Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Paavst ja Taani valdused Eestis

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Paavst ja Taani valdused Eestis

Paavst vs. Taani valdused Eestis

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea. Taani kuningas (1202–1241) Waldemar II Taani valdused Eestis olid Taani kuninga Valdemar II poolt Läänemere ristisõdade käigus 13.

Sarnasusi Paavst ja Taani valdused Eestis

Paavst ja Taani valdused Eestis on 12 ühist asja (Unioonpeedia): Altar, Bulla, Innocentius III, Peapiiskop, Piiskop, Piiskopkond, Saksa ordu, Saksa-Rooma keiser, Tallinn, Vürst, 13. sajand, 16. sajand.

Altar

Altar on ohvrilaud või ohverdamiskoht, kuhu pannakse ohvriannid, mida ohverdatakse ühele või mitmele jumalusele.

Altar ja Paavst · Altar ja Taani valdused Eestis · Näe rohkem »

Bulla

Püha Rooma keiser Karl IV kullast Bulla aastat 1356 Bulla (ladina 'kapsel') on üriku külge kinnitatud metallist pitser.

Bulla ja Paavst · Bulla ja Taani valdused Eestis · Näe rohkem »

Innocentius III

Innocentius III (Lotario dei Conti di Segni või Lotario de' Conti di Segni; 1160 või 1161 – 16. juuli 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani.

Innocentius III ja Paavst · Innocentius III ja Taani valdused Eestis · Näe rohkem »

Peapiiskop

Peapiiskop on kiriku hierarhias kindla kirikupiirkonna (piiskopkonna) kõrgeim ülevaataja.

Paavst ja Peapiiskop · Peapiiskop ja Taani valdused Eestis · Näe rohkem »

Piiskop

Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.

Paavst ja Piiskop · Piiskop ja Taani valdused Eestis · Näe rohkem »

Piiskopkond

Piiskopkond ehk diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.

Paavst ja Piiskopkond · Piiskopkond ja Taani valdused Eestis · Näe rohkem »

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.

Paavst ja Saksa ordu · Saksa ordu ja Taani valdused Eestis · Näe rohkem »

Saksa-Rooma keiser

Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.

Paavst ja Saksa-Rooma keiser · Saksa-Rooma keiser ja Taani valdused Eestis · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Paavst ja Tallinn · Taani valdused Eestis ja Tallinn · Näe rohkem »

Vürst

Vürst on Saksamaal hertsogist madalam, Venemaal suurvürstist madalam aadlitiitel, samuti monarhitiitel.

Paavst ja Vürst · Taani valdused Eestis ja Vürst · Näe rohkem »

13. sajand

13.

13. sajand ja Paavst · 13. sajand ja Taani valdused Eestis · Näe rohkem »

16. sajand

16.

16. sajand ja Paavst · 16. sajand ja Taani valdused Eestis · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Paavst ja Taani valdused Eestis

Paavst on 214 suhted, samas Taani valdused Eestis 190. Kuna neil ühist 12, Jaccard indeks on 2.97% = 12 / (214 + 190).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Paavst ja Taani valdused Eestis. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »