Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Plasma ja Suur Pauk

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Plasma ja Suur Pauk

Plasma vs. Suur Pauk

elementidest plasma koosneb Füüsikas ja keemias tähendab plasma agregaatolekut, mis sarnaneb gaasiga, kuid kus teatud hulk osakestest on ioniseeritud. kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest ehk reliktkiirgusest Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma.

Sarnasusi Plasma ja Suur Pauk

Plasma ja Suur Pauk on 26 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Ahela lõpetamine, Barüonaine, Elektromagnetspekter, Elektron, Energia, Füüsika, Gravitatsioon, Keemiline element, Kelvin, Kiirgus, Kvark-gluuonplasma, Neutron, Positron, Prooton, Röntgenikiirgus, Rõhk, Supernoova, Täht (astronoomia), Temperatuur, Tihedus, Tumeaine, Tumeenergia, Tuumasüntees, Udukogu, Universum.

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Aatom ja Plasma · Aatom ja Suur Pauk · Näe rohkem »

Ahela lõpetamine

Radikaalne ahelreaktsioon kahe võimaliku ahela lõpetamisega: 1. rekombinatsioon ja 2. disproportsioneerumine Ahela lõpetamine (termination) on ahelreaktsioonis esinev elementaarreaktsioon, milles aktiivne intermediaat kaotab oma aktiivsuse ja ahela kasv lõpeb.

Ahela lõpetamine ja Plasma · Ahela lõpetamine ja Suur Pauk · Näe rohkem »

Barüonaine

Barüonaine (inglise keeles baryonic matter) on barüonidest (neutronid, prootonid) ja elektronidest koosnev aine.

Barüonaine ja Plasma · Barüonaine ja Suur Pauk · Näe rohkem »

Elektromagnetspekter

Elektromagnetlainete spekter (vasakul on raadio ja TV sagedused, paremal valguse lainepikkused) Elektromagnetspekter ehk elektromagnetlainete spekter ehk elektromagnetlainete skaala hõlmab erinevate energiatega elektromagnetlaineid alates kõige madalamatest sagedustest kuni gammakiirguseni.

Elektromagnetspekter ja Plasma · Elektromagnetspekter ja Suur Pauk · Näe rohkem »

Elektron

Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).

Elektron ja Plasma · Elektron ja Suur Pauk · Näe rohkem »

Energia

Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.

Energia ja Plasma · Energia ja Suur Pauk · Näe rohkem »

Füüsika

Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.

Füüsika ja Plasma · Füüsika ja Suur Pauk · Näe rohkem »

Gravitatsioon

Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.

Gravitatsioon ja Plasma · Gravitatsioon ja Suur Pauk · Näe rohkem »

Keemiline element

Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.

Keemiline element ja Plasma · Keemiline element ja Suur Pauk · Näe rohkem »

Kelvin

Kelvin (tähis K) on termodünaamilise temperatuuri mõõtühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.

Kelvin ja Plasma · Kelvin ja Suur Pauk · Näe rohkem »

Kiirgus

Kiirgus on füüsikas energiavoo emiteerimine või edastamine lainete või aineosakeste kujul ruumi või materiaalsesse keskkonda.

Kiirgus ja Plasma · Kiirgus ja Suur Pauk · Näe rohkem »

Kvark-gluuonplasma

Kvark-gluuonplasma (inglise keeles quark–gluon plasma) on kõrge energia füüsikas ja osakestefüüsikas aine agregaatolek, milles hadronaine läheb üle olekusse, mis sarnaneb olekuga, kus elektronid ja ioonid asuvad tavalises plasmas.

Kvark-gluuonplasma ja Plasma · Kvark-gluuonplasma ja Suur Pauk · Näe rohkem »

Neutron

Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).

Neutron ja Plasma · Neutron ja Suur Pauk · Näe rohkem »

Positron

C.D. Andersoni tehtud mullkambri pilt esimesest tuvastatud positronist. 6 mm paksune tinaplaat eraldab kambri ülemist ja alumist osa. Positron pidi tulema alt, kuna ülemine rada on rohkem paindunud magnetväljas. See viitab madalamale energiale. Positron ehk antielektron on elektroni antiosake.

Plasma ja Positron · Positron ja Suur Pauk · Näe rohkem »

Prooton

Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.

Plasma ja Prooton · Prooton ja Suur Pauk · Näe rohkem »

Röntgenikiirgus

Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm.

Plasma ja Röntgenikiirgus · Röntgenikiirgus ja Suur Pauk · Näe rohkem »

Rõhk

Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.

Plasma ja Rõhk · Rõhk ja Suur Pauk · Näe rohkem »

Supernoova

SN 1994D (hele täpp all vasakul) on pildil eredam kui tema kodugalaktika NGC 4526 Kepleri supernoova (SN 1604) Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi.

Plasma ja Supernoova · Supernoova ja Suur Pauk · Näe rohkem »

Täht (astronoomia)

Gaasi ja tolmu kondenseerumine, tähtede moodustumise algus (Lagoon Nebula) Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.

Plasma ja Täht (astronoomia) · Suur Pauk ja Täht (astronoomia) · Näe rohkem »

Temperatuur

Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.

Plasma ja Temperatuur · Suur Pauk ja Temperatuur · Näe rohkem »

Tihedus

Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.

Plasma ja Tihedus · Suur Pauk ja Tihedus · Näe rohkem »

Tumeaine

Tumeaine ja kuuma gaasi jaotus galaktikaparvede põrkumisel. Tumeaine on tähistatud sinise värviga, kuum gaas punase värviga. Galaktikaparvede põrkumisel on tumeaine eraldunud kuumast gaasist, mis takistusjõu tõttu on põrkumisel pidurdunud Tumeaine ehk varjatud aine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusjõu tõttu.

Plasma ja Tumeaine · Suur Pauk ja Tumeaine · Näe rohkem »

Tumeenergia

Tumeenergia on kosmoloogias ja astronoomias hüpoteetiline energiavorm, mis moodustab suurema osa universumi koostisest, ning alates 1990.

Plasma ja Tumeenergia · Suur Pauk ja Tumeenergia · Näe rohkem »

Tuumasüntees

Tuumasüntees ehk tuumade liitumine on kergete aatomituumade ühinemine raskemateks tuumadeks.

Plasma ja Tuumasüntees · Suur Pauk ja Tuumasüntees · Näe rohkem »

Udukogu

Kotka udukogu kajastav foto "Loomise sambad" Udukogu (ka udu) on tähtedevahelisest tolmust, vesinikust, heeliumist ja teistest ioniseeritud gaasidest koosnev pilv.

Plasma ja Udukogu · Suur Pauk ja Udukogu · Näe rohkem »

Universum

Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.

Plasma ja Universum · Suur Pauk ja Universum · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Plasma ja Suur Pauk

Plasma on 105 suhted, samas Suur Pauk 150. Kuna neil ühist 26, Jaccard indeks on 10.20% = 26 / (105 + 150).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Plasma ja Suur Pauk. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »