Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Pfalzi kuurvürstkond ja Tšehhi kuningriik

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Pfalzi kuurvürstkond ja Tšehhi kuningriik

Pfalzi kuurvürstkond vs. Tšehhi kuningriik

Vapp Lipp Pfalzi kuurvürstkonna jaotus aastal 1789. Reini pfaltskrahvkond (saksa keeles Pfalzgrafschaft bei Rhein), hiljem Pfalzi kuurvürstkond (saksa keeles Kurpfalz), oli Saksa-Rooma riigi ajalooline territoorium, pfaltskrahvi hallatav pfaltskrahvkond. Tšehhi kuningriik oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamik paikneb tänapäevases Tšehhi vabariigis.

Sarnasusi Pfalzi kuurvürstkond ja Tšehhi kuningriik

Pfalzi kuurvürstkond ja Tšehhi kuningriik on 17 ühist asja (Unioonpeedia): Švaabimaa, Čechy, Ferdinand II, Friedrich V (Pfalzi kuurvürst), Hohenstaufenid, Kuurvürst, Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser), Luterlus, Pfalzi kuurvürstkond, Preisimaa, Protestantism, Ruprecht (Saksa kuningas), Saali dünastia, Saksa kuningas, Saksa-Rooma riik, Wittelsbachi dünastia, 1356. aasta kuldbulla.

Švaabimaa

1572. aasta Švaabimaa kaart Švaabimaa (saksa keeles Schwaben) on ajalooline piirkond Saksamaa edelaosas Baden-Württembergi liidumaal ja Baieri liidumaal, kus elavad švaabid – sakslased, kes räägivad saksa keele švaabi murret.

Švaabimaa ja Pfalzi kuurvürstkond · Švaabimaa ja Tšehhi kuningriik · Näe rohkem »

Čechy

Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.

Pfalzi kuurvürstkond ja Čechy · Tšehhi kuningriik ja Čechy · Näe rohkem »

Ferdinand II

Ferdinand II (9. juuli 1578 – 15. veebruar 1637) oli Saksa-Rooma keiser 1619–1637.

Ferdinand II ja Pfalzi kuurvürstkond · Ferdinand II ja Tšehhi kuningriik · Näe rohkem »

Friedrich V (Pfalzi kuurvürst)

Friedrich V (26. august 1596 – 29. november 1632 Mainz) oli Saksa-Rooma riigi Pfalzi kuurvürstkonna kuurvürst 1610–1623 ja Böömimaa kuningas Friedrich I nime all 1619–1620.

Friedrich V (Pfalzi kuurvürst) ja Pfalzi kuurvürstkond · Friedrich V (Pfalzi kuurvürst) ja Tšehhi kuningriik · Näe rohkem »

Hohenstaufenid

Hohenstaufenite vapp Hohenstaufenid (ka Staufenid) oli Saksamaa valitsejatedünastia, kes oli võimul aastatel 1138–1254.

Hohenstaufenid ja Pfalzi kuurvürstkond · Hohenstaufenid ja Tšehhi kuningriik · Näe rohkem »

Kuurvürst

Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.

Kuurvürst ja Pfalzi kuurvürstkond · Kuurvürst ja Tšehhi kuningriik · Näe rohkem »

Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)

Ludwig IV Ludwig IV (ka Ludwig Baierist; 1282 – 11. oktoober 1347) oli Wittelsbachi dünastiast pärinev Saksa kuningas alates 1314, alates 1328 ka Saksa-Rooma keiser.

Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Pfalzi kuurvürstkond · Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Tšehhi kuningriik · Näe rohkem »

Luterlus

Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.

Luterlus ja Pfalzi kuurvürstkond · Luterlus ja Tšehhi kuningriik · Näe rohkem »

Pfalzi kuurvürstkond

Vapp Lipp Pfalzi kuurvürstkonna jaotus aastal 1789. Reini pfaltskrahvkond (saksa keeles Pfalzgrafschaft bei Rhein), hiljem Pfalzi kuurvürstkond (saksa keeles Kurpfalz), oli Saksa-Rooma riigi ajalooline territoorium, pfaltskrahvi hallatav pfaltskrahvkond.

Pfalzi kuurvürstkond ja Pfalzi kuurvürstkond · Pfalzi kuurvürstkond ja Tšehhi kuningriik · Näe rohkem »

Preisimaa

Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Pfalzi kuurvürstkond ja Preisimaa · Preisimaa ja Tšehhi kuningriik · Näe rohkem »

Protestantism

Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.

Pfalzi kuurvürstkond ja Protestantism · Protestantism ja Tšehhi kuningriik · Näe rohkem »

Ruprecht (Saksa kuningas)

Ruprecht (1352–1410) oli Wittelsbachi dünastiast pärinev Saksa kuningas 1400–1410.

Pfalzi kuurvürstkond ja Ruprecht (Saksa kuningas) · Ruprecht (Saksa kuningas) ja Tšehhi kuningriik · Näe rohkem »

Saali dünastia

336x336px Saali dünastia, ka Franki dünastia (saksa keeles Salier) oli dünastia kõrgkkeskkaegses Euroopas, mille kuningad valitsesid Saksamaal aastatel 1024–1125.

Pfalzi kuurvürstkond ja Saali dünastia · Saali dünastia ja Tšehhi kuningriik · Näe rohkem »

Saksa kuningas

Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.

Pfalzi kuurvürstkond ja Saksa kuningas · Saksa kuningas ja Tšehhi kuningriik · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.

Pfalzi kuurvürstkond ja Saksa-Rooma riik · Saksa-Rooma riik ja Tšehhi kuningriik · Näe rohkem »

Wittelsbachi dünastia

Wittelsbachi dünastia valitses Baierit 1180–1918, samuti olid sellest soost pärinevad monarhid võimul Skandinaavias, kõige pikemalt Rootsis (1654–1721).

Pfalzi kuurvürstkond ja Wittelsbachi dünastia · Tšehhi kuningriik ja Wittelsbachi dünastia · Näe rohkem »

1356. aasta kuldbulla

Karli silla juures 1356.

1356. aasta kuldbulla ja Pfalzi kuurvürstkond · 1356. aasta kuldbulla ja Tšehhi kuningriik · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Pfalzi kuurvürstkond ja Tšehhi kuningriik

Pfalzi kuurvürstkond on 81 suhted, samas Tšehhi kuningriik 197. Kuna neil ühist 17, Jaccard indeks on 6.12% = 17 / (81 + 197).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Pfalzi kuurvürstkond ja Tšehhi kuningriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »