27 suhted: Ajalugu, Autonoomia, Balti Ajaloo Komisjon, Balti kubermangud, Baltimaad, Baltisakslased, Berliin, Carl Schirren, Eesti entsüklopeedia, Eraõigus, Göttingen, Ida-Euroopa, Imperialism, Kagu-Euroopa, Kolmas riik, Nõukogude Liit, Poola, Rass, Saksa keel, Sakslased, Tartu Ülikool, Theodor Schiemann, 19. sajand, 1902, 1950, 1951, 1990. aastad.
Ajalugu
Mõistega "ajalugu" tähistatakse nii minevikus toimunud sündmusi kui nende kirjeldust.
Uus!!: Ostforschung ja Ajalugu · Näe rohkem »
Autonoomia
Maarianhamina Autonoomia (kreeka keeles autos 'ise', nomos 'seadus') on osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näiteks ühele rahvusele.
Uus!!: Ostforschung ja Autonoomia · Näe rohkem »
Balti Ajaloo Komisjon
Balti Ajaloo Komisjon (saksa keeles Baltische Historische Kommission; lühend BAK või BHK) on Saksamaal tegutsev Baltikumi (peamiselt Eesti ja Läti) ajaloost huvitunud ajaloolasi koondav vabatahtlik ühendus.
Uus!!: Ostforschung ja Balti Ajaloo Komisjon · Näe rohkem »
Balti kubermangud
Venemaa keisririigi Läänemere kubermangud. Kaart Meyeri leksikonis Balti (kindral)kubermangud ehk Balti provintsid (vene keeles Прибалтийский край või Остзейский край) olid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa valitsemiseks loodud Vene administratiivüksused 18. sajandist kuni Venemaa keisririigi lagunemiseni 1917.
Uus!!: Ostforschung ja Balti kubermangud · Näe rohkem »
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Uus!!: Ostforschung ja Baltimaad · Näe rohkem »
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Uus!!: Ostforschung ja Baltisakslased · Näe rohkem »
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Uus!!: Ostforschung ja Berliin · Näe rohkem »
Carl Schirren
Carl Christian Gerhard Schirren (20. november (vkj 8. november) 1826 – 11. detsember (vkj 28. november) 1910) oli baltisaksa ajaloolane, publitsist ja avaliku elu tegelane.
Uus!!: Ostforschung ja Carl Schirren · Näe rohkem »
Eesti entsüklopeedia
"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1989 pealkirjaga "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) ja alates 5.
Uus!!: Ostforschung ja Eesti entsüklopeedia · Näe rohkem »
Eraõigus
Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse ja privaatautonoomia põhimõttel.
Uus!!: Ostforschung ja Eraõigus · Näe rohkem »
Göttingen
Göttingen (alamsaksa keeles Chöttingen) on ülikoolilinn Saksamaal Alam-Saksimaal.
Uus!!: Ostforschung ja Göttingen · Näe rohkem »
Ida-Euroopa
Ida-Euroopa Ida-Euroopa liigitus ÜRO järgi Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.
Uus!!: Ostforschung ja Ida-Euroopa · Näe rohkem »
Imperialism
Karikatuur Kaplinnast Kaironi raudteeprojektile Imperialism (ladina keeles imperare valitsema; imperium valitsetav maa-ala; näiteks Imperium Romanum) on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Ostforschung ja Imperialism · Näe rohkem »
Kagu-Euroopa
Seonduvate piirkondade sisealad Kagu-Euroopa on mitteametlik regioon Euroopa kaguosas, mille koosseisu kuuluvad need Ida- ja Lõuna-Euroopa riigid, mis asuvad Balkani poolsaarel, või nendest põhjakaares (Rumeenia ja Moldova), sealhulgas Kreeta saarel ja Küprose saarel.
Uus!!: Ostforschung ja Kagu-Euroopa · Näe rohkem »
Kolmas riik
Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.
Uus!!: Ostforschung ja Kolmas riik · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Ostforschung ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Ostforschung ja Poola · Näe rohkem »
Rass
Rass ehk inimrass on termin, mida on kasutatud suure geneetiliselt päranduvate eripäradega inimrühma kohta.
Uus!!: Ostforschung ja Rass · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Ostforschung ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Uus!!: Ostforschung ja Sakslased · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Ostforschung ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Theodor Schiemann
Theodor Schiemann Theodor Heinrich Christian Karl Schiemann (5. juuli (vkj)/ 17. juuli 1847 Grobiņa, Kuramaa – 26. jaanuar 1921 Berliin) oli baltisakslasest ajaloolane, arhivaar ja harrastusarheoloog.
Uus!!: Ostforschung ja Theodor Schiemann · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Ostforschung ja 19. sajand · Näe rohkem »
1902
1902.
Uus!!: Ostforschung ja 1902 · Näe rohkem »
1950
1950.
Uus!!: Ostforschung ja 1950 · Näe rohkem »
1951
1951.
Uus!!: Ostforschung ja 1951 · Näe rohkem »
1990. aastad
1990.
Uus!!: Ostforschung ja 1990. aastad · Näe rohkem »