Peajada ja Täht (astronoomia)

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Peajada ja Täht (astronoomia)

Peajada vs. Täht (astronoomia)

valged kääbused) Gliese kataloogist Peajada ehk põhijada on tähti värvusindeksi ja absoluutse tähesuuruse järgi paigutaval Hertzsprungi-Russelli diagrammil pidev ja selgelt nähtav riba, mis kulgeb vasakult ülalt paremale alla. Gaasi ja tolmu kondenseerumine, tähtede moodustumise algus (Lagoon Nebula) Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.

Hapnik ja Peajada · Hapnik ja Täht (astronoomia) · Näe rohkem »

Heelium

lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.

Heelium ja Peajada · Heelium ja Täht (astronoomia) · Näe rohkem »

Kiirgus

Kiirgus on füüsikas energiavoo emiteerimine või edastamine lainete või aineosakeste kujul ruumi või materiaalsesse keskkonda.

Kiirgus ja Peajada · Kiirgus ja Täht (astronoomia) · Näe rohkem »

Must auk

Esimene musta augu jäädvustus inimkonna ajaloos Gravitatsiooniläätse simulatsioon Gravitatsioonilise läätse nähtus moonutab tausta (Suur Magellani Pilv) musta augu ümbruses '''(kunstniku interpretatsioon / tõlgendus)'''. Seni pole astronoomidel õnnestunud saada ülesvõtet, kus oleks gravitatsiooniline lääts nii ilmekalt näha Must auk on aegruumi piirkond, millest lähtuv gravitatsioon on nii tugev, et sellest ei pääse välja miski, isegi mitte valgus, millel on mass (ei aine ega ka elektromagnetkiirgus, küll aga siiski Hawkingi kiirgus).

Must auk ja Peajada · Must auk ja Täht (astronoomia) · Näe rohkem »

Punane kääbus

Punased kääbused ehk punased kääbustähed on väikesed ja suhteliselt jahedad peajada tähed, mille spektriklass on K (hilisem alatüüp; oranžid kääbused) või M. Nende mass on 0,075 Päikese massi (pruuni kääbuse ülempiir) kuni umbes 0,5 Päikese massi ning pinnatemperatuur on alla 4000 K.

Peajada ja Punane kääbus · Punane kääbus ja Täht (astronoomia) · Näe rohkem »

Süsinik

allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.

Peajada ja Süsinik · Süsinik ja Täht (astronoomia) · Näe rohkem »

Supernoova

SN 1994D (hele täpp all vasakul) on pildil eredam kui tema kodugalaktika NGC 4526 Kepleri supernoova (SN 1604) Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi.

Peajada ja Supernoova · Supernoova ja Täht (astronoomia) · Näe rohkem »

Tuumasüntees

Tuumasüntees ehk tuumade liitumine on kergete aatomituumade ühinemine raskemateks tuumadeks.

Peajada ja Tuumasüntees · Täht (astronoomia) ja Tuumasüntees · Näe rohkem »

Valge kääbus

Võrdlus valge kääbuse IK Pegasi B (keskel) ja A klassi IK Pegasi A (vasakul) ning Päikese (paremal) vahel. See valge kääbus omab pinnatemperatuuri umbes 35 500 K Valge kääbus on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega nn surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsioone ja mis jahtub aeglaselt kuni muutumiseni mustaks kääbuseks.

Peajada ja Valge kääbus · Täht (astronoomia) ja Valge kääbus · Näe rohkem »

Vesinik

Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.

Peajada ja Vesinik · Täht (astronoomia) ja Vesinik · Näe rohkem »