Sarnasusi Ovulatsioon ja Rasedus
Ovulatsioon ja Rasedus on 15 ühist asja (Unioonpeedia): Ajuripats, Emakas, Homöostaas, Hormoonid, Medicina, Menstruatsioon, Munajuha, Munarakk, Munasari, Naine, Organism, Sügoot, Sünnitus, Suguelundid, Viljastumine.
Ajuripats
pisi Ajuripats ehk hüpofüüs (inglise keeles hypophysis, pituitary gland, ladina keeles hypophysis; glandula pituitaria) on selgroogsete organismide peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus paiknev munaja kujuga kehake, ka sisenõrenääre.
Ajuripats ja Ovulatsioon · Ajuripats ja Rasedus ·
Emakas
Emakas ehk uterus (ladina uterus) on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) ja mõningate teiste selgroogsete paaritu suguelund, milles loode tiinuse (raseduse) korral areneb.
Emakas ja Ovulatsioon · Emakas ja Rasedus ·
Homöostaas
Homöostaas tähendab bioloogias organismi parameetrite hoidmist teatud piiratud vahemikus.
Homöostaas ja Ovulatsioon · Homöostaas ja Rasedus ·
Hormoonid
Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.
Hormoonid ja Ovulatsioon · Hormoonid ja Rasedus ·
Medicina
Kirjastus Medicina ehk Aktsiaselts Medicina ehk Medicina AS (ka – Medicina, vana registrinumber 01262883, registrikood 10380512) oli Eesti Arstide Liidu, Soome Arstide Seltsi Duodecim ja kirjastuse Kustannus Oy Duodecim poolt Eestis 2.
Medicina ja Ovulatsioon · Medicina ja Rasedus ·
Menstruatsioon
Menstruatsioon ehk menses ehk menorröa ehk menorraagia (varem ka kuupuhastus), argikeeles ka päevad, on naisel (ka emasahvi), vastavalt menstruaaltsüklile, tekkiv emakalimaskesta irdumine, mis avaldub menstruaalverejooksuna.
Menstruatsioon ja Ovulatsioon · Menstruatsioon ja Rasedus ·
Munajuha
Munajuha (ladina keeles tuba uterina; tuba faloppii; ka: salpinx) on selgroogse emasloomade (sh naise) torukujuline sisesuguelund, mille kaudu kandub munarakk emakasse.
Munajuha ja Ovulatsioon · Munajuha ja Rasedus ·
Munarakk
Munarakk Munarakk (ka ootsüüt või ovotsüüt) on suguliselt paljuneva emasorganismi sugurakk.
Munarakk ja Ovulatsioon · Munarakk ja Rasedus ·
Munasari
Munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on mitmete suguliselt paljunevate selgrootute ning paljude selgroogsete emasloomade (sealhulgas naise) suguelund.
Munasari ja Ovulatsioon · Munasari ja Rasedus ·
Naine
Naissoo sümbol on ka Veenuse sümbol Naine on naissoost täiskasvanud inimene (mitte mees soo järgi ning mitte tüdruk ega neiu vanuse järgi).
Naine ja Ovulatsioon · Naine ja Rasedus ·
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Organism ja Ovulatsioon · Organism ja Rasedus ·
Sügoot
Sügoot on viljastatud (diploidne) munarakk, mis on tekkinud emas- ja isassuguraku ehk gameedi ühinemisel.
Ovulatsioon ja Sügoot · Rasedus ja Sügoot ·
Sünnitus
Loote laskuv pea Sünnitus ehk sünnitamine on raseduse kulminatsioon, kus üks või mitu loodet väljub naise emakast.
Ovulatsioon ja Sünnitus · Rasedus ja Sünnitus ·
Suguelundid
Kimalaseliikide välissuguelundid. Vasakul ''Bombus alpinus'', paremal ''Bombus polaris'' Suguelundid on reproduktiivelundkonna elundid, mille ülesandeks on soo jätkamine.
Ovulatsioon ja Suguelundid · Rasedus ja Suguelundid ·
Viljastumine
Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Ovulatsioon ja Rasedus ühist
- Millised on sarnasused Ovulatsioon ja Rasedus
Võrdlus Ovulatsioon ja Rasedus
Ovulatsioon on 36 suhted, samas Rasedus 123. Kuna neil ühist 15, Jaccard indeks on 9.43% = 15 / (36 + 123).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Ovulatsioon ja Rasedus. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: