Sarnasusi Pihkva vürstiriik ja Tartu piiskopkond
Pihkva vürstiriik ja Tartu piiskopkond on 21 ühist asja (Unioonpeedia): Albert (Riia piiskop), Hermann von Buxhövden, Jaroslav Tark, Liivimaa ordu, Mõõgavendade ordu, Miikse oja, Moskva suurvürstiriik, Novgorodi vabariik, Otepää, Otepää piiskopilinnus, Pihkva, Pihkva järv, Riia peapiiskop, Riia peapiiskopkond, Sakala, Tartu piiskop, Ugandi, Vana-Liivimaa, Vasall, Vastseliina, Vastseliina piiskopilinnus.
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Pihkva vürstiriik · Albert (Riia piiskop) ja Tartu piiskopkond ·
Hermann von Buxhövden
Hermann von Buxhövden, Tartu piiskopina Hermann I (1163 – pärast 1248) oli saksa päritolu Liivimaa kirikutegelane ning Lihula ja Tartu piiskopkonna piiskop, Hermann oli nii Tartu piiskopkonna ilmalik maaisand, Saksa-Rooma riigi riigivürst, kui ka vaimulik valitseja.
Hermann von Buxhövden ja Pihkva vürstiriik · Hermann von Buxhövden ja Tartu piiskopkond ·
Jaroslav Tark
Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. Ehkki Jaroslavi tarkust kroonikates korduvalt kiideti, ei pärine liignimi Tark vürsti eluajast. Selle andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin, et eristada teda teistest Jaroslav Vladimirovitši nimelistest vürstidest. Kiievi-Vene 1015–1113.
Jaroslav Tark ja Pihkva vürstiriik · Jaroslav Tark ja Tartu piiskopkond ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Liivimaa ordu ja Pihkva vürstiriik · Liivimaa ordu ja Tartu piiskopkond ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Mõõgavendade ordu ja Pihkva vürstiriik · Mõõgavendade ordu ja Tartu piiskopkond ·
Miikse oja
Miikse oja Vastseliina linnuse juures Miikse oja (ka Meeksi oja, Jaama oja) on 13,3 km pikkune oja, mis suubub Piusa jõkke.
Miikse oja ja Pihkva vürstiriik · Miikse oja ja Tartu piiskopkond ·
Moskva suurvürstiriik
Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.
Moskva suurvürstiriik ja Pihkva vürstiriik · Moskva suurvürstiriik ja Tartu piiskopkond ·
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Novgorodi vabariik ja Pihkva vürstiriik · Novgorodi vabariik ja Tartu piiskopkond ·
Otepää
Otepää (varem Nuustaku) on linn Valga maakonnas Otepää kõrgustikul.
Otepää ja Pihkva vürstiriik · Otepää ja Tartu piiskopkond ·
Otepää piiskopilinnus
Otepää linnamägi Otepää piiskopilinnus oli Tartu piiskopkonna valdusalasse jäänud linnus Valga maakonnas Otepää vallas Otepää linnas Otepää muinaslinnuse kohal.
Otepää piiskopilinnus ja Pihkva vürstiriik · Otepää piiskopilinnus ja Tartu piiskopkond ·
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Pihkva ja Pihkva vürstiriik · Pihkva ja Tartu piiskopkond ·
Pihkva järv
Pihkva järve asend Pihkva järve kallas Lüübnitsa külas Pihkva järv (võru Pihkva järv́ ehk Talaba järv́, vene Псковское озеро) on Peipsi-Pihkva järve lõunapoolne osa, mida Peipsi järvega ühendab kitsas Lämmijärv.
Pihkva järv ja Pihkva vürstiriik · Pihkva järv ja Tartu piiskopkond ·
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Pihkva vürstiriik ja Riia peapiiskop · Riia peapiiskop ja Tartu piiskopkond ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Pihkva vürstiriik ja Riia peapiiskopkond · Riia peapiiskopkond ja Tartu piiskopkond ·
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Pihkva vürstiriik ja Sakala · Sakala ja Tartu piiskopkond ·
Tartu piiskop
Tartu piiskop (ladina keeles Episcopus Tarbatensis) oli Tartu piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja aastatel 1224–1558.
Pihkva vürstiriik ja Tartu piiskop · Tartu piiskop ja Tartu piiskopkond ·
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Pihkva vürstiriik ja Ugandi · Tartu piiskopkond ja Ugandi ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Pihkva vürstiriik ja Vana-Liivimaa · Tartu piiskopkond ja Vana-Liivimaa ·
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Pihkva vürstiriik ja Vasall · Tartu piiskopkond ja Vasall ·
Vastseliina
Vastseliina on alevik Võru maakonnas Võru vallas.
Pihkva vürstiriik ja Vastseliina · Tartu piiskopkond ja Vastseliina ·
Vastseliina piiskopilinnus
Vastseliina piiskopilinnus 2008. aasta märtsikuusVastseliina piiskopilinnus 2008. aasta suvel. Vaade linnuse kirdetornist Vastseliina piiskopilinnuse kirdetorn 2011. aasta septembris Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Vastseliina piiskopilinnuse (saksa keeles Neuhausen) varemed asuvad Vana-Vastseliina külas Võru vallas Võru maakonnas, umbes 5 km kaugusel Vastseliina alevist.
Pihkva vürstiriik ja Vastseliina piiskopilinnus · Tartu piiskopkond ja Vastseliina piiskopilinnus ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Pihkva vürstiriik ja Tartu piiskopkond ühist
- Millised on sarnasused Pihkva vürstiriik ja Tartu piiskopkond
Võrdlus Pihkva vürstiriik ja Tartu piiskopkond
Pihkva vürstiriik on 161 suhted, samas Tartu piiskopkond 92. Kuna neil ühist 21, Jaccard indeks on 8.30% = 21 / (161 + 92).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Pihkva vürstiriik ja Tartu piiskopkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: