Sisukord
161 suhted: Albert (Riia piiskop), Aleksander Nevski, Algirdas, Andrei Polotskist, Batu-khaan, Brest (Valgevene), Brjansk, Daumantas, Dünastia, Dmitri Donskoi, Enn Tarvel, Gedimiinid, Gediminas, Hermann von Buxhövden, Idaslaavlased, Irboska, Irboska linnus, Jan Matejko, Jaroslav Tark, Jaroslav Vsevolodovitš, Kaluga, Karakorum, Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni, Kęstutis, Kiiev, Kiievi-Vene, Kolõvan, Krivitšid, Kuldhord, Kulikovo lahing, Kuramaa, Latgalid, Leedu, Leedu suurvürst, Leedu suurvürstiriik, Leetopiss, Lembitu, Liivimaa ordu, Litviinid, Maal, Magiljov, Mazyr, Mõõgavendade ordu, Miikse oja, Miil, Minsk, Missa, Monarhia, Mongolite invasioon Venemaale, Mongolite riik, ... Laienda indeks (111 rohkem) »
- Pihkva ajalugu
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Albert (Riia piiskop)
Aleksander Nevski
Aleksander Nevski kujutis aastast 1672 Aleksander Nevski kujutis aastast 1885 Aleksander Nevski ehk Aleksander Jaroslavitš (30. mai 1221 (traditsiooniline sünniaeg) Pereslavl-Zalesski – 14. november 1263 Gorodets) oli Novgorodi vürst (1236–1240, 1241–1252, 1257–1263) ja Kiievi suurvürst (1249–1263).
Vaata Pihkva vürstiriik ja Aleksander Nevski
Algirdas
Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst Algirdas Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi alad 1345–1377 Leedu suurvürsti Algirdase pitsat Algirdas (valgevene nimekuju Alhierd (Альгерд); vanavalgevene kroonikates Olgierd (umbes 1296 – mai lõpp 1377) oli Leedu suurvürst aastatel 1345–1377.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Algirdas
Andrei Polotskist
Polotski Andrei (vene keeles Андрей Ольгердович, leedu keeles Andrius Algirdaitis, poola keeles Andrzej Olgierdowic; umbes 1320 – 12. august 1399) oli Pihkva vürst aastatel 1341–1348, 1377–1385 ja 1394–1399; Polotski vürst aastatel 1342–1377, 1381–1387 ja 1393–1399; Trubtševski vürst koos vend Brjanski Dmitriga (leedu keeles Dmitrijus Algirdaitis, poola keeles Dymitr Starszy Olgierdowic) alates 1360.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Andrei Polotskist
Batu-khaan
Keskaegne Batu-khaani kujutav Hiina joonis Batu-khaan (umbes 1205–1255) oli mongoli valitseja ja Kuldhordi rajaja.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Batu-khaan
Brest (Valgevene)
Brest (valgevene keeles Брэст, vene keeles Брест, poola keeles Brześć) on linn Edela-Valgevenes, Bresti oblasti halduskeskus.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Brest (Valgevene)
Brjansk
Brjansk (vene Брянск) on linn Venemaal, Brjanski oblasti keskus.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Brjansk
Daumantas
Daumantas pühakuna Daumantas, ka Dovmont (vene Довмонт, vanavalgevene Dowmont, valgevene Даўмонт, Daǔmont, õigeusu ristinimega Timofei; umbes 1240 – 17. mai 1299) oli leedu päritolu Pihkva vürst aastatel 1266–1299.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Daumantas
Dünastia
Dünastia (kreeka sõnast δυναστεία) on rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Dünastia
Dmitri Donskoi
Dmitri Donskoi (vene Дмитрий Иванович Донской; 12. oktoober 1350 – 19. mai 1389) oli 1359–1389 Moskva ja 1362–1389 Vladimiri suurvürst.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Dmitri Donskoi
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Enn Tarvel
Gedimiinid
Gedimiinide vapp (Gedimiinide sambad) Gedimiinid (leedu keeles Gediminaičiai, poola keeles Giedyminowicze) oli dünastia, mille esindajad valitsesid 14.–16. sajandini Leedu suurvürstiriiki.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Gedimiinid
Gediminas
Gediminas (poolapäraselt Giedymin, valgevene Hiedymin või Hiedzimin), sündinud umbes 1275 – detsember 1341, oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst 1316 kuni oma surmani.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Gediminas
Hermann von Buxhövden
Hermann von Buxhövden, Tartu piiskopina Hermann I (1163 – pärast 1248) oli saksa päritolu Liivimaa kirikutegelane ning Lihula ja Tartu piiskopkonna piiskop, Hermann oli nii Tartu piiskopkonna ilmalik maaisand, Saksa-Rooma riigi riigivürst, kui ka vaimulik valitseja.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Hermann von Buxhövden
Idaslaavlased
Idaslaavi hõimudega 8. ja 9. sajandil asustatud Euroopa territoorium Idaslaavlased on idaslaavi keeli kõnelevad slaavlased.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Idaslaavlased
Irboska
Irboska ehk Vana-Irboska on küla Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajoonis.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Irboska
Irboska linnus
Irboska linnuse varemed (2006) Irboska linnus on linnus Venemaal Pihkva oblasti Petseri rajoonis Irboskas.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Irboska linnus
Jan Matejko
Autoportree Jan Alojzy Matejko (24. juuli 1838 Kraków – 1. november 1893 Kraków) oli Poola maalikunstnik.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Jan Matejko
Jaroslav Tark
Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Jaroslav Tark
Jaroslav Vsevolodovitš
Jaroslav Vsevolodovitši kujutav fresko Jaroslav Vsevolodovitš ehk Jaroslav II (8. veebruar 1191 – 30. september 1246) oli Vladimiri suurvürst aastail 1238-1246.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Jaroslav Vsevolodovitš
Kaluga
Kosmonautika ajaloo muuseum Kalugas Kaluga (mööndav nimekuju Kaluuga) on linn Venemaal, Kaluga oblasti keskus.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Kaluga
Karakorum
Karakorum (mongoli Хархорин (Harhorin)) on ajalooline linn Mongoolias.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Karakorum
Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni
Läänemerelt Mustale merele viinud kaubateede harud Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni (ka Austrvegr ehk Idatee) oli keskaegne (8.–11. sajandi) kaubatee Põhja-Euroopa ja Aasia vahel.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni
Kęstutis
Kęstutis (poola Kiejstut; valgevene Kejstut (Кейстут) või Aleksander; umbes 1296 – 3. või 15. august 1382) oli Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi suurvürst 1381–1382 ja Algirdase kaasvalitseja 1345–1377.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Kęstutis
Kiiev
Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievi koobasklooster Kiiev (1651) Kubermangulinna Kiievi plaan (1839) Podoli teater Kiievis 2020. aastal Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv, vene keeles Киев Kijev) on Ukraina pealinn.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Kiiev
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Kiievi-Vene
Kolõvan
Kolõvan (Колывань) on alev Venemaal Novosibirski oblastis, Kolõvani rajooni halduskeskus.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Kolõvan
Krivitšid
Krivitšid (ka kriivitšid) on Vana-Vene leetopissides mainitud rahvarühm.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Krivitšid
Kuldhord
Kuldhord ehk Kiptšakkide khaaniriik oli khaaniriik, mille rajas 1240.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Kuldhord
Kulikovo lahing
Kulikovo lahing leidis aset 8. septembril 1380 Doni ja selle lisajõe Neprjadva ääres (nn Kulikovo väljal), lahingus osalesid Moskva suurvürsti Dmitri Donskoi juhitud ühendatud Vene väed ja musttuhatnik Mamai kogutud Kuldhordi väed.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Kulikovo lahing
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Kuramaa
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Latgalid
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Leedu
Leedu suurvürst
Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Leedu suurvürst
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Leedu suurvürstiriik
Leetopiss
Laurentiuse leetopiss (''Лаврентьевская летопись'') Leetopiss (ajalookirjanduses ka letopiss, ebakorrektselt le(e)topis; kirikuslaavi keeles ле́топись või летописание) on vanavene kroonika, mis sisaldab mingi ajaloolise sündmuse kirjeldust.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Leetopiss
Lembitu
Lembitu (suri 21. septembril 1217) oli vanem Sakala põhjaosas.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Lembitu
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Liivimaa ordu
Litviinid
Litvin (valgevene keeles літвін) on slaavikeelne rahvanimetus, mida kasutati ajaloolistes allikates.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Litviinid
Maal
Leonardo da Vinci "Mona Lisa" ehk "La Gioconda" on maailma kuulsamaid maale Maal, ka maaling, on maalimise tulemus, maalikunsti teos.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Maal
Magiljov
Linna raekoda Magiljov on linn Valgevenes, Magiljovi oblasti ja Magiljovi rajooni keskus.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Magiljov
Mazyr
Mazyr (transkribeerituna Mazõr, venepäraselt Mozõr, poola keeles Mozyrz, leedu keeles Mozyrius) on linn Valgevenes Homieli oblastis, Mazyri rajooni halduskeskus.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Mazyr
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Mõõgavendade ordu
Miikse oja
Miikse oja Vastseliina linnuse juures Miikse oja (ka Meeksi oja, Jaama oja) on 13,3 km pikkune oja, mis suubub Piusa jõkke.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Miikse oja
Miil
Miil on pikkusühik.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Miil
Minsk
Minsk (valgevene Мінск, taraškievica nimekuju Менск Miensk) on Valgevene pealinn.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Minsk
Missa
Vatikani II kirikukogu juhendite alusel pühitsetav katoliiklik missa Missa on roomakatoliku ja anglikaani kiriku armulauaga jumalateenistus.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Missa
Monarhia
Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).
Vaata Pihkva vürstiriik ja Monarhia
Mongolite invasioon Venemaale
Mongolite invasioon Venemaale ehk Vene alade vallutamine oli aastatel 1237–1240 Mongolite riigi ja Kuldhordi vägede sõjaline invasioon, endise Kiievi-Vene riigi aladele ning Kiievi-Vene riigi lagunemise järel eraldunud, iseseisvunud ja omavahel rivaalitsevate vürstiriikide vallutamine ja alistamine.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Mongolite invasioon Venemaale
Mongolite riik
Mongolite riik (mongoli keeles Mongol-yn Ezent Güren ja Монголын эзэнт гүрэн, kasahhi keeles Моңғол қағандығы) eksisteeris 13.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Mongolite riik
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Moskva
Moskva suurvürstiriik
Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Moskva suurvürstiriik
Moskva vürstiriik
Княжество МосковскоеMoskva vürstiriik 300pxMoskoovia, 1300–1462 Keelvene keel PealinnMoskva Riigipeavürst Pindala Rahvaarv Iseseisvus1276?–1340 Rahaühikrubla Moskva vürstiriik (Княжество Московское) oli osastisvürsti ja hiljem vürstiriik, mis asutati oletatavasti 1276.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Moskva vürstiriik
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Must meri
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Narva
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Novgorodi vabariik
Novgorodi vürst
Novgorodi vürst oli Novgorodi vürstiriigi ja Novgorodi Vabariigi valitseja tiitel.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Novgorodi vürst
Nyen
Ohta jõe vastaskaldal) makett Nyen (rootsi keeles Nyen, saksa keeles Nyenschantz, soome keeles Nevanlinna, vene keeles Канцы) oli 17. sajandil Rootsi linn Ohta jõe ühinemiskohas Neeva jõega (praeguse Peterburi territooriumil).
Vaata Pihkva vürstiriik ja Nyen
Orša
Orša (valgevene Орша, taraškievica nimekuju Ворша (Vorša)) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Orša rajooni halduskeskus.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Orša
Orjol
Orjol (vene Орёл) on linn Venemaal, Orjoli oblasti keskus.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Orjol
Otepää
Otepää (varem Nuustaku) on linn Valga maakonnas Otepää kõrgustikul.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Otepää
Otepää piiskopilinnus
Otepää linnamägi Otepää piiskopilinnus oli Tartu piiskopkonna valdusalasse jäänud linnus Valga maakonnas Otepää vallas Otepää linnas Otepää muinaslinnuse kohal.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Otepää piiskopilinnus
Pantvang
Pantvang on ebaseaduslikult vägivaldselt kinni võetud või röövitud inimene.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Pantvang
Põhja-Euroopa
Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Põhja-Euroopa
Petseri klooster
Petseri klooster Petseri klooster (vene keeles Псково-Печерский монастырь 'Pihkva-Petseri klooster') on õigeusu mungaklooster Petseri linnas.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Petseri klooster
Petseri rajoon
Petseri rajoon on haldusüksus Pihkva oblastis Venemaal.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Petseri rajoon
Petserimaa
Petserimaa, ka Petseri maakond oli Eesti maakond aastail 1920–1944, maakonnalinn oli Petseri.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Petserimaa
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Pihkva
Pihkva järv
Pihkva järve asend Pihkva järve kallas Lüübnitsa külas Pihkva järv (võru Pihkva järv́ ehk Talaba järv́, vene Псковское озеро) on Peipsi-Pihkva järve lõunapoolne osa, mida Peipsi järvega ühendab kitsas Lämmijärv.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Pihkva järv
Pihkva oblast
Pihkva oblast on oblast Venemaa loodeosas.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Pihkva oblast
Pihkva vürstide loend
Pihkva vürstid on loetelu Pihkva vürstiriigi ja Pihkvamaa valitsejatest, kuni Pihkvamaa liitmiseni Moskva suurvürstiriigiga.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Pihkva vürstide loend
Pinsk
Pinski Püha Neitsi Maarja kirik (1712–1730) Pinsk (valgevene Пінск) on linn Valgevenes Bresti oblastis, Pinski rajooni halduskeskus.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Pinsk
Piusa jõgi
Piusa jõgi (ka Pimža jõgi; vene Пиуза, Пимжа) on jõgi Kagu-Eestis.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Piusa jõgi
Polotski vürstiriik
Polotski vürstiriik oli idaslaavlaste vürstiriik peamiselt tänapäeva Valgevene põhjaosas.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Polotski vürstiriik
Possaadnik
Emajõe suudmes Peipsi kaldal Pihkva possaadnike ja bojaaridega 1472. aasta oktoobris Possaadnik (vene keeles поса́дник) oli keskaegse Vana-Vene linna ja selle halduslike piirkondade elanike igapäevaelu puudutavate küsimustega tegeleva munitsipaalvalitsuse administratiivne juht ja linnapea; hiljem häälteenamusega valitud linna omavalitsuse juht.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Possaadnik
Rakvere lahing (1268)
Rakvere lahing oli 18. veebruaril 1268 tõenäoliselt Kunda jõe (Kegola jõgi) ääres toimunud lahing Novgorodi ja teiste vene vägede ning Taani, Liivi ordu ja Tartu piiskopi vägede vahel.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Rakvere lahing (1268)
Rēzekne ordulinnus
Räisaku linnusevaremed jõe poolt läänest vaadatuna. Esiplaanil kunagise väravaehitise ja sillapea asukoht Räisaku linna vapp Rēzekne ordulinnus ehk Räisaku ordulinnus (läti Rēzekne, saksa Rositten, Rositen, vene Rža, Režitsa, poola Rzeżyca) asub Ida-Lätis Latgales Räisaku piirkonnas (Rēzeknes novads) Räisaku linnas, Räisaku (Rēzekne) jõe parempoolsel ehk põhjakaldal.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Rēzekne ordulinnus
Richard Kleis
Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Richard Kleis
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Riia peapiiskop
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Riia peapiiskopkond
Ristisõjad Venemaal
Derevski ja Oboneži viiendik piiridega Ristisõjad Venemaal (1240–1242) olid Rooma paavsti Gregorius IX legaadi Modena Wilhelmi, Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel sõlmitud mõjusfääride Stensby jaotuslepingu alusel toimunud sõjategevus Pihkva ja Novgorodi vabariigi vastu.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Ristisõjad Venemaal
Rjurikovitšid
Rjurikovitšid olid Kiievi-Vene riigi ning Venemaa vürstiriikide valitsejad 9. sajandist kuni 17. sajandi alguseni.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Rjurikovitšid
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Rzeczpospolita
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Sakala
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Saksa ordu
Segaduste aeg
Segaduste ajaks (vene keeles Смутное время) nimetatakse Venemaa ajaloos ajajärku viimase Rjurikovitšite dünastia tsaari Fjodor I surmast 1598.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Segaduste aeg
Setod
Seto Kuningriigi päev Mikitamäel 2006. aastal Setomaa lipp Setod (seto keeles setoq või setokõsõq), ka setud ja setukesed, on eestlaste etniline rühm, kelle põline asuala on Kagu-Eestis Setumaal.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Setod
Setomaa
Setomaa lipp Setomaa ehk Setumaa (setu ja võru keeles Setomaa) on setode asuala Eesti kaguosas ja sellega piirneval Venemaa territooriumil.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Setomaa
Siti lahing
Siti lahingu mälestusmärk Siti lahing on 4. märtsi 1238 toimunud lahing Siti jõel, mis läks Venemaa ajalukku kui üks traagilisemaid ja samas ka kõige olulisemaid.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Siti lahing
Smolensk
Smolenski raudteejaam Smolensk (vene Смоленск) on linn Venemaal, Smolenski oblasti keskus.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Smolensk
Soome-ugri rahvad
Soome-ugri ja samojeedi rahvaste põhilised asualad kaardil Soome-ugri rahvad ehk soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Soome-ugri rahvad
Soontagana
Soontagana on 13. sajandi allikates (kujul Sontagana, Sontackele) mainitud muinaskihelkond Läänemaa lõunaosas.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Soontagana
Stefan Batory
Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Stefan Batory
Tartu piiskop
Tartu piiskop (ladina keeles Episcopus Tarbatensis) oli Tartu piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja aastatel 1224–1558.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Tartu piiskop
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Tartu piiskopkond
Tšernihiv
Tšernihiv (varem eesti keeles venepäraselt Tšernigov) on linn Ukrainas, Tšernihivi oblasti keskus.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Tšernihiv
Truvor
Truvor oli varjaag, kes kutsuti Nestori kroonika andmetel 859.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Truvor
Tula
Tula (mööndav on ka varasem eestikeelne nimekuju Tuula) on linn Venemaal, Tula oblasti keskus.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Tula
Turaŭ
left Turaŭ (transkribeerituna Turav, venepäraselt Turov, poola keeles Turów, leedu keeles Turovas) on linn Valgevenes Homieli oblastis Žytkavičy rajoonis.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Turaŭ
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Ugandi
Usutunnistus
Usutunnistus (ladina keeles confessio (fidei) '(usu)tunnistus') ehk kreedo (ladina sõnast credo 'usun') on kokkuvõtlik uskumuste loetelu, mida iga usklik peab antud religioonis uskuma.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Usutunnistus
Valge-Vene
Valge-Vene (valgevene keeles Белая Русь Belaja Rus) on ajalooline nimi, mida on kasutatud eri piirkondade (Polotsk, Vitebsk, Smolensk, Mogiljov) tähistamiseks, valdavalt praeguse Valgevene alal.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Valge-Vene
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Vana-Liivimaa
Vana-Väina ordulinnus
Vana-Väina ordulinnus (läti Vecdaugavpils, Vecpils, Naujene, saksa Dünaburg, Alt-Dunaburg, poola Dynaburg, vene Dvinsk) oli Liivi ordu suurlinnus ja Dünaburgi komtuuri asukoht Ida-Lätis Latgales.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Vana-Väina ordulinnus
Vanausulised
Morozova". Õlimaal, 1887. Tretjakovi galerii, Moskva Vanausulised (ka staroveeretsid, halvustavalt raskolnikud; vene keeles староверы, старообрядцы) on 17. sajandil Vene Õigeusu Kirikust eraldunud usuline liikumine.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Vanausulised
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Vasall
Vassili II
Vassili II Pime (Василий II Васильевич Тёмный 10. märts 1415 – 27. märts 1462) oli Moskva suurvürstiriigi suurvürst.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Vassili II
Vassili III
Leedu suurvürstiriigi ja Moskva suurvürstiriigi piirialad 15. sajandil Vassili III (25. märts 1479 – 3. detsember 1533) oli Moskva suurvürstiriigi suurvürst aastatel 1505–1533.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Vassili III
Vastseliina
Vastseliina on alevik Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Vastseliina
Vastseliina piiskopilinnus
Vastseliina piiskopilinnus 2008. aasta märtsikuusVastseliina piiskopilinnus 2008. aasta suvel. Vaade linnuse kirdetornist Vastseliina piiskopilinnuse kirdetorn 2011. aasta septembris Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Vastseliina piiskopilinnuse (saksa keeles Neuhausen) varemed asuvad Vana-Vastseliina külas Võru vallas Võru maakonnas, umbes 5 km kaugusel Vastseliina alevist.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Vastseliina piiskopilinnus
Veetše
Veetše (vene keeles вече) oli Vana-Venes rahvakoosolek üldiste küsimuste arutamiseks ning hiljem ka mitme linna kõrgeim võimuorgan.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Veetše
Velikaja jõgi
Velikaja jõgi (ka: Pihkva Emajõgi) on jõgi Venemaal; suurim Peipsi järve suubuv jõgi.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Velikaja jõgi
Veliki Novgorod
Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Veliki Novgorod
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Vene keel
Vene-Poola sõda (1562–1582)
Vene-Poola sõda (1562–1582) oli sõjaline konflikt Moskva tsaaririigi ja Leedu suurvürstiriigi ning hiljem ühinenud Rzeczpospolita vahel Vana-Liivimaa, Edela-Venemaa ja Valgevene alade pärast.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Vene-Poola sõda (1562–1582)
Vilnius
Vilnius (poola keeles Wilno, valgevene keeles Вільня, jidiši keeles ווילנע) on Leedu pealinn.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Vilnius
Vitsebsk
Vitsebsk on linn Valgevenes ja Vitsebski oblasti ning Vitsebski rajooni halduskeskus.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Vitsebsk
Vladimir
Vladimir on linn Venemaal, Vladimiri oblasti keskus.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Vladimir
Vladimir Mstislavitš
Vladimir sõjakäigul Vladimir Mstislavitš oli Pihkva vürst 13.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Vladimir Mstislavitš
Vladimiri-Suzdali vürstiriik
Vladimiri-Suzdali vürstiriik ehk Vladimiri-Suzdali vürstkond (vene keeles Владимиро-Суздальское княжество) oli riik tänapäeva Venemaa territooriumil aastatel 1168–1389, mongolite ja Kuldhordi sõjaretkede tulemusel (1237–1240) Kuldhordi vasallriik.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Vladimiri-Suzdali vürstiriik
Vsevolod Suurpesa
Vsevolod Suurpesa ehk Vsevolod III Jurjevitš (vene keeles Всеволод III Юрьевич Большое Гнездо) (1154–15. aprill 1212) oli Rjurikovitšite dünastiast Vladimiri suurvürst 1176–1212.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Vsevolod Suurpesa
Vytautas
Vytautas Suur (leedu Vytautas Didysis, valgevene Вітаўт, poola Witold Wielki, ristitud Aleksandriks; u 1352 – 27. oktoober 1430) oli Leedu suurvürst 1392–1430, Kęstutise poeg.
Vaata Pihkva vürstiriik ja Vytautas
1. aprill
1.
Vaata Pihkva vürstiriik ja 1. aprill
1225
1225.
Vaata Pihkva vürstiriik ja 1225
1228
1228.
Vaata Pihkva vürstiriik ja 1228
1230
1230.
Vaata Pihkva vürstiriik ja 1230
1232
1232.
Vaata Pihkva vürstiriik ja 1232
1233
1233.
Vaata Pihkva vürstiriik ja 1233
1234
1234.
Vaata Pihkva vürstiriik ja 1234
1247
1247.
Vaata Pihkva vürstiriik ja 1247
1250
1250.
Vaata Pihkva vürstiriik ja 1250
1252
1252.
Vaata Pihkva vürstiriik ja 1252
1266
1266.
Vaata Pihkva vürstiriik ja 1266
1268
1268.
Vaata Pihkva vürstiriik ja 1268
1299
1299.
Vaata Pihkva vürstiriik ja 1299
13. sajand
13.
Vaata Pihkva vürstiriik ja 13. sajand
1341
1341.
Vaata Pihkva vürstiriik ja 1341
1342
1342.
Vaata Pihkva vürstiriik ja 1342
1343
1343.
Vaata Pihkva vürstiriik ja 1343
1345
1345.
Vaata Pihkva vürstiriik ja 1345
1348
1348.
Vaata Pihkva vürstiriik ja 1348
1377
1377.
Vaata Pihkva vürstiriik ja 1377
1379
1379.
Vaata Pihkva vürstiriik ja 1379
1387
1387.
Vaata Pihkva vürstiriik ja 1387
1394
1394.
Vaata Pihkva vürstiriik ja 1394
1396
1396.
Vaata Pihkva vürstiriik ja 1396
1399
1399.
Vaata Pihkva vürstiriik ja 1399
1456
1456.
Vaata Pihkva vürstiriik ja 1456
1461
1461.
Vaata Pihkva vürstiriik ja 1461
1473
1473.
Vaata Pihkva vürstiriik ja 1473
1510
1510.
Vaata Pihkva vürstiriik ja 1510
1581
1581.
Vaata Pihkva vürstiriik ja 1581
1608
1608.
Vaata Pihkva vürstiriik ja 1608
1611
1611.
Vaata Pihkva vürstiriik ja 1611
1612
1612.
Vaata Pihkva vürstiriik ja 1612
18. mai
18.
Vaata Pihkva vürstiriik ja 18. mai
2. august
2.
Vaata Pihkva vürstiriik ja 2. august
20. juuni
20.
Vaata Pihkva vürstiriik ja 20. juuni
7. sajand
7.
Vaata Pihkva vürstiriik ja 7. sajand
862
862.
Vaata Pihkva vürstiriik ja 862
903
903.
Vaata Pihkva vürstiriik ja 903
Vaata ka
Pihkva ajalugu
- Daumantas
- Pihkva kubermang
- Pihkva vürstiriik
- Possaadnik