Kiiremini kui brauser!
28 suhted: Adiabaat, Advektsioon, Atmosfäär, Carl von Linné, Helkivad ööpilved, Ilm, Jää, Jüri Kamenik, Kõrgkihtpilved, Kõrgrünkpilved, Kihtpilved, Kihtrünkpilved, Kihtsajupilved, Kiudkihtpilved, Kiudpilved, Kiudrünkpilved, Kondensatsioon, Luke Howard, Polaarsed stratosfääripilved, Rünkpilved, Rünksajupilved, Temperatuur, Troposfäär, Udu, Veeaur, Vesi, 1802, 1803.
Adiabaat
isotermid (samatemperatuuri kõverad) Adiabaat on pöörduva adiabaatilise protsessi kõver olekudiagrammil.
Uus!!: Pilv ja Adiabaat · Näe rohkem »
Advektsioon
Advektiivne udu Negevi kõrbes 2019. aastal Advektsioon (meteoroloogia) (lad. advectio - juurdevool) on atmosfääris erinevate füüsikaliste omadustega õhumasside horisontaalsuunalise kandumisega ühest piirkonnast teise seonduv üksteise kohale või ka alla libisemine.
Uus!!: Pilv ja Advektsioon · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Pilv ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Uus!!: Pilv ja Carl von Linné · Näe rohkem »
Helkivad ööpilved
Helkivad ööpilved Saimaa järvistu kohal Kuresoo kohal (Foto: Martin Koitmäe) Helkivad ööpilved ehk polaarmesosfääripilved on hõbehallid või valkjad, vahel ka kuldsed pilved, mis on nähtavad 50–70° põhja- ja lõunalaiusel suvel kesköö paiku põhjataevas.
Uus!!: Pilv ja Helkivad ööpilved · Näe rohkem »
Ilm
Ilm on meteoroloogiliste elementide kogumõjul tekkinud atmosfääri seisund mingis paigas, mingis lühemas ajavahemikus (kuni mõni päev), koos elementide järgnevate muutustega.
Uus!!: Pilv ja Ilm · Näe rohkem »
Jää
Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.
Uus!!: Pilv ja Jää · Näe rohkem »
Jüri Kamenik
Pilvehuviliste rakukese kokkutulek Raplas (12. juulil 2016, foto Tarmo Lukk Jüri Kamenik (sündinud 25. augustil 1988 Tallinnas) on eesti meteoroloog ja ilmavaatluste populariseerija.
Uus!!: Pilv ja Jüri Kamenik · Näe rohkem »
Kõrgkihtpilved
Kõrgkihtpilved Kõrgkihtpilved (ladina keeles Altostratus, lühend As) on keskmiste pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik.
Uus!!: Pilv ja Kõrgkihtpilved · Näe rohkem »
Kõrgrünkpilved
Moodustuvad kõrgrünkpilved Kõrgrünkpilved Kõrgrünkpilved (ladina keeles Altocumulus, lühend Ac) on keskmiste pilvide klassi kuuluv pilvede põhiliik, mis kujuneb kõrgusevahemikus 2–6 km, troopikas natuke kõrgemal.
Uus!!: Pilv ja Kõrgrünkpilved · Näe rohkem »
Kihtpilved
Kihtpilved varjavad Tartus oleva telemasti tippu Kihtpilved (ladina keeles Stratus, St) on madal, sageli kogu taevast kattev ühtlane, laineline või rebenenud ilmega pilvekiht, mis tekib aluspinnale lähedal (madalamal kui 2 km), kuuludes seetõttu alumiste pilvede klassi.
Uus!!: Pilv ja Kihtpilved · Näe rohkem »
Kihtrünkpilved
Kihtrünkpilved Lainelised kihtrünkpilved (Stratocumulus undulatus) Lääne-Virumaal Simunas 03.10.2014 Kihtrünkpilved (ladina keeles Stratocumulus, lühend Sc) on konvektiivse (vertikaalse) arenguga pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik, kiudpilvede kõrval kõige levinum pilvede liik.
Uus!!: Pilv ja Kihtrünkpilved · Näe rohkem »
Kihtsajupilved
Kihtsajupilved põhjustamas lausvihma Tartus Kihtsajupilved (ladina keeles Nimbostratus, lühend Ns) on keskmiste pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik.
Uus!!: Pilv ja Kihtsajupilved · Näe rohkem »
Kiudkihtpilved
Kiudkihtpilved Kiudkihtpilved (ladina keeles Cirrostratus, lühend Cs) on kõrgete pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik.
Uus!!: Pilv ja Kiudkihtpilved · Näe rohkem »
Kiudpilved
Kiudpilved 2. augustil 2010 Tallinna kohal Kiudpilved Kiudpilved (ladina keeles Cirrus, mitmus Cirri, lühend Ci) on pilvede põhiliik, kuhu kuuluvad pilved aluse kõrgusega üle 6 km maapinnast.
Uus!!: Pilv ja Kiudpilved · Näe rohkem »
Kiudrünkpilved
Kiudrünkpilved (''Cirrocumulus stratiformis'') Tartu kohal, 31.05.2010 Kiudrünkpilved (ladina keeles Cirrocumulus, lühend Cc) on kõrgete pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik, põhiliikidest kõige haruldasem.
Uus!!: Pilv ja Kiudrünkpilved · Näe rohkem »
Kondensatsioon
Faasisiirete skeem Kondensatsioon ja kondenseerumine ehk tihenemine on aine üleminek gaasilisest agregaatolekust vedelasse (mõne allika järgi veeldumine) või tahkesse (mõne allika järgi härmatumine).
Uus!!: Pilv ja Kondensatsioon · Näe rohkem »
Luke Howard
Luke Howard (28. november 1772 – 21. märts 1864) oli Briti keemik, farmatseut ja amatöörmeteoroloog.
Uus!!: Pilv ja Luke Howard · Näe rohkem »
Polaarsed stratosfääripilved
Pärlmutterpilved NASA Radome, McMurdo uurimisjaama kohal Antarktikas 2009. aastal II tüüpi polaarstratosfääripilv Polaarstratosfääripilved ehk polaarsed stratosfääripilved ehk pärlmutterpilved on talvisel ajal polaaralal stratosfääris 15–25 km kõrgusel tekkivad pilved.
Uus!!: Pilv ja Polaarsed stratosfääripilved · Näe rohkem »
Rünkpilved
Keskmised rünkpilved (''Cumulus medocris'') Jõgeval 22.07.2014 Rünkpilved (ladina keeles Cumulus, lühend Cu) on tasase halli või sinaka alusega, valge kupli- või kuhjataoliste tippudega tihedad vertikaalarengu- ehk konvektsioonipilved.
Uus!!: Pilv ja Rünkpilved · Näe rohkem »
Rünksajupilved
Rünksajupilved (''Cumulonimbus incus'') äikesega Laitses (Harjumaal), 11.06.2011 Riiulpilv (''Cumulonimbus arcus'') äikesega Jõgeva ääres 16.07.2015 Riiulpilv (''Cumulonimbus arcus'') Varbla vald 22.06.2014 Rünksajupilved (ladina keeles Cumulonimbus, lühend Cb) on konvektiivse (vertikaalse) arenguga pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik.
Uus!!: Pilv ja Rünksajupilved · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Pilv ja Temperatuur · Näe rohkem »
Troposfäär
Troposfäär on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 8–18 km kõrgusele.
Uus!!: Pilv ja Troposfäär · Näe rohkem »
Udu
Hommikune Narva jõgi Udu Vetlas, maantee kohal Udu Paljassaare sadamas Udu on vahetult aluspinna kohal heljuvate veepiiskade, harvemini jääkristallide või mõlema kogum, mis vähendab nähtavuse alla 1 km.
Uus!!: Pilv ja Udu · Näe rohkem »
Veeaur
Nähtamatu veeaur koondub jahtudes nähtavateks piisakesteks Veeaur on vesi gaasilises olekus.
Uus!!: Pilv ja Veeaur · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Pilv ja Vesi · Näe rohkem »
1802
1802.
Uus!!: Pilv ja 1802 · Näe rohkem »
1803
1803.
Uus!!: Pilv ja 1803 · Näe rohkem »
