omistasid endale Saksa kuningad alates Heinrich II-st (valitses 1002–1024), viidates Saksa-Rooma riigile kui Vana-Rooma riigi taastatud lääneosale.
Ostfaal ja Roomlaste kuningas · Roomlaste kuningas ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Ostfaal ja Saksamaa · Saksamaa ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksi dünastia
Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.
Ostfaal ja Saksi dünastia · Saksi dünastia ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksi-Anhalt
Saksi-Anhalt on Saksamaa liidumaa.
Ostfaal ja Saksi-Anhalt · Saksi-Anhalt ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksi-Wittenberg
Saksi-Wittenbergi hertsogkond (sks Herzogtum Sachsen-Wittenberg) oli aastatel 1296–1356 Saksa-Rooma riigi osastisriik, mille keskus oli Wittenbergis.
Ostfaal ja Saksi-Wittenberg · Saksi-Wittenberg ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksid
Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).
Ostfaal ja Saksid · Saksid ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksimaa kuurvürstiriik
Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis.
Ostfaal ja Saksimaa kuurvürstiriik · Saksimaa hertsogiriik ja Saksimaa kuurvürstiriik ·
Tüüringi
Tüüringi on Saksamaa liidumaa, mis asub riigi keskosas.
Ostfaal ja Tüüringi · Saksimaa hertsogiriik ja Tüüringi ·
Vendid
obodriitide asualade piirid aastal 810 Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid lääneslaavlased, kes elasid Visla ääres ja sellest lääne pool, germaanlaste naabruses.
Ostfaal ja Vendid · Saksimaa hertsogiriik ja Vendid ·
Vestfaal
Reini jõe kaart Kesk-Euroopa kaart aastatel 919 - 1125, William Robert Shepherdi järgi. Hõimuhertsogkonnad on: Saksimaa (kollane) sh '''Vestfaalia''', Frankimaa (sinine), Baieri (roheline), Švaabimaa (heleoranž), Alam-Lotring (tumeroosa), Ülem-Lotring (heleroosa) ja Tüüringi (tumeoranž). Vestfaal (saksa Westfalen) on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmas alasid praegustel Alam-Saksi ja Nordrhein-Westfaleni liidumaadel.
Ostfaal ja Vestfaal · Saksimaa hertsogiriik ja Vestfaal ·
Vestfaali hertsogkond
Vestfaali hertsogkond ja teised Lääne-Saksamaa riigid u. aastal 1645 Vestfaali hertsogkond (1180–1803) oli ajalooline territoorium suuremas Vestfaali piirkonnas, paiknedes tänapäeva Saksamaa Nordrhein-Westfaleni idaosas.
Ostfaal ja Vestfaali hertsogkond · Saksimaa hertsogiriik ja Vestfaali hertsogkond ·
Welfid
Braunschweig-Lüneburgi vapp Hohenstaufenite valdused Põhja-Euroopas 1176. aastal Welfide valdused Heinrich Lõvi ajal Welfid on Euroopa dünastia, millest on pärit olnud paljud Saksa ja Suurbritannia monarhid 11.–20.
Ostfaal ja Welfid · Saksimaa hertsogiriik ja Welfid ·
Widukind
Widukind (saksa keeles ka Wittekind) oli sakside juht (dux Saxonum) ja Frangi riigi kuninga Karl Suure vastaste juht Saksi sõdade ajal 777–785.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Ostfaal ja Saksimaa hertsogiriik ühist
- Millised on sarnasused Ostfaal ja Saksimaa hertsogiriik
Võrdlus Ostfaal ja Saksimaa hertsogiriik
Ostfaal on 53 suhted, samas Saksimaa hertsogiriik 249. Kuna neil ühist 37, Jaccard indeks on 12.25% = 37 / (53 + 249).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Ostfaal ja Saksimaa hertsogiriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
