Kiiremini kui brauser!
97 suhted: Ainuraksed, Aju, Akommodatsioon, Amblüoopia, Antikehad, Atlanta, Ebola viirushaigus, Eesaju, Elund, Embrüo, Enesekaitse, Esikloomalised, Evolutsioon, Fookuskaugus, Ganglion, Harderi nääre, Harilik kaheksajalg, Harilik rästik, Hüpotalamus, Infraselts, Inimene, Jacobsoni elund, Jaht, Kambrium, Kassmadu, Kõvakest, Kehatemperatuur, Kepikesed, Kestumine, Kivistis, Klaaskeha, Klaaskehaneste, Kobra, Kolvikesed, Koolibrilased, Kuri silm, Ladina keel, Lümf, Lõgismadulased, Lihas, Liik (bioloogia), Liikumine, Liitsilm, Linnud, Loomad, Loomade elu, Maailma Terviseorganisatsioon, Maolised, Maoliste klassifikatsioon, Meditsiinisõnastik, ..., Meeli Roosalu, Merimadulased, Mutatsioon, Mutt, Nahk, Nastik, Nägemine, Nägemisnärv, Näsakoonus, Nina-pisarajuha, Paljas silm, Päikesekiirgus, Pärissoonkest, Peaaju, Perekond (bioloogia), Pilgujälgimine, Pisarakanalike, Pisarasüsteem, Piugmadu, Pruun, Punane, Puuvili, Rästik (perekond), Ripskeha, Roomajad, Saakloom, Sarvkest, Schlemmi kanal, Scolecophidia, Selgroogsed, Sierra Leone, Silm (täpsustus), Silmaava, Silmakilbis, Silmakoobas, Silmalaug, Silmalääts, Silmamuna, Suuõõs, Talamus, Tuataara, Valgustustihedus, Värv, Võrkkest, Veresoon, Vesivedelik, Vikerkest. Laienda indeks (47 rohkem) »
Ainuraksed
kodalase (''Euglypha'') perekonna esindaja. Rakutuum on pildi vasakul poolel hõlpsasti ära tuntav. Kingloom ''Paramecium aurelia'' Ainuraksed ehk algloomad (Protozoa) on organismide rühm, kuhu põhiliselt arvatakse heterotroofse (mõnel juhul ka miksotroofse) toitumistüübi ning mobiilsuse tõttu varem loomadeks peetud üherakulised organismid, kellel puuduvad taimedele tüüpilised rakusein ja kloroplastid ning kellel erinevalt bakteritest on rakutuum.
Uus!!: Silm ja Ainuraksed · Näe rohkem »
Aju
Foto inimese peaajust. Tartu Ülikooli muuseum Aju on närvikoest koosnev kompaktne elund, loomade närvisüsteemi keskne osa.
Uus!!: Silm ja Aju · Näe rohkem »
Akommodatsioon
Silma akommodatsioon Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks.
Uus!!: Silm ja Akommodatsioon · Näe rohkem »
Amblüoopia
Amblüoopia ehk laisk silm ehk laisksilmsus on olukord, kus lapseeas märkamata või korrigeerimata jäänud optilise süsteemi viga on põhjustanud halva nägemise ühest või mõlemast silmast.
Uus!!: Silm ja Amblüoopia · Näe rohkem »
Antikehad
Antikehad ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad, ladina keeles immunoglobulinum; lüh: Ig) on kehavedelikes lahustuvad väga erineva molekulmassi ja funktsioonidega essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinide hulka ja mida toodavad selgroogsete loomade (sh inimese) immuunsüsteemi B-lümfotsüüdid.
Uus!!: Silm ja Antikehad · Näe rohkem »
Atlanta
Atlanta on linn USA kaguosas, Georgia osariigi pealinn ja Fultoni maakonna halduskeskus.
Uus!!: Silm ja Atlanta · Näe rohkem »
Ebola viirushaigus
Mõned 1976. aasta Zaire haiguspuhangu käigus hukkunute hauad Ebola ravikeskus Sierra Leones Ebola viirushaigus on koondnimetus peamiselt inimeste ja mitmete infraseltsi Anthropoidea liigitatud loomade väga nakkavate ja palavikuga kulgevate infektsioonhaiguste kohta, mida põhjustavad mitmed perekonda Ebolavirus liigitatud viiruseliigid.
Uus!!: Silm ja Ebola viirushaigus · Näe rohkem »
Eesaju
Eesaju ehk prosentsefalon (ladina prosencephalon) on embrüonaalses arengujärgus kesknärvisüsteemiga loomadel ajuosa.
Uus!!: Silm ja Eesaju · Näe rohkem »
Elund
Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).
Uus!!: Silm ja Elund · Näe rohkem »
Embrüo
Kuuenädalane inimese embrüo Embrüo ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane.
Uus!!: Silm ja Embrüo · Näe rohkem »
Enesekaitse
Enesekaitse on vaimsete ja kehaliste käitumis- ja lähivõitlusvõtete kogum, mille eesmärk on vältida või tõrjuda rünnet enda vastu.
Uus!!: Silm ja Enesekaitse · Näe rohkem »
Esikloomalised
Esikloomalised ehk primaadid (Primates) on imetajate klassi kuuluv selts.
Uus!!: Silm ja Esikloomalised · Näe rohkem »
Evolutsioon
Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.
Uus!!: Silm ja Evolutsioon · Näe rohkem »
Fookuskaugus
Fookuskaugus (tähis f) optilise süsteemi peapunkti ja fookuse vaheline kaugus.
Uus!!: Silm ja Fookuskaugus · Näe rohkem »
Ganglion
Ganglion ehk närvisõlm ehk närvitänk ehk tänk on närvirakkude sõlmjas kogum.
Uus!!: Silm ja Ganglion · Näe rohkem »
Harderi nääre
Harderi nääre (inglise keeles Harderian gland, ka Harder's lacrimal gland) on paljudel selgroogsetel (roomajad, linnud, enamik imetajad) silmade piirkonnas paiknev eksokriinnääre, mis inimestel on taandarenenud.
Uus!!: Silm ja Harderi nääre · Näe rohkem »
Harilik kaheksajalg
Video harilikust kaheksajalast Harilik kaheksajalg (Octopus vulgaris) on kaheksajalgsete sugukonda kuuluv peajalgne; kaheksahaarmeliste seltsi tavalisim ja suurim liik.
Uus!!: Silm ja Harilik kaheksajalg · Näe rohkem »
Harilik rästik
Harilik rästik (Vipera berus), ka lihtsalt rästik,"Eesti looduse taskuentsüklopeedia.
Uus!!: Silm ja Harilik rästik · Näe rohkem »
Hüpotalamus
Hüpotalamus ehk tundekühmualumik (ladina keeles hypothalamus) on selgroogsete loomade aju osa.
Uus!!: Silm ja Hüpotalamus · Näe rohkem »
Infraselts
Infraselts (ladina infraordo) on bioloogilises taksonoomias vahel kasutusel olev seltsi- (ordo) sisene takson.
Uus!!: Silm ja Infraselts · Näe rohkem »
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Uus!!: Silm ja Inimene · Näe rohkem »
Jacobsoni elund
Jacobsoni elundi (H) paigutus roomajal Jacobsoni elund ehk sahkluu-ninaelund ehk sahkluu-nina elund ehk vomeronasaalelund ehk vomeronasaalne süsteem (ladina organum vomeronasale) on paljude loomade peas paiknev paariline lisahaistmiselund.
Uus!!: Silm ja Jacobsoni elund · Näe rohkem »
Jaht
Jaht võib olla.
Uus!!: Silm ja Jaht · Näe rohkem »
Kambrium
Kambrium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Silm ja Kambrium · Näe rohkem »
Kassmadu
Kassmadu (Telescopus fallax) on nastiklaste sugukonda Telescopuse perekonda kuuluv maoliik.
Uus!!: Silm ja Kassmadu · Näe rohkem »
Kõvakest
Kõvakest ehk silma kõvakest ehk skleera ehk silmavalge (ladina keeles sclera) on inimeste ja paljude loomade silmamuna kest.
Uus!!: Silm ja Kõvakest · Näe rohkem »
Kehatemperatuur
Kehatemperatuur ehk kehasoojus (inglise body temperature) on kontseptsioon mille kohaselt on elusorganismidel võime kontrollida nii keha soojuskadu kui ka soojusteket, ka füsioloogiline näitaja.
Uus!!: Silm ja Kehatemperatuur · Näe rohkem »
Kepikesed
Kepikesed ehk kepprakud on inimese silma võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud, mis toimivad nõrga valgustatuse korral, reageerides valgusele sõltumata selle lainepikkusest, st nad ei erista hästi värve.
Uus!!: Silm ja Kepikesed · Näe rohkem »
Kestumine
tsikaadlase kestumine Kestumine ehk kestamine (inglise keeles ecdysis) on paljude lülijalgsete, kahepaiksete ja roomajate regulaarne jäiga kutiikula või epidermise marraskihi vahetamine selleks, et loom saaks kasvada.
Uus!!: Silm ja Kestumine · Näe rohkem »
Kivistis
Ürglinnu (''Archaeopteryx'') kivistis Geoloogia tudengid lubjakivi väljalt fossiile otsimas Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend.
Uus!!: Silm ja Kivistis · Näe rohkem »
Klaaskeha
Klaaskeha (nr 12) Klaaskeha (ladina keeles corpus vitreum) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna osa.
Uus!!: Silm ja Klaaskeha · Näe rohkem »
Klaaskehaneste
Klaaskehanesteks (ladina humor vitreus, inglise vitreous humor) nimetatakse paljude loomade klaaskeha moodustavat orgaanilist kehavedelikku.
Uus!!: Silm ja Klaaskehaneste · Näe rohkem »
Kobra
Kobra (Naja) on maoperekond.
Uus!!: Silm ja Kobra · Näe rohkem »
Kolvikesed
Kolvikese joonis Kolvikesed ehk koonusrakud on inimese ja mitmete teiste loomade (sealhulgas imetajate) silma võrkkestas paiknevad valgustundlikud rakud (retseptor-rakud), mis on seotud värvuste nägemisega.
Uus!!: Silm ja Kolvikesed · Näe rohkem »
Koolibrilased
Koolibrilased (Trochilidae) on lindude sugukond pikatiivaliste seltsist.
Uus!!: Silm ja Koolibrilased · Näe rohkem »
Kuri silm
Kuri silm (murdekeeles kaetis) on paljudes kultuurides ja usundites, sh eesti rahvausundis esinev kujutelm – teatud inimestel usutakse olevat võime kahjustada oma pilguga teisi inimesi (eriti väikseid lapsi), koduloomi või muud.
Uus!!: Silm ja Kuri silm · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Silm ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lümf
Lümf ehk lümfivedelik (lad lympha) on enamiku selgroogsete lümfiteedes olev kehavedelik, mis kulgeb tsentraalselt ja valgub ülemisse õõnesveenisüsteemi.
Uus!!: Silm ja Lümf · Näe rohkem »
Lõgismadulased
Lõgismadulased (Crotalinae) on madude alamsugukond.
Uus!!: Silm ja Lõgismadulased · Näe rohkem »
Lihas
Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.
Uus!!: Silm ja Lihas · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Silm ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Liikumine
Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul).
Uus!!: Silm ja Liikumine · Näe rohkem »
Liitsilm
elektronmikroskoobi all Liitsilm ehk fassettsilm on paljude selgrootute (sealhulgas putukate) nägemiselund, mis koosneb ommatiididest ehk osasilmakestest.
Uus!!: Silm ja Liitsilm · Näe rohkem »
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Uus!!: Silm ja Linnud · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Silm ja Loomad · Näe rohkem »
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Uus!!: Silm ja Loomade elu · Näe rohkem »
Maailma Terviseorganisatsioon
Maailma Terviseorganisatsioon (varasem eestikeelne nimetus Maailma Tervishoiuorganisatsioon; rahvusvaheline lühend WHO ingliskeelsest nimetusest World Health Organization; eesti keeles on kasutatud ka lühendit MTO) on ÜRO juures tegutsev rahvusvaheline tervishoiuorganisatsioon, mille eesmärk on inimeste tervise tagamine ja võitlus haiguste vastu.
Uus!!: Silm ja Maailma Terviseorganisatsioon · Näe rohkem »
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Uus!!: Silm ja Maolised · Näe rohkem »
Maoliste klassifikatsioon
Aristotelest peetakse esimeseks kes püüdis loomi (sh madusid) bioloogiliselt klassifitseerida (Historia Animalium).
Uus!!: Silm ja Maoliste klassifikatsioon · Näe rohkem »
Meditsiinisõnastik
"Meditsiinisõnastik" on 1996.
Uus!!: Silm ja Meditsiinisõnastik · Näe rohkem »
Meeli Roosalu
Meeli Roosalu (aastani 1970 Meeli Puuraid; sündinud 21. oktoobril 1948 Viljandis) on eesti füsioloog.
Uus!!: Silm ja Meeli Roosalu · Näe rohkem »
Merimadulased
Merimadulased (Hydrophiinae) on mürknastiklaste sugukonna alamsugukond.
Uus!!: Silm ja Merimadulased · Näe rohkem »
Mutatsioon
Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused.
Uus!!: Silm ja Mutatsioon · Näe rohkem »
Mutt
Mutt ehk euroopa mutt ehk harilik mutt ehk tavamutt (Talpa europaea) on mutlaste sugukonda muti perekonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Silm ja Mutt · Näe rohkem »
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Uus!!: Silm ja Nahk · Näe rohkem »
Nastik
Nastik ehk harilik nastik (Natrix natrix, lühend NATNAT) on nastiklaste sugukonda nastiku perekonda kuuluv madu.
Uus!!: Silm ja Nastik · Näe rohkem »
Nägemine
Silm – nägemise meeleelund Inimese silma läbilõige Nägemine ehk nägemismeel (ingl. k sight, vision) on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid.
Uus!!: Silm ja Nägemine · Näe rohkem »
Nägemisnärv
Nägemisnärv ehk II peaajunärv ehk teine kraniaalnärv (ladina keeles nervus opticus) on paljude loomade silma võrkkestast algav sensoorne närv, mis ulatub silmamuna tagaseinast nägemisristmikuni (chiasma opticum).
Uus!!: Silm ja Nägemisnärv · Näe rohkem »
Näsakoonus
Näsakoonus (conus papillaris) on paljude roomajate silmades olev moodustis, mis saab alguse nägemisnärvikettast ja suundub klaaskehasse.
Uus!!: Silm ja Näsakoonus · Näe rohkem »
Nina-pisarajuha
Nina-pisarajuha ehk nina-pisara juha (ladina keeles ductus nasolacrimalis, canalis nasolacrimalis) on paljude loomade peas silmapiirkonnas paiknev paariline juha, mis suundub pisarakotist ninaõõnde.
Uus!!: Silm ja Nina-pisarajuha · Näe rohkem »
Paljas silm
Paljas silm on silmad kui looduslik vaatlusinstrument, mida inimene kasutab, kui tal puuduvad kunstlikud optikainstrumendid, näiteks teleskoop või binokkel.
Uus!!: Silm ja Paljas silm · Näe rohkem »
Päikesekiirgus
pisi Crepuscular rays Päikesekiirgus on Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog.
Uus!!: Silm ja Päikesekiirgus · Näe rohkem »
Pärissoonkest
Pärissoonkestaks ehk soonmikuksEnn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 393,2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
Uus!!: Silm ja Pärissoonkest · Näe rohkem »
Peaaju
Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.
Uus!!: Silm ja Peaaju · Näe rohkem »
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Uus!!: Silm ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »
Pilgujälgimine
Pilgujälgimine ehk silmajälgimine on pilgu suuna ja fookuse ning silmaliigutuste mõõtmine ja selle tulemuste kuvamine.
Uus!!: Silm ja Pilgujälgimine · Näe rohkem »
Pisarakanalike
Pisarakanalike (ladina keeles canaliculus lacrimalis) on paljude loomade peas silmade juures paiknev paariline kanal.
Uus!!: Silm ja Pisarakanalike · Näe rohkem »
Pisarasüsteem
Pisarasüsteem ehk pisaraaparaat ehk pisaraelundkond (ladina keeles apparatus lacrimalis) on paljude loomade silma abielund, süsteem, mis koosneb pisaranäärmetest ja pisarateedest.
Uus!!: Silm ja Pisarasüsteem · Näe rohkem »
Piugmadu
Piugmadu (Dryophis) on maoperekond.
Uus!!: Silm ja Piugmadu · Näe rohkem »
Pruun
Pruun on mustjaspunakaskollane värvus.
Uus!!: Silm ja Pruun · Näe rohkem »
Punane
Punane on värvus, mis tähistab inimsilmale nähtava valguse kõige pikema lainepikkusega (625–750 nm) osa.
Uus!!: Silm ja Punane · Näe rohkem »
Puuvili
Puuvili on toiduks tarvitatav viljapuu vili.
Uus!!: Silm ja Puuvili · Näe rohkem »
Rästik (perekond)
Rästik (Vipera) on rästiklaste sugukonda kuuluv maoperekond.
Uus!!: Silm ja Rästik (perekond) · Näe rohkem »
Ripskeha
Ripskehaks ehk tsiliaarkehaks ehk tsiliaarkehakeseks (ladina keeles corpus ciliare) nimetatakse inimeste ja paljude loomade silmamuna soonmiku jätkuks olevat soonkesta eesmist osa.
Uus!!: Silm ja Ripskeha · Näe rohkem »
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Silm ja Roomajad · Näe rohkem »
Saakloom
Saakloom on loom, kellele röövloom (teise liiki kuuluv) jahti peab ja kelle saagiks ta langeb.
Uus!!: Silm ja Saakloom · Näe rohkem »
Sarvkest
Sarvkest (ladina keeles cornea) on inimestel ja paljudel maismaa- ja veeloomadel silmamuna fibrooskesta osa.
Uus!!: Silm ja Sarvkest · Näe rohkem »
Schlemmi kanal
Schlemmi kanal ehk kõvakestavenoosurge (ladina keeles sinus venosus sclerae) on inimeste ja paljude loomade silma sarvkesta ja kõvakesta piiril kulgev tsirkulaarne kanal.
Uus!!: Silm ja Schlemmi kanal · Näe rohkem »
Scolecophidia
Scolecophidia on maoliste alamseltsi kuuluv infraselts, osade autorite järgi ka ülemsugukond.
Uus!!: Silm ja Scolecophidia · Näe rohkem »
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Uus!!: Silm ja Selgroogsed · Näe rohkem »
Sierra Leone
Sierra Leone on riik Lääne-Aafrikas.
Uus!!: Silm ja Sierra Leone · Näe rohkem »
Silm (täpsustus)
Silm on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Silm ja Silm (täpsustus) · Näe rohkem »
Silmaava
Silmaava ehk pupill (ladina keeles pupilla) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna vikerkesta keskel asuv ava.
Uus!!: Silm ja Silmaava · Näe rohkem »
Silmakilbis
Silmakilbis (ladina keeles scutum oculare, sün oculare, mitm scuta ocularia) on paljudel soomuselistel pead katva naha soomus.
Uus!!: Silm ja Silmakilbis · Näe rohkem »
Silmakoobas
Silmakoobas (ladina keeles orbita ehk recessus cavernosus oculi) on inimestel ja paljudel loomadel peas, näokolju eesmises osas, paiknev paariline luudest ümbritsetud süvend.
Uus!!: Silm ja Silmakoobas · Näe rohkem »
Silmalaug
Silmalaug ehk laug (palpebra, mitm palpebrae) on paljude imetajate, lindude ja roomajate silma lisaelund.
Uus!!: Silm ja Silmalaug · Näe rohkem »
Silmalääts
Silmalääts (ladina keeles lens chrystallina) on paljude loomade silmamunas paiknev kude.
Uus!!: Silm ja Silmalääts · Näe rohkem »
Silmamuna
Silmamuna (ladina keeles bulbus oculi) on paljude loomadel silma keskne osa, mis on kerakujuline.
Uus!!: Silm ja Silmamuna · Näe rohkem »
Suuõõs
Suuõõs (Ladina keeles cavitas oris, cavum oris) on paljudel selgroogsetel peas üla- ja alalõua vahel paiknev seedekanali alguosa.
Uus!!: Silm ja Suuõõs · Näe rohkem »
Talamus
Magnetresonantstomograafia kujutis inimese ajust koos viitega talamuse asukohale. Talamus ehk taalamus (kreeka keeles θάλαμος – kamber, ruum, ladina keeles thalamus) on selgroogsete, kaasa arvatud inimeste ajus asuv paariline närvirakkude kogum.
Uus!!: Silm ja Talamus · Näe rohkem »
Tuataara
Tuataara ehk hateeria (Sphenodon punctatus) on Uus-Meremaa saartel elav kärsspealiste seltsi tuataaralaste sugukonda kuuluv roomajaliik, kärsspealiste seltsi ainus elusolev liik.
Uus!!: Silm ja Tuataara · Näe rohkem »
Valgustustihedus
Valgustustihedus (ingl k illuminance) ehk valgustatus ehk valgustustugevus on valgussuurus, mis väljendab valgustatava pinna ühikule langevat valgusvoogu.
Uus!!: Silm ja Valgustustihedus · Näe rohkem »
Värv
Värv on pigmenti ja sideainet sisaldav vedel, pastataoline või tahke aine, mis pinnale kantuna moodustab füüsikalise või keemilise protsessi tulemusel tahke kelme ning kaunistab pinda ja kaitseb seda kahjustavate tegurite eest.
Uus!!: Silm ja Värv · Näe rohkem »
Võrkkest
Hispaania neurobioloogi Santiago Ramón y Cajali joonis "Imetajate võrkkesta struktuur", 1900 Võrkkest ehk reetina (ladina keeles retina) on inimeste ja osade loomade silmamuna seinakihi kõige seesmine kiht.
Uus!!: Silm ja Võrkkest · Näe rohkem »
Veresoon
Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.
Uus!!: Silm ja Veresoon · Näe rohkem »
Vesivedelik
Vesivedelikuks ehk silma vesivedelikuks (ladina keeles humor aquosus) nimetatakse paljude loomade silmamuna ees- ja tagakambrit täitvat orgaanilist kehavedelikku.
Uus!!: Silm ja Vesivedelik · Näe rohkem »
Vikerkest
Vikerkest ehk iiris (ladina keeles iris) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna eesosas olev soonkesta õhuke ringikujuline moodustis.
Uus!!: Silm ja Vikerkest · Näe rohkem »
