Sarnasusi Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa
Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa on 16 ühist asja (Unioonpeedia): Frangi riik, Hertsogkond, Investituuritüli, Itaalia, Katoliku kirik, Kesk-Euroopa, Norra, Paavst, Pommeri, Rein, Saksa kuningas, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa kuningriik, Saksi dünastia, Taani.
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Frangi riik ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Frangi riik ja Saksamaa ·
Hertsogkond
Hertsogkond on territoorium, lään või maaomand, mida valitseb hertsog või hertsoginna.
Hertsogkond ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Hertsogkond ja Saksamaa ·
Investituuritüli
Investituuritüli oli aastatel 1075–1122 kestnud Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel.
Investituuritüli ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Investituuritüli ja Saksamaa ·
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Itaalia ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Itaalia ja Saksamaa ·
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Katoliku kirik ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Katoliku kirik ja Saksamaa ·
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Kesk-Euroopa ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Kesk-Euroopa ja Saksamaa ·
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Norra ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Norra ja Saksamaa ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Paavst · Paavst ja Saksamaa ·
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Pommeri · Pommeri ja Saksamaa ·
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Rein · Rein ja Saksamaa ·
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa kuningas · Saksa kuningas ja Saksamaa ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma keiser · Saksa-Rooma keiser ja Saksamaa ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma riik · Saksa-Rooma riik ja Saksamaa ·
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik · Saksamaa ja Saksamaa kuningriik ·
Saksi dünastia
Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.
Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksi dünastia · Saksamaa ja Saksi dünastia ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa ühist
- Millised on sarnasused Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa
Võrdlus Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa
Otto I (Saksa-Rooma keiser) on 96 suhted, samas Saksamaa 400. Kuna neil ühist 16, Jaccard indeks on 3.23% = 16 / (96 + 400).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: