Sisukord
116 suhted: Aasta, Ahven, Alajõe, Alajõgi, Alatskivi jõgi, Alissovi kliimaklassifikatsioon, Aluselisus, Antropogeensed tegurid, Avijõgi, Äänisjärv, Batomeeter, Biokeemiline hapnikutarve, BK77, Eesti, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Elavhõbe, Elektrijuhtivus, Emajõgi, Etanool, Euroopa Liit, Eutroofsus, Fütoplankton, Gdovka, Glatsioisostaasia, Haug, Hüdrobioloogia, Hüdrokeemia, Heljum, Jaan-Juhan Oidermaa, Järv, Jõgi, Juuli, Kaadmium, Kaalium, Kaevandamine, Kahepaiksed, Kalad, Kaltsium, Karotenoidid, Kauksi (Alutaguse), Kauksi oja, Köppeni kliimaklassifikatsioon, Keskkonnaminister, Kliimavööde, Klorofüll, Koger, Koha, Koosa jõgi, Kroom, ... Laienda indeks (66 rohkem) »
Aasta
Aasta (lühend a) on ajavahemik kahe järjestikuse sündmuse vahel, mis toimuvad kord iga täistiiru jooksul, mille Maa teeb tiiru ümber Päikese.
Vaata Peipsi järv ja Aasta
Ahven
Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) on ahvenlaste sugukonda ahvena perekonda kuuluv röövkala.
Vaata Peipsi järv ja Ahven
Alajõe
Alajõe (vene keeles Олешница, Olesnitsõ) on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.
Vaata Peipsi järv ja Alajõe
Alajõgi
Alajõgi on jõgi Ida-Viru maakonnas.
Vaata Peipsi järv ja Alajõgi
Alatskivi jõgi
Alatskivi jõgi on Peipsiääre vallas voolav 16,4 km pikkune jõgi, mille lähe on Väljakülas ja mis suubub Peipsi järve.
Vaata Peipsi järv ja Alatskivi jõgi
Alissovi kliimaklassifikatsioon
Kliimavöötmed Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi Alissovi kliimaklassifikatsioon on 1956.
Vaata Peipsi järv ja Alissovi kliimaklassifikatsioon
Aluselisus
Aluselisus ehk leelisus ehk leeliselisus on keemilise ühendi võime moodustada teatavas keskkonnas (tavaliselt vees) hüdroksiidioone, mis neutraliseerivad happeid.
Vaata Peipsi järv ja Aluselisus
Antropogeensed tegurid
Kiviõli põlevkivikeemia kombinaat. Põlevkivitööstusega kaasnevad mitmed mõjud keskkonnale: pinnas, põhjavesi, õhukvaliteet, loomastik ja taimestik Antropogeensed tegurid ehk inimtekkelised tegurid on inimtegevuse mõjul võimendunud või tasandunud ökoloogilised tegurid.
Vaata Peipsi järv ja Antropogeensed tegurid
Avijõgi
Avijõgi (ka Paasvere jõgi, Venevere jõgi) on jõgi, mis saab alguse Muuga külas, läbib Avinurme ja Lohusuu aleviku ning suubub Peipsi järve.
Vaata Peipsi järv ja Avijõgi
Äänisjärv
thumb thumb Äänisjärv ehk Onega järv (varasemad eestikeelsed nimed Oneega järv, Onega; vene Онежское озеро, karjala Oniegu, vepsa Änine, soome Ääninen, Äänisjärvi) on mageveejärv Loode-Venemaal Karjala Vabariigi, Leningradi oblasti ja Vologda oblasti piiril.
Vaata Peipsi järv ja Äänisjärv
Batomeeter
Batomeeter ehk veeproovel (ka Nanseni pudel) on vahend, mis võimaldab veekogust kindlalt sügavuselt proove võtta.
Vaata Peipsi järv ja Batomeeter
Biokeemiline hapnikutarve
Biokeemiline hapnikutarve (BHT; inglise keeles BOD) on mingit vett (harilikult reovee puhul) iseloomustav näitaja, mis väljendab, mitu mg O2 kulub mikroorganismidel uuritava veeproovi, mille ruumala on 1 liiter, kergestilagundatava orgaanilise aine lagundamiseks standardsetel tingimustel (proovi hoitakse temperatuuril 20°C ja pimedas).
Vaata Peipsi järv ja Biokeemiline hapnikutarve
BK77
BK77 ehk Balti 1977.
Vaata Peipsi järv ja BK77
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Peipsi järv ja Eesti
Eesti Keskkonnauuringute Keskus
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ on riigile kuuluv äriühing, mille tegevusaladeks on vee-, õhu- ja pinnaseanalüüsid, toorme ja toodangu laboratoorne analüüs, keskkonnaprojektide juhtimine, keskkonnaekspertiis ja keskkonnaaudit, teadus- ja arendustegevus, keskkonnaalane nõustamine ja koolitus, ohtlike jäätmete analüüs ja käitlemine ning tollilabori teenuse osutamine riigi Maksu- ja Tolliametile.
Vaata Peipsi järv ja Eesti Keskkonnauuringute Keskus
Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut (lühend PKI) on Eesti Maaülikooli instituut.
Vaata Peipsi järv ja Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Elavhõbe
Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80.
Vaata Peipsi järv ja Elavhõbe
Elektrijuhtivus
Elektrijuhtivus on aine või materjali või keha võime võimaldada endas elektrivoolu elektrivälja toimel.
Vaata Peipsi järv ja Elektrijuhtivus
Emajõgi
Emajõgi on jõgi Tartu maakonnas, Eesti suurimaid jõgesid.
Vaata Peipsi järv ja Emajõgi
Etanool
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.
Vaata Peipsi järv ja Etanool
Euroopa Liit
Euroopa lipp Euroopa Liit 1. veebruaril 2020 Euroopa Liit on 27 liikmesriigiga majanduslik ja poliitiline ühendus, mis asub valdavalt Euroopas.
Vaata Peipsi järv ja Euroopa Liit
Eutroofsus
Eutroofsus ehk eutroofia ehk rohketoitelisus on ökosüsteemi seisund, kus veekogus või soos on toitesoolade ehk toiteainete rohkus, mistõttu need ökosüsteemid on enamasti liigirikkad ja produktiivsed.
Vaata Peipsi järv ja Eutroofsus
Fütoplankton
Läänemeres, 3. juuli 2001 Fütoplankton ehk taimhõljum koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti mikroskoopilistest organismidest, kes elavad veekogude eufootilises kihis.
Vaata Peipsi järv ja Fütoplankton
Gdovka
Gdovka (ka Oudova jõgi; vene Гдовка) on jõgi Venemaal Leningradi oblastis Oudova rajoonis.
Vaata Peipsi järv ja Gdovka
Glatsioisostaasia
Glatsioisostaasia on litosfääri vertikaalsihiline liikumine, mille põhjuseks on selle kohal lasuva liustiku lisanduv või vähenev mass.
Vaata Peipsi järv ja Glatsioisostaasia
Haug
Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala.
Vaata Peipsi järv ja Haug
Hüdrobioloogia
Hüdrobioloogia on teadus eluprotsessidest vees, see on vee-elustiku ja elutingimuste (ökoloogia) uurimine.
Vaata Peipsi järv ja Hüdrobioloogia
Hüdrokeemia
Hüdrokeemia (inglise water chemistry) on teadusharu, mille uurimisvaldkonnaks on loodusliku vee koostis, selle kujunemine, muutumine ja seda põhjustavate keemiliste protsesside uurimine.
Vaata Peipsi järv ja Hüdrokeemia
Heljum
Heljum ehk heljeained on vedelikus liikuvad (heljuvad) väikesed tahked osakesed, mis võibolla settib põhja, kui Marticus Piirisus (setteainete 3. seadus) seda lubab.
Vaata Peipsi järv ja Heljum
Jaan-Juhan Oidermaa
Jaan-Juhan Oidermaa 2022. aastal Jaan-Juhan Oidermaa on teadusajakirjanik ja korralduslik juht Eesti Rahvusringhäälingu teadusuudiste portaalis Novaator.
Vaata Peipsi järv ja Jaan-Juhan Oidermaa
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Vaata Peipsi järv ja Järv
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Vaata Peipsi järv ja Jõgi
Juuli
Juuli ehk heinakuu on Gregoriuse kalendris aasta seitsmes kuu.
Vaata Peipsi järv ja Juuli
Kaadmium
Puhas kaadmium Kaadmium (sümbol Cd) on keemiline element järjenumbriga 48, metall.
Vaata Peipsi järv ja Kaadmium
Kaalium
Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Vaata Peipsi järv ja Kaalium
Kaevandamine
Harku karjäär on avakaevandus, kust ammutatakse lubjakivi VKG Ojamaa kaevandus on maa-alune põlevkivikaevandus Kaevandamine on maavara looduslikust seisundist eemaldamine.
Vaata Peipsi järv ja Kaevandamine
Kahepaiksed
Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Vaata Peipsi järv ja Kahepaiksed
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Vaata Peipsi järv ja Kalad
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Vaata Peipsi järv ja Kaltsium
Karotenoidid
Flamingode sulestiku värvus tuleneb karotenoidsetest pigmentidest Karotenoidid on tetraterpenoidsed pigmendid, mis jagunevad kaheks rühmaks: ainult süsinikku ja vesinikku sisaldavateks karoteenideks ning nende oksüdeneerunud derivaatideks ksantofüllideks.
Vaata Peipsi järv ja Karotenoidid
Kauksi (Alutaguse)
Droonivideo Kauksi rannast 2022. aasta juulis Kauksi on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.
Vaata Peipsi järv ja Kauksi (Alutaguse)
Kauksi oja
Kauksi oja on oja Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.
Vaata Peipsi järv ja Kauksi oja
Köppeni kliimaklassifikatsioon
Köppeni kliimaklassifikatsioon on kliimaklassifikatsioon, mille lõi 20. sajandi algul saksa klimatoloog Wladimir Köppen.
Vaata Peipsi järv ja Köppeni kliimaklassifikatsioon
Keskkonnaminister
Keskkonnaminister on valitsuskabineti liige, kelle vastutusalaks on looduskeskkonna ja elurikkuse kaitse.
Vaata Peipsi järv ja Keskkonnaminister
Kliimavööde
Kliimavöötmed on kliima liigituse suurimad üksused.
Vaata Peipsi järv ja Kliimavööde
Klorofüll
Klorofüll annab taimede lehtedele rohelise värvuse Klorofüll (ka leheroheline) on taimedes, vetikates ja tsüanobakterites sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvuse.
Vaata Peipsi järv ja Klorofüll
Koger
Koger ehk harilik koger ehk kuldkoger (Carassius carassius) on karpkalaliste sugukonda kogre perekonda kuuluv kala.
Vaata Peipsi järv ja Koger
Koha
Koha (Sander lucioperca) on ahvenaliste seltsi kuuluv röövkala.
Vaata Peipsi järv ja Koha
Koosa jõgi
Koosa jõgi on jõgi Tartumaal Peipsiääre vallas Praaga külas.
Vaata Peipsi järv ja Koosa jõgi
Kroom
Kroom on keemiline element järjenumbriga 24.
Vaata Peipsi järv ja Kroom
Kullavere jõgi
Kullavere jõgi on jõgi Jõgeva maakonnas.
Vaata Peipsi järv ja Kullavere jõgi
Kuru (Alutaguse)
Kuru on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.
Vaata Peipsi järv ja Kuru (Alutaguse)
Kuru oja
Kuru oja on oja, mis voolab läbi Kuru küla ja suubub Peipsi järve.
Vaata Peipsi järv ja Kuru oja
Laadoga
Paadisadam Laadoga järvel. Tagaplaanil Valamo Issanda Muutmise Klooster Laadoga kaart Neeva valgla kristalsed kivimid Laadoga järv ehk Laadoga (vene keeles Ладожское озеро, karjala keeles Luadogu, soome keeles Laatokka) on järv Euroopas Venemaal.
Vaata Peipsi järv ja Laadoga
Lahustunud hapnik
Lahustunud hapnik (inglise dissolved oxygen, lühend DO) on veeorganismide (sh kalade) eluks vajalik hapnik vees.
Vaata Peipsi järv ja Lahustunud hapnik
Landsat
Landsat-1 Landsat on seeria tehiskaaslasi, mis on Maa seire satelliidid.
Vaata Peipsi järv ja Landsat
Latikas
Latikas (Abramis brama) on karpkalalaste sugukonda latika perekonda kuuluv kala.
Vaata Peipsi järv ja Latikas
Lämmijärv
Lämmijärve paiknemine kaardil (punase joonega) Lämmijärv ('soe järv'; võru Lämmijärv́, vene Тёплое озеро) on osa Peipsi-Pihkva järvest.
Vaata Peipsi järv ja Lämmijärv
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Peipsi järv ja Läti
Lõimis
Lõimis ehk mulla mehaaniline (granulomeetriline) koostis ehk mulla tekstuur näitab eri osakeste (nt liiva, muda, savi) suhtelist sisaldust pinnases.
Vaata Peipsi järv ja Lõimis
Liitesaar
Liitesaar (ka Vasikakuiv) on saar Lämmijärves Saksa lahe kirdeosas Uhti nina juures Piirissaarest läänes.
Vaata Peipsi järv ja Liitesaar
Luide
Surmaoru Rahvuspargis Kelso luited Mojave kõrbes Luide on tuuletekkeline positiivne pinnavorm.
Vaata Peipsi järv ja Luide
Luts
Luts (Lota lota) on lutslaste (Lotidae) sugukonda (traditsiooniliselt käsitletud tursaliste (Gadiformes) sugukonnas) kuuluv röövkala.
Vaata Peipsi järv ja Luts
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Vaata Peipsi järv ja Magneesium
Mandrijää
Mandrijää ehk jääkilp on suure paksuse ning enam kui 50 000 km² pindalaga liustik, mis võib reeglina laieneda kõigis suundades.
Vaata Peipsi järv ja Mandrijää
Männik
Männik Eestis Männik Meenikunno maastikukaitsealal Eesti männikute levikukaart (rohelisega) Männik talvel, Seidla kandis 2017. aastal. Männik ehk männimets on mets, kus valdav puu on mänd (Eestis harilik mänd).
Vaata Peipsi järv ja Männik
Mehikoorma
Mehikoorma tuletorn, samas kõrval asub ka piirivalvekordon Mehikoorma luterliku kiriku varemed Mehikoorma on alevik Põlva maakonnas Räpina vallas.
Vaata Peipsi järv ja Mehikoorma
Mereline paraskliima
Merelise paraskliima kliimadiagramm (Plymouth, Suurbritannia) Mereline paraskliima ehk parasvöötme mereline kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi paraskliima alamtüüp, mis kujuneb paraskliimavöötmes ookeanide kohal ja mandrite läänerannikutel.
Vaata Peipsi järv ja Mereline paraskliima
Mustvee jõgi
Mustvee jõgi (ka Lissioja, Mustjõgi) on jõgi Jõgevamaal.
Vaata Peipsi järv ja Mustvee jõgi
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Vaata Peipsi järv ja Naatrium
Narva jõgi
Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.
Vaata Peipsi järv ja Narva jõgi
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Vaata Peipsi järv ja Nikkel
Nina küla
Nina on küla Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Peipsi järve läänerannikul.
Vaata Peipsi järv ja Nina küla
Nivelleerimine
Nivelliir statiivil Nivelleerimine ehk kõrguslik mõõdistamine ehk kõrgusmõõdistus on mõõdistamine, mille korral määratakse maapinna punktide omavahelised kõrguslikud erinevused ehk kõrguskasvud.
Vaata Peipsi järv ja Nivelleerimine
Nurg
Nurg (Blicca bjoerkna) on karpkalalaste sugukonda kuuluv kalaliik.
Vaata Peipsi järv ja Nurg
Oja
Nigula oja Rannu vallas Tartumaal Mägioja Butchers Creek Austraalias Yellow River Indianas Oja on jõest väiksem looduslik vooluveekogu.
Vaata Peipsi järv ja Oja
Põhja-Euroopa
Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.
Vaata Peipsi järv ja Põhja-Euroopa
Põlevkivi
Eesti põlevkivi ehk kukersiit Jordaania põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim.Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist.
Vaata Peipsi järv ja Põlevkivi
Põllumajandus
Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.
Vaata Peipsi järv ja Põllumajandus
Peipsi Infokeskus
Peipsi Infokeskus on mittetulundusühendus, mis edendab kohalikku elu Peipsi järve äärses piirkonnas.
Vaata Peipsi järv ja Peipsi Infokeskus
Peipsi siig
Peipsi siig ehk ihes (Coregonus lavaretus maraenoides) on lõhelaste sugukonda kuuluva merisiia alamliik.
Vaata Peipsi järv ja Peipsi siig
Peipsi tint
Peipsi tint ehk tint (Osmerus eperlanus morfa spirinchus) on tintlaste sugukonda kuuluv meritindi morfa (vorm).
Vaata Peipsi järv ja Peipsi tint
Peipsi-Pihkva järv
Peipsi-Pihkva järv (vene Псковско-Чудское озеро, Чудско-Псковское озеро) on Eesti suurim järv, mis koosneb kolmest osast: Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvest.
Vaata Peipsi järv ja Peipsi-Pihkva järv
Peipsivenelased
Peipsivenelased on Eesti venelased, kes elavad Peipsi järve ääres, peamiselt Mustveel ja Kallaste linnas, Raja, Kolkja, Kasepää ja Varnja külas ning Piirissaarel.
Vaata Peipsi järv ja Peipsivenelased
Pihkva järv
Pihkva järve asend Pihkva järve kallas Lüübnitsa külas Pihkva järv (võru Pihkva järv́ ehk Talaba järv́, vene Псковское озеро) on Peipsi-Pihkva järve lõunapoolne osa, mida Peipsi järvega ühendab kitsas Lämmijärv.
Vaata Peipsi järv ja Pihkva järv
Piilsi jõgi
Piilsi jõgi on jõgi Ida-Virumaal Mustvee vallas.
Vaata Peipsi järv ja Piilsi jõgi
Piirissaar
Piirissaar (Borka, vene keeles Пийриссаар, Пийрисар, Желачек (Želatšek), Межа (Meža), Порка (Porka), saksa keeles Porka) on saar Tartu maakonnas Peipsi järve ja Lämmijärve piiril, 15 km Emajõe suudmest kagus.
Vaata Peipsi järv ja Piirissaar
Plii
Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.
Vaata Peipsi järv ja Plii
Ranna
Ranna on küla Tartu maakonnas Peipsiääre vallas.
Vaata Peipsi järv ja Ranna
Rannaprotsessid
Rannaprotsessid on rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärjel toimuvad protsessid, mis hõlmavad setete kuhjumist, rännet ja kulutust.
Vaata Peipsi järv ja Rannaprotsessid
Rannapungerja jõgi
Rannapungerja jõgi on jõgi Eestis Ida-Viru maakonnas.
Vaata Peipsi järv ja Rannapungerja jõgi
Rääbis
Rääbis (Coregonus albula) on lõheliste seltsi kuuluv väike kala.
Vaata Peipsi järv ja Rääbis
Rändlinnud
Rändlinnud on linnud, kes vahetavad elukohta vastavalt aastaajale.
Vaata Peipsi järv ja Rändlinnud
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Vaata Peipsi järv ja Räni
Remniku
Remniku on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.
Vaata Peipsi järv ja Remniku
Remniku oja
Remniku oja on oja Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.
Vaata Peipsi järv ja Remniku oja
Roosärg
Roosärg (Scardinius erythrophthalmus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Vaata Peipsi järv ja Roosärg
Sademed
Kliimadiagrammil kujutatakse sademete hulka tulpadega Sademed on atmosfäärist maapinnale langevad vedelad või tahked veeosakesed.
Vaata Peipsi järv ja Sademed
Särg
Särg (Rutilus rutilus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Vaata Peipsi järv ja Särg
Secchi ketas
Levinumad Secchi kettad: vasakul traditsiooniline valge ja paremal suhteliselt uuem mustvalge koloratsiooniga Secchi ketas ehk valge ketas on limnoloogias, harvem okeanograafias, kasutatav vahend, mille abil tehakse kindlaks uuritava veekogu vee läbipaistvus.
Vaata Peipsi järv ja Secchi ketas
Seire
Nahkhiire vanuse määramine nahkhiirte riikliku seire käigus Seire (ka monitooring) on millegi muutuste pidev jälgimine (vaatlus) mingi ajavahemiku jooksul.
Vaata Peipsi järv ja Seire
Soostumine
Soostumine on looduslikult toimuv mullatekkeprotsess, mille käigus toimub liigniiske keskkonna tingimustes orgaanilist ainet sisaldavate horisontide (huumushorisondi ja maapinna) turvastumine ja mineraalsete horisontide gleistumine.
Vaata Peipsi järv ja Soostumine
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Vaata Peipsi järv ja Temperatuur
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Vaata Peipsi järv ja Tsink
Uusküla oja
Uusküla oja on oja Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.
Vaata Peipsi järv ja Uusküla oja
Valgla
jõgikonnad Veekogu valgla ehk valgala (ka vesikond, bassein) on maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab.
Vaata Peipsi järv ja Valgla
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Vaata Peipsi järv ja Vask
Väetis
orus 1942. aastal rajatud näidispõld, mille ühte poolt väetati ja teist mitte Väetis ehk väetusaine soodustab taime toitumist ja sellega kaasnevat kasvamist.
Vaata Peipsi järv ja Väetis
Vänern
Vänern on järv Rootsis.
Vaata Peipsi järv ja Vänern
Võrtsjärv
Võrtsjärv Droonivideo Võrtsjärvest ja Vaibla külast 2022. aasta augustis Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti piires olev järv.
Vaata Peipsi järv ja Võrtsjärv
Veebruar
Veebruar on Juliuse kalendris ja Gregoriuse kalendris aasta teine kuu, samuti aasta kõige lühem kuu.
Vaata Peipsi järv ja Veebruar
Veeseadus
Veeseadus (lühend VeeS) on Eesti seadus, mis reguleerib Eestis veega seotut.
Vaata Peipsi järv ja Veeseadus
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Peipsi järv ja Venemaa
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Vaata Peipsi järv ja Vesi
Vesinikeksponent
Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).
Vaata Peipsi järv ja Vesinikeksponent
Zooplankton
hiilgevähiliste seltsi kuuluv ''Meganyctiphanes norvegica'' Zooplankton ehk loomhõljum on pelagiaalis hõljuvate valdavalt heterotroofse toitumistüübiga loomorganismide (zooplankterite) kogum.
Vaata Peipsi järv ja Zooplankton
Tuntud ka kui Peipsi.