Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Patuoinas (maal) ja Viimnepäev

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Patuoinas (maal) ja Viimnepäev

Patuoinas (maal) vs. Viimnepäev

"Patuoinas" (inglise keeles "Scapegoat" (sõna-sõnalt 'patukits') on inglise kunstniku William Holman Hunti (1827–1910) õlimaal lõuendil. Ajavahemikus 1854–1856 valminud teosel on kujutatud kolmandas Moosese raamatus kirjeldatud patuoinast. Lunastuspühal mähiti kitse sarvede ümber kogukonna patte sümboliseeriv punane kangas ja aeti kits minema. Sel moel vabanes kogukond pattudest. Hunt alustas maalimist Surnumere kaldal ja lõpetas teose oma Londoni ateljees. Maalist valmis kaks versiooni. Esimesena valminud väiksem, tumedama karvaga kitse ja vikerkaarega teos asub Manchesteris, teine Liverpooli lähedal Port Sunlightis Leedi Leveri galeriis. Kunstnik maalis neid versioone vaheldumisi, aga väiksemat, Manchesteri versiooni peetakse eeltööks suuremale, Liverpooli versioonile, sest just selle saatis kunstnik Kuningliku Kunstiakadeemia näitusele. Kolmandas Moosese raamatus on kirjeldatud patuoinast, kes tuleb israeliitide hõimude karjadest rituaalselt välja heita osana pattude andekssaamise protsessist. Kooskõlas traditsioonilise kristliku teoloogiaga uskus William Hunt, et patuoinas oli Jeesuse lunastusohvri eelkäija ja sümboliseeris Jeesuse seda külge, mida Jesaja on kirjeldanud kui Jumala kannatavat teenrit. Hunt laskis pildiraamile kirjutada kaks piiblitsitaati: «Tõepoolest võttis ta enese peale meie haigused ja kandis meie valusid! Meie aga pidasime teda vigaseks, Jumalast peksetuks ja vaevatuks!» (Jesaja 53:4) ja «Sikk kannab enesega kõik nende patud tühjale maale, sikk lastagu kõrves lahti.» (Kolmas Moosese raamat 16:22). "Patuoinas" on ainus suur teos, mis valmis Huntil tema esimese reisi ajal pühale maale. Selle reisi võttis ta ette sisemise religioossuse kriisi tõttu. Ta käis piibli sündmustikuga seotud paikades, et uurida usu ja tõe seost. Jeruusalemmas kohtus ta müstiku ja maailmalõpukuulutaja Henry Wentworth Monkiga, kellel olid oma seisukohad patuoina tähenduse ja viimsepäeva peatse tuleku kohta. Usuliselt kuuluvuselt oli ta kristlik sionist. Hunt valis maali teema toorast ja see oli osa juutide kristlusse ümberpööramise programmist. Tema meelest sobis judaismi seisukoht patuoina tähendusest kokku kristluse õpetusega Messiast kui kannatavast kujust. Ta kirjutas maalikunstnikust sõbrale John Everett Millais'le: «Ma olen rõõmus, et võib olla vahend, mis juhatab iga vastuvõtliku juudi nägema vihjet Messiale sellisena, nagu ta oli, mitte niisugusena, nagu teda mõistavad nemad, ajutise kuningana.». Viimnepäev on levinud motiiviks ka kunstis. Pildil on Michelangelo selleteemaline fresko Sixtuse kabelis Vatikanis Viimnepäev (viimane päev, maailmalõpp) on meile tuntud maailma(korra) või olemise (eksistentsi) lõpp.

Sarnasusi Patuoinas (maal) ja Viimnepäev

Patuoinas (maal) ja Viimnepäev on 2 ühist asja (Unioonpeedia): Judaism, Kristlus.

Judaism

Taaveti täht Judaism (kreeka sõnast ἰουδαϊσμός iudaismos) ehk juutlus (ka juudi usk, juudiusk) on peamiselt juudi rahva usund.

Judaism ja Patuoinas (maal) · Judaism ja Viimnepäev · Näe rohkem »

Kristlus

Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Kristlus ja Patuoinas (maal) · Kristlus ja Viimnepäev · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Patuoinas (maal) ja Viimnepäev

Patuoinas (maal) on 36 suhted, samas Viimnepäev 36. Kuna neil ühist 2, Jaccard indeks on 2.78% = 2 / (36 + 36).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Patuoinas (maal) ja Viimnepäev. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »