VäljuvSaabuva

🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!

Sisukord

1. 370 suhted: Aatomidiplomaatia, Abilinnapea, Abiminister, Absolutism, Absoluutne häälteenamus, Agitatsioon, Agraarsotsialism, Ajakirjandusvabadus, Alampalk, Altpoolt tulev algatus, Ameerika erandlikkus, Amet (asutus), Apartheid, Aristokraatia, Asutav kogu (üldmõiste), Autonoomia, Autoritaarne režiim, Autoritarism, Avalik arvamus, Avalik huvi, Avalik teenus, Avatud ühiskond, Avatud maailmaühiskond, Avatud nimekiri, Ühisturg, Üleminekuperiood, Äkim, Õiglane sõda, Õigusvahemees, Balkaniseerumine, Banaanivabariik, Bantustan, Bürokraatia, Bürokratism, Bellitsism, Biopoliitika, Bradley efekt, Bulee, Casus belli, Causa belli, Clowardi-Piveni strateegia, CNNi efekt, D'Hondti meetod, Dünastia, Dekolonisatsioon, Demarkatsioon, Demarkatsioonijoon, Demokraatia, Demokraatia arendamise sihtasutus, Demokraatia indeks, ... Laienda indeks (320 rohkem) » « Kahaneb indeks

Aatomidiplomaatia

Aatomidiplomaatia on tuumarelva omamise või selle hankimise võimaluse kasutamine teistele riikidele surve avaldamiseks.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Aatomidiplomaatia

Abilinnapea

Abilinnapea on Eestis linnavalitsuse liige, kelle esitab linnapea ning kinnitab linnavolikogu.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Abilinnapea

Abiminister

Abiminister on valitsuskabineti liikmest ministrit abistav kõrgem riigiametnik.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Abiminister

Absolutism

Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Absolutism

Absoluutne häälteenamus

Absoluutseks häälteenamuseks nimetatakse valimistel või otsuste tegemisel tavaliselt häälteenamust, mille puhul mingi valiku poolt antud häälte arv on suurem kui 50% hääletava organi võimalike häälte koguarvust (kaasa arvatud puudujad ja hääletamisest hoidujad).

Vaata Politoloogia mõisteid ja Absoluutne häälteenamus

Agitatsioon

Agitatsioon (ladina agitatio 'ärgitus') on agitaatorite tegevus; ühiskondliku ideoloogia või liikumise tuline toetamine eeskätt selliste poliitiliste vahendite ja sütitavate üritustega, nagu loosungid, üleskutsed, kõned, ässitustöö ja muu ägedam kihutustöö ehk propaganda, mille eesmärk ei piirdu agitaatori ideedele poolehoidjate leidmisega, vaid eeldab ka poolehoidjate tegevussekaasamist ja inimrühma/de toimimapanekut just agitaatorile vajalikul moel.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Agitatsioon

Agraarsotsialism

Agraarsotsialism (vene keeles Аграрный социализм) on kapitalistlik põllumajanduspoliitiline vool, mis nõuab põllumajanduslikult kasutatavate maa-alade eraomandi kaotamist.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Agraarsotsialism

Ajakirjandusvabadus

Valitsusega seotud isikute korruptsiooni uurinud Malta ajakirjanik Daphne Caruana Galizia hukkus autopommi plahvatuses 2018. aastal Ajakirjandusvabadus ehk pressivabadus (inglise keeles freedom of the press) on kommunikatsiooni- ja väljendusvabadus eri meediumites, nii elektroonilises kui ka trükimeedias.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Ajakirjandusvabadus

Alampalk

Alampalk ehk miinimumpalk ehk minimaalpalk ehk palga alammäär (Eestis 2009. aastast kehtiva töölepingu seaduse järgi töötasu alammäär, 1994–2009 kehtinud palgaseaduse järgi palga alammäär) on madalaim palk, mida tööandja õiguslikult võib töötajale tema töö eest maksta.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Alampalk

Altpoolt tulev algatus

Altpoolt tulev algatus (inglispärase tõlkelaenuna bottom-up) on algatus, mis väljendab soovi lahendada probleeme kodanikualgatuse korras ja üldsuse osalemisel, alustades nn rohujuuretasandist või seda vähemalt kaasates.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Altpoolt tulev algatus

Ameerika erandlikkus

Ameerika erandlikkus, ka Ameerika erilisus, Ameerika eripära (inglise keeles American exceptionalism) viitab teooriale, mille kohaselt USA erineb teistest rahvusriikidest kvalitatiivselt.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Ameerika erandlikkus

Amet (asutus)

Amet on avaliku halduse asutus, millel on riigi struktuuris teatud autonoomia, kuid mis üldjuhul allub mõnele ministeeriumile; omavalitsuste ametid alluvad kohalikule omavalitsusele.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Amet (asutus)

Apartheid

Silt, mis teatab inglise, afrikaani ja suulu keeles, et ala on vaid valgele rassigrupile Apartheid oli ametlik rassilise eraldatuse poliitika, mis kehtis Lõuna-Aafrika Vabariigis aastatel 1948–1994.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Apartheid

Aristokraatia

Aristokraatia ehk parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele; vastandub monarhiale ja demokraatiale.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Aristokraatia

Asutav kogu (üldmõiste)

Asutav kogu on loodava riigi esinduskogu, mille ülesanne on töötada välja põhiseadus.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Asutav kogu (üldmõiste)

Autonoomia

Maarianhamina Autonoomia (kreeka keeles autos 'ise', nomos 'seadus') on osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näiteks ühele rahvusele.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Autonoomia

Autoritaarne režiim

Autoritaarne režiim on poliitiline režiim, milles riigijuht piiratud mandaadi printsiipi.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Autoritaarne režiim

Autoritarism

Autoritarism on riigi või organisatsiooni valitsemise vorm, kus võimul olijad otsustavad valitsetavate küsimuste üle ilma, et need, kelle üle valitsetakse saaksid oma arvamust avaldada.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Autoritarism

Avalik arvamus

Avalik arvamus ehk ühiskondlik arvamus on massiteadvuse avaldumisvorm, mille moodustab viis, kuidas ligikaudu ühetaolistes oludes elavad inimesed tegelikkusesse suhtuvad ning mis hõlmab inimeste arvamuste ja hoiakute kogumit.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Avalik arvamus

Avalik huvi

Avalik huvi (ka avalikkuse huvi, üldine huvi (vaadatud 12.12.2011)) on ühiskonna kui terviku huvi, mis põhjendab otsustustes eelistusi, millega tagatakse üldised hüved või välditakse nendele tekkida võivat kahjuAlari Rammo "Mis on avalik huvi?" Hea Kodanik 1/2014, lk 8-9.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Avalik huvi

Avalik teenus

Avalik teenus on avalike ülesannete täitmisel üldistes huvides osutatav teenus, mis on suunatud avalike hüviste pakkumisele, avaliku ülesandega kaasneva kohustuse täitmisele või põhiõiguste, vabaduste ja huvide kaitsele.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Avalik teenus

Avatud ühiskond

Avatud ühiskond (inglise open society) on tuntud kui filosoof Karl Raimund Popperi ühiskonnafilosoofia mõiste.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Avatud ühiskond

Avatud maailmaühiskond

Avatud maailmaühiskond ehk globaalne avatud ühiskond on George Sorosi arendatud universaalne idee abstraktsest, kogu maailma hõlmavast ja globaalse kapitalistliku süsteemiga harmoneeruvast ühiskonnast.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Avatud maailmaühiskond

Avatud nimekiri

Avatud nimekiri iseloomustab sellist valimisreeglit partei nimekirjadega valimistel, kus valijal on võimalus partei esitatud kandidaatide nimekirja järjekorda muuta.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Avatud nimekiri

Ühisturg

Ühisturg (inglise keeles common market) on riikidevahelise majandusliku suhtlemise ühtse turu loomise esimene etapp.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Ühisturg

Üleminekuperiood

Üleminekuperiood ehk siirdeperiood on ajavahemik, mil pöördutakse järk-järgult varasemalt korralduselt uuele või valmistatakse ette uue korralduse jõustumist.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Üleminekuperiood

Äkim

Äkim on oblasti kuberner Kasahstanis.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Äkim

Õiglane sõda

Õiglase sõja traditsioon on välja kujunenud Augustinuse (sündinud 354. aastal) kirjutiste põhjal ning selle juured peituvad keskaegses Euroopas.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Õiglane sõda

Õigusvahemees

Õigusvahemees (ka ombudsman) on riiklik institutsioon, kus vaadatakse läbi kodanike kaebusi bürokraatliku omavoli üle.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Õigusvahemees

Balkaniseerumine

Balkani maade ajalugu aastatel 1796–2008 Balkaniseerumine on halvustav geopoliitiline termin mingi piirkonna või riigi killustatuse või väiksemateks piirkondadeks või osariikideks jaotamise kohta, mis on sageli üksteise suhtes vaenulikud või koostööd välistavad.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Balkaniseerumine

Banaanivabariik

Algselt kasutati banaanivabariigi (inglise keeles banana republic) mõistet Kesk-Ameerika riikide kohta, kelle majandus põhines puuviljakasvatusel ja kes sõltusid majanduslikult USA ettevõtetest.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Banaanivabariik

Bantustan

Bantustan (Homeland) oli Lõuna-Aafrika Vabariigist eraldatud mustanahaliste riik.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Bantustan

Bürokraatia

Bürokraatiaks nimetatakse teatud administratiivse korrastatuse mudelit, mis on ellu kutsutud õiguspäraste otsuste ühetaoliseks elluviimiseks ja kehtestamiseks.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Bürokraatia

Bürokratism

Bürokratism ehk bürokraatlik valitsuskultuur (mesogrupp) märgib ühiskonnakorda, milles riigi bürokraatlik aparaat on koondanud võimutäiuse enda kätte (maksutulud, teadmised, seadusloome ja karistuspoliitika) ning allutab kõigi teiste isikute ja gruppide elukorralduse oma huvidele.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Bürokratism

Bellitsism

Bellitsism on patsifismile vastanduv põhimõtteline suhtumine, mis õigustab sõda ja sõjapidamist.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Bellitsism

Biopoliitika

Biopoliitika on võim, mis kontrollib (eelkõige inimeste) bioloogilisi protsesse.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Biopoliitika

Bradley efekt

Bradley efekt (vahel ka Wilderi efekt) on hüpoteetiline tegur, millega põhjendatakse erinevusi avaliku arvamuse küsitluste ning valimistulemuste vahel, kui vastamisi on valge- ja mustanahaline kandidaat.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Bradley efekt

Bulee

Bulee 'nõukogu' oli Vana-Kreeka poliste kõrgeim valitsusorgan, mis koosnes valitud kodanikest.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Bulee

Casus belli

Casus belli (sõna-sõnalt sõjajuhtum) tähendab ladinakeelse väljendina tegu või sündmust, mis provotseerib või mida kasutatakse sõja põhjustamise õigustamiseks.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Casus belli

Causa belli

Sõjapõhjus (ladina keeles 'causa belli') on ühtne stiimul (põhjus sõjaks), mille juhtumil (ka seda ärakasutades või seda võltsilt esile kutsutes) algab sõjategevus kahe või enama vastaspoole vahel.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Causa belli

Clowardi-Piveni strateegia

Clowardi-Piveni strateegia on poliitiline strateegia, mille eesmärk on likvideerida vaesus, kutsudes heaoluprogrammi ülekoormamise abil esile kriis, mis viiks senise riikliku heaolusüsteemi asendamiseni.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Clowardi-Piveni strateegia

CNNi efekt

CNNi efekt on teooria politoloogias ja meediauuringutes, mille kohaselt ööpäev läbi töötav rahvusvaheline teleuudistekanal CNN mõjutas oluliselt külma sõja lõpu aastail iseseisvate riikide välispoliitikat ning CNN koos teiste meediakanalitega mõjutas külma sõja järgses maailmas riikide välispoliitikat.

Vaata Politoloogia mõisteid ja CNNi efekt

D'Hondti meetod

D'Hondti meetod on valimistulemuste selgitamise meetod suurima keskmise põhimõttel.

Vaata Politoloogia mõisteid ja D'Hondti meetod

Dünastia

Dünastia (kreeka sõnast δυναστεία) on rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Dünastia

Dekolonisatsioon

Dekolonisatsioon ehk dekoloniseerimine on koloonia või kolooniate vabanemine või vabastamine neid koloniseerinud emamaa võimu alt.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Dekolonisatsioon

Demarkatsioon

Demarkatsioon on piiristus, piirjoone määramine sõlmitud lepingute alusel.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Demarkatsioon

Demarkatsioonijoon

Demarkatsioonijoon on maariba või piirjoon, mis eraldab vaherahu sõlminud sõdivaid vägesid (nt. Lõuna-Korea ja Põhja-Korea riigipiir).

Vaata Politoloogia mõisteid ja Demarkatsioonijoon

Demokraatia

Naine 2007. aasta Prantsusmaa presidendivalimiste ajal hääletamas Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Demokraatia

Demokraatia arendamise sihtasutus

Demokraatia arendamise sihtasutus (DASA) ehk maailmavaate sihtasutus (MSA) on erakonna loodud riiklikult rahastatav sihtasutus, mille eesmärk on levitada erakonnaga seotud maailmavaadet.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Demokraatia arendamise sihtasutus

Demokraatia indeks

Sinisemad riigid on demokraatlikumad (kaart 2016. aasta andmetel) Demokraatia indeks on Briti ettevõtte Economist Intelligence Unit koostatav loend, milles alates 2006.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Demokraatia indeks

Demokraatlikud vabadused

Demokraatlikud vabadused on sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, südametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Demokraatlikud vabadused

Demokratiseerimine

Demokratiseerimine on demokraatlike väärtuste ja demokraatlikule ühiskonnakorraldusele iseloomulike joonte tahtlik ja sihipärane juurutamine.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Demokratiseerimine

Despootia

Despootia (vanakreeka keeles δεσποτία (despotía) sõnast δεσπότης (despótes) 'valitseja') on valitsusvorm, mille puhul üksainus autoriteet – kas üksikisik (vt autokraatia) või omavahel seotud rühm inimesi (vt oligarhia) – omab riigis absoluutset poliitilist võimu.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Despootia

Diktatuur

Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Diktatuur

Doktriin

Doktriin (ladina keeles doctrina õpetus, juhtmõte) on vaadete, printsiipide, uskumiste, teaduslike, poliitiliste ja filosoofiliste tõekspidamiste süsteem, juhiste kogum, mis väljendab võimul olijate praktilise tegevuse põhisuundi ja pürgimusi.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Doktriin

Doominoteooria

Doominoteooria oli välispoliitika teooria, mida kasutas USA valitsus, rääkides külma sõja perioodil, kuidas ühe riigi või piirkonna kommunismi mõjuvõimu alla sattumisel võib sama juhtuda ka teiste lähedal asuvate riikide või piirkondadega.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Doominoteooria

Droopi kvoot

Droopi kvoot on kvoot, mida kasutatakse mandaatide jagamiseks valimistel.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Droopi kvoot

E-riik

E-riik (vt ka e-valitsus) ehk elektrooniline riik tähendab info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) ulatuslikku kasutamist riigi tasandil, pakkumaks riigiasutuste teenuseid elektroonsete kanalite kaudu ning muutmaks valitsemist läbipaistvamaks ja tõhusamaks. Samuti tähistab see uut tüüpi riiki, mis põhineb selliste tehnoloogiate rakendamisel.

Vaata Politoloogia mõisteid ja E-riik

Eksiilvalitsus

Eksiilvalitsus ehk pagulasvalitsus on riigi valitsus, mis on olnud sunnitud oma riigist lahkuma ja tegutseb sellest väljaspool.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Eksiilvalitsus

Eliit

Eliit on suhteliselt väikesearvuline grupp inimesi, kes kasutavad privilegeeritud staatust, mis tõstab neid kõrgemale inimestest, kes kuuluvad madalama staatusega gruppi.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Eliit

Eluruum (poliitika)

Eluruum (saksa keeles Lebensraum) on saksa geopoliitiline mõiste oma ülerahvastatud territooriumi laiendamiseks, mis 20.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Eluruum (poliitika)

Emamaa

Emamaa on kolonialistliku riigi peamine osa, kust kolonisatsioon on lähtunud.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Emamaa

Emiraat

Emiraat on monarhia, mida valitseb emiir.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Emiraat

Erakond

Erakond ehk partei on inimeste ühendus, mille eesmärk on väljendada oma liikmete poliitilisi huve, mõjutada riigi poliitikat ja taotleda kahe esimese eesmärgi elluviimiseks poliitilist võimu.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Erakond

Erihuvi

Erihuvi (inglise keeles special interest) on poliitikas selline huvi, mida intensiivselt esindab ja toetab väike grupp inimesi ning tavaliselt see ei kattu avaliku huviga.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Erihuvi

Esimene Maailm

Esimese Maailma riigid on märgitud sinise värviga Esimene Maailm (ka vähemusmaailm) on pärast II maailmasõda kasutusse tulnud mõiste, mille all mõeldakse rikkaid kapitalistlikke tööstusriike (enamik Euroopa riike, USA, Jaapan, Austraalia, Uus-Meremaa).

Vaata Politoloogia mõisteid ja Esimene Maailm

Esindajatekoda

Esindajatekoda on mitmes riigis seadusandliku esindusorgani (parlamendi) või selle alamkoja nimetus.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Esindajatekoda

Esindamine (poliitika)

Poliitikas kirjeldab esindamine (ka esindus) viisi, kuidas mõned üksikisikud asendavad teatud kindla ajavahemiku jooksul teisi üksikisikuid või üksikisikute gruppe.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Esindamine (poliitika)

Esindusdemokraatia

Esindusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab võimu enda valitud esindajate kaudu – valimistega.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Esindusdemokraatia

Etatism

Etatism on anarhismile vastanduv poliitiline süsteem, milles riigivõimu esindajad ulatuslikult kontrollivad majandust, ühiskonda ja poliitikat.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Etatism

Ettevõtluspoliitika

Ettevõtluspoliitika (inglise keeles enterprise policy) on ühiskonnas soodsate majanduslike tingimuste loomine ettevõtlusega tegelemiseks ja ettevõtluse edendamiseks.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Ettevõtluspoliitika

Euroopa kontsert

Viini kongressi poolt 1815. aastal määratud riigipiirid Euroopas Euroopa kontsert (ka "Rahvusvaheliste suhete Viini süsteem"), vahel ka Viini kongressi järgi kongressi süsteem, oli Euroopas kehtinud jõudude tasakaal, mis kestis Napoleoni sõdade lõpust 1815.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Euroopa kontsert

Euroopa Liidu kolmik

Teheranis 2003. aasta oktoobris Euroopa Liidu kolmik (inglise keeles EU 3, vahel ka G-3) viitab Prantsuse Vabariigile, Saksamaa Liitvabariigile ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Euroopa Liidu kolmik

Euroopastumine

Euroopastumise üks kõige varasem kontseptsioon pärineb Inglismaal asuva Keele ülikooli professorilt Robert Ladrechilt (1994), kes defineeris euroopastumist kui "…poliitika sisu ja vormi ümberorienteerumise järkjärgulist protsessi, mille tulemusena Euroopa Ühenduse poliitiline ja majanduslik dünaamika saab üheks osaks rahvusriikide poliitika ja otsustamisprotsessi organisatsioonilisest loogikast".

Vaata Politoloogia mõisteid ja Euroopastumine

ʻAşabīyah

ʻAşabīyah (araabia keeles عصبية) on sotsiaalse solidaarsusena ilmnev inimestevaheline koosluste ja kaasluste aluseks olev seotus, suhestatus ja sidusus.

Vaata Politoloogia mõisteid ja ʻAşabīyah

Föderalism

Föderalism on põhimõte, mille järgi mitu riiki moodustavad liitriigi või muudetakse unitaarriik liitriigiks (föderatsiooniks).

Vaata Politoloogia mõisteid ja Föderalism

Föderatsioon

Föderatsioon ehk liitriik on alamüksuste (föderatsiooni subjektide) ühendus, mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Föderatsioon

Filibuster

Filibuster on poliitilise venitamis- või viivitustaktika ehk obstruktsionismi vorm, millega püütakse seadusandlikus kogus seaduseelnõu hääletusele panekut edasi lükata.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Filibuster

Finlandiseerumine

sümpoosioni puhul 1970. aasta aprillis ilmunud Soome postmark. See oli esimene välisriigi isikut kujutav Soome postmark. Finlandiseerumiseks (saksa keeles Finnlandisierung; rootsi keeles finlandisering) ehk soometumiseks (soome keeles suomettuminen) nimetatakse Soome poliitikat, mil pärast vaherahu sõlmimist Nõukogude Liiduga Teises maailmasõjas tegi Soome iseseisvuse säilitamise nimel ja hiljem majandusliku kasu nimel tihedat koostööd Nõukogude Liiduga, hoidudes vastandumistest Nõukogude Liidule ja sotsialismileeri riikidele (Saksa Demokraatlikule Vabariigile, Poola Rahvavabariigile, Tšehhoslovakkiale), hoolimata oma ametlikust neutraliteedipoliitikast.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Finlandiseerumine

Geopoliitika

Geopoliitika (kr; ka poliitiline geograafia) on poliitiline õpetus maailma mõtestamisest mõjusfääride ehk "suurruumide" mõistetes.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Geopoliitika

Gerontokraatia

Gerontokraatia on oligarhia liik, kus valitsejad on oluliselt vanemad kui enamik riigi täiskasvanud elanikkonnast.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Gerontokraatia

Gorodskoi golova

Gorodskoi golova (vene keeles городской голова, 'linna pea') oli valitav ametikoht Venemaa Keisririigis, linna ühiskondliku juhtimise pea.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Gorodskoi golova

Gradonatšalstvo

Gradonatšalstvo (vene keeles градоначальство, 'linna ülemuskond') oli administratiiv-territoriaalne üksus Venemaa Keisririigis.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Gradonatšalstvo

Hagenbach-Bischoffi meetod

Hagenbach-Bischoffi meetod on üks D'Hondti meetodi variante esinduskogu mandaatide jagamiseks.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Hagenbach-Bischoffi meetod

Haigekassa (üldmõiste)

Haigekassa on kindlustatud isikutele ravikindlustuse andmisega tegelev asutus.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Haigekassa (üldmõiste)

Hare'i kvoot

Hare'i kvoot on lihtkvoot, mida kasutatakse valimistel mandaatide jagamiseks.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Hare'i kvoot

Haugi mälu

Haugi mälu on väljend, millega märgitakse kellegi väga lühikest mälu.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Haugi mälu

Hääleõigus

Hääleõigus (ka: hääletamisõigus) on õigus osaleda hääletusel.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Hääleõigus

Hääletamine

Hääletamine on hääle andmine valimistel või hääletusel.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Hääletamine

Hääletus

Hääletus on üks viisidest, mille abil grupp saab langetada otsuseid nii, et enamik grupi liikmetest pooldab otsust.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Hääletus

Heaoluriik

Heaoluriik või ka hoolekanderiik (inglise keeles welfare state) või sotsiaalriik (saksa keeles Sozialstaat) on valitsemisvorm, mille puhul riik kaitseb ja toetab kodanike majanduslikku ja sotsiaalset heaolu, mis põhineb seadustega sätestatud õiguskorral ja ametnike hoolekandel, mille eesmärgiks on tagada riigi elanikele võrdsed võimalused tulusid ümber jagades ning avalikul vastutusel nende kodanike ees, kes ei ole suutelised endile tagama minimaalselt vajalikke elutingimusi.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Heaoluriik

Hegemoonia

Antonio Gramsci, Itaalia poliitik ja filosoof, kes pani aluse tänapäevasele "hegemoonia" mõistele Hegemoonia (kreeka keeles "hēgemonia" ehk "ülevõim") on mõiste, mis tähistab ühe riigi, rahvusrühma või poliitilise üksuse domineerivat ja juhtivat positsiooni teiste samalaadsete subjektide suhtes.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Hegemoonia

Humanitaarne interventsioon

Humanitaarne interventsioon on erinevate tähendustega.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Humanitaarne interventsioon

Huvikaitse

Huvikaitse ehk eestkoste (inglise advocacy) on kodanikuühenduste tegevus, millega püütakse kindlustada oma eesmärkide arvestamist poliitika kujundamisel ning rakendamisel: lobitöö, kampaaniad, võrgustike arendamine, avalikkuse teavitamine.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Huvikaitse

Huvirühm

Huvirühm ehk huvigrupp ehk sidusrühm ehk survegrupp (inglise keeles stakeholder, advocacy group, pressure group, lobby group, campaign group, interest group, special interest group, saksa keeles Interessenvertretung, Interessengruppe) on ühiskonnas füüsiline isik, füüsiliste isikute kogum, juriidiline isik või mitteformaalne ühendus, kellel on selgelt väljendatud huvid otsustatavas valdkonnas, kes on mingil viisil seotud mingi tegevuse, strateegia, projekti või organisatsiooniga, keda kavandatav otsus või projekt võib mõjutada või kes osaleb otsuse rakendamisel.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Huvirühm

Imperiali kvoot

Imperiali kvoot on kvoot, mida kasutatakse valimistel mandaatide jagamiseks.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Imperiali kvoot

Impordikvoot

Impordikvoot on koguseline piirang imporditavale tootele.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Impordikvoot

Infovabadus

Infovabadus on igaühe õigus ilma takistusteta vastu võtta, töödelda ning edastada üldiseks kasutuseks mõeldud informatsiooni.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Infovabadus

Interventsioon

Interventsioon ühe või mitme riigi (vägivaldne) sekkumine teise riigi siseasjadesse.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Interventsioon

Iseseisvus

Riigi iseseisvus ehk suveräänsus on riigi võime või omadus olla enda territooriumil kõrgeimaks vahelesekkujaks: otsus­tada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatava lõplikkus­ast­mega.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Iseseisvus

Isikukultus

Isikukultus on üksikisiku, tavaliselt riigijuhi põhjendamatult suur austamine ning tema võimete ja teenete ülehindamine.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Isikukultus

Isikumandaat

Isikumandaat on Eestis Riigikogu valimistel ringkonnas võidetud mandaat.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Isikumandaat

Islamiriik

Islami riik tähendab kalifaati, milles valitsemine ja elu on korraldatud islamile tuginedes.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Islamiriik

Isolatsionism

Isolatsionism on välispoliitika suund, mille eesmärk on hoiduda läbikäimisest teiste maadega ja sekkumisest rahvusvahelistesse küsimustesse.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Isolatsionism

Jõudude tasakaal

Jõudude tasakaal (inglise keeles Balance of Power) on levinud teooria, mis väidab, et palju rohkem kui majanduslikke või poliitilisi vahendeid kasutades on tõenäoline tagada rahu ja riikide julgeolek vaenutsevate või rahvusvahelise ülevõimu pärast konkureerivate riikide sõjaliste jõudude tasakaalus hoidmisega.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Jõudude tasakaal

Jõudude tasakaal Euroopas

Jõudude tasakaal Euroopas on rahvusvaheliste suhete termin, mis käib nii ajaloolise kui tänapäevase Euroopa riikide kohta.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Jõudude tasakaal Euroopas

Kafka sündroom

Kafka sündroomina mõeldakse pimesi käsutäitmist bürokraatiasüsteemis.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Kafka sündroom

Kaitseseisukord

Eesti Vabariigis kehtis sõjaseisukord 1918–1920, 1924–1926 ja 1934–1940.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Kaitseseisukord

Kaksikmonarhia

Kaksikmonarhia tekib, kui kaht eraldi kuningriiki valitseb sama monarh, järgitakse sama välispoliitikat, eksisteerib kahepoolne tolliliit ja omatakse kombineeritud sõjaväge, kuid muul viisil ollakse iseseisev.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Kaksikmonarhia

Kasulik idioot

Kasulik idioot on inimene või institutsioon, kes viib enesele teadmata ellu vaenlase eesmärke või edendab vastase retoorikat või poliitikat.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Kasulik idioot

Käsukorrapoliitika

Käsukorrapoliitika ehk top-down on ingliskeelne idioom, mis tähistab käsukorda, millele vastandub taotlus lahendada probleeme kodanike algatusel ja üldsuse osalemisel.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Käsukorrapoliitika

Käsumajandus

Käsumajandus on majandus, milles.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Käsumajandus

Küünraprintsiip

Küünraprintsiip (inglise keeles arm's length principle) on avalikus halduses osapoolte sõltumatuse põhimõte, mida rakendab oma poliitikate elluviimisel enamik lääneriike.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Küünraprintsiip

Külm sõda

Jossif Stalin, Winston Churchill ja Franklin Delano Roosevelt 1945. aastal Jalta konverentsil teise maailmasõja võitjariikide juhtidena Winston Churchill 1944 Kanadas Külm sõda (inglise Cold War, vene холодная война) oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt teise maailmasõja järgsel rahuperioodil.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Külm sõda

Keiser

Edward von Lõnguse teos "Alasti keiser" Tartus Keiser ehk imperaator on valitseja tiitel.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Keiser

Kinnine nimekiri

Kinnine nimekiri (ka suletud nimekiri) on valimiste reegel, mille puhul määrab kandidaatide järjekorra partei nimekirjas kindlaks partei ning pärast valimisi jagatakse valimisnimekirja poolt saadud mandaadid vastavalt sellele nimekirja järjestusele.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Kinnine nimekiri

Kinnipeetavate valimisõigus

Kinnipeetavate valimisõigus on seotud kinnipeetavate õigusega osaleda rahvaesindajate valimistel nii valijate kui ka valitavatena.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Kinnipeetavate valimisõigus

Klientelism

Klientelism, ka kliendipoliitika (inglise keeles clientelism, clientelistic politics) on poliitikate kujundamise viis, milles valitsused võtavad arvesse ja eelistavad ühte kindlat huvigruppi (või klienti), kelle eesmärgid kattuvad valitsuse soovidega.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Klientelism

Koalitsioon

Koalitsioon on erakondade ajutine liit.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Koalitsioon

Kodanik

Riigi kodanik on füüsiline isik, kellel on vastava riigi kodakondsus.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Kodanik

Kodanikkond

Kodanikkond on vastava riigi põhiseadust tunnistavate isikute kogu, kellel on kodakondsus, mida tõendab juriidiline dokument (pass).

Vaata Politoloogia mõisteid ja Kodanikkond

Kodanikuaktiivsus

Keskkonnasäästu nõudva liikumise Fridays For Future üritus Dresdenis 2019. aastal Supilinna selts on kodanikuühendus, mis keskendub oma linnaosa heaolu tagamisele, linnavalitsusega suhtlemisele ja ürituste korraldamisele. Pildil seltsi liikmed Supilinna päevade avamisel 2018.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Kodanikuaktiivsus

Kodanikualgatus

Kodanikualgatus (inglise keeles civic initiative) on üksikisiku või kodanikuühenduse tegevus poliitiliste otsuste mõjutamiseks (nt avaliku võimu kaasamiseks mõne probleemi lahendamisse).

Vaata Politoloogia mõisteid ja Kodanikualgatus

Kodanikuühiskond

Kodanikuühiskond (inglise keeles civil society) on ühiskond, mille aluseks on vabadust nautivad kodanikud, kes on haritud ja laia silmaringiga, vaimselt ja materiaalselt sõltumatud, isiksusliku arengutaseme saavutanud inimesed, kes mõistavad põhjuse-tagajärje seost ning oskavad hinnata langetatava otsuse hilisemaid mõjusid, tahavad osaleda oma elukeskkonna (avaliku ruumi) kujundamisel ning on valmis kandma vastutust.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Kodanikuühiskond

Kodanikupalk

Kodanikupalk ehk kodanikuraha ehk tingimusteta põhisissetulek (inglise keeles unconditional basic income) on tavapärase sotsiaaltoetuste süsteemi alternatiiv, mille puhul makstakse kõigile kodanikele riigi poolt regulaarselt põhivajadusi katvat maksuvaba toetust, kusjuures selle määr ei sõltu inimese muudest tuludest.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Kodanikupalk

Kodusõda

Kodusõda on sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Kodusõda

Kohtuvõim

Kohtuvõim on õigust mõistev võim, seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Kohtuvõim

Kollaboratsioon

Kollaboratsioon (ladina k. 'kaastöötamine') on koostöö, kaastöötamine, partnerlus; samuti vaenuliku võõrriigi, näiteks okupatsiooniga pealesurutud režiimi toetamine, abistamine ja/või sellega kaasaminek.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Kollaboratsioon

Kollektivism

Kollektivism on maailmavaade või poliitiline vaatesuund, mis väärtustab eeskätt suurte inimrühmade, ent ka mis tahes teiste ühiselt oma eesmärke taotlevate isikute rühmade püüdlusi, asetades need kõrgemale mis tahes individuaalsetest huvidest või taotlustest.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Kollektivism

Kolmas Maailm

Esimene Maailm (sinine), Teine Maailm (punane) ja Kolmas Maailm (roheline), 1970. aastate keskpaik Kolmas Maailm (ka enamusmaailm) on mõiste, mille all mõeldakse enamikku Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika ning Kariibi mere riike, millest paljud olid 20.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Kolmas Maailm

Koloniaalimpeeriumid

Alad, mis kunagi olid koloniaalimpeeriumid Koloniaalimpeeriumid tekkisid Euroopa suurte maadeavastuste perioodil, mis algas, kui kõige võimsamad ja arenenumad mereriigid hakkasid omavahel vallutuste nimel konkureerima, eesrinnas Portugali ja Hispaaniaga 15.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Koloniaalimpeeriumid

Kolonialism

Kolonialism ehk koloniaalpoliitika on poliitika, mille eesmärk on laiendada riigi võimu väljapoole oma piire.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Kolonialism

Koloonia

lc.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Koloonia

Kommunitarism

Kommunitarism on poliitiline ideoloogia, mis otsib tasakaalu üksikisiku õiguste ja kogukonna ühishuvi vahel.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Kommunitarism

Kompensatoorne fiskaalpoliitika

Kompensatoorne fiskaalpoliitika (inglise compensatory fiscal policy) on poliitika, millel on kriisivastane ja täielikku tööhõivet tagav toime, hoolimata sellest, missugused on selle rakendamise muud tagajärjed.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Kompensatoorne fiskaalpoliitika

Konföderatsioon

Konföderatsioon on riikide liit, mille eesmärk on realiseerida ühiseid, tavaliselt välis-, kaitse- ja majanduspoliitilisi eesmärke, kus liikmesriigid on säilitanud oma suveräänsuse.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Konföderatsioon

Konservatiivne liberalism

Konservatiivne liberalism on liberalismi alaliik, mille puhul liberaalsed väärtused ja poliitikad on kombineeritud konservatiivsete seisukohtadega.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Konservatiivne liberalism

Konservatiivne revolutsioon

Konservatiivne revolutsioon oli Esimese maailmasõja järel Saksamaalt alguse saanud alalhoidlik, parempoolne, nii liberalismi kui ka natsionaalsotsialismi vastustav maailmavaade.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Konservatiivne revolutsioon

Konservatism

Konservatism ehk konservatiivsus on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb traditsioonilistele väärtustele.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Konservatism

Konstitutsiooniline monarhia

Konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik monarhia on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Konstitutsiooniline monarhia

Konsul (Vana-Rooma)

Konsul oli Vana-Roomas täidesaatva võimu teostaja.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Konsul (Vana-Rooma)

Kontrrevolutsioon

Kontrrevolutsioon on revolutsioonile vastanduv ühiskondlik protsess, mis kujuneb reaktsioonina revolutsioonile või revolutsioonilisele liikumisele ning on suunatud ohustatud või kukutatud ühiskonna- ja riigikorra taastamisele või säilitamisele.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Kontrrevolutsioon

Kosmopoliit

Maailmakodanike (''World Citizen'') lipp Maailmakodanike märk Kosmopoliit ehk maailmakodanik on mõiste, millel on mitu tähendust, kuid üldiselt peetakse selle all silmas inimest, kes ei nõustu traditsioonilise geopoliitilise inimeste jagamisega nende rahvusliku kodakondsuse järgi.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Kosmopoliit

Kremloloogia

Kremloloogia on uurimisvaldkond, milles püütakse mõista Nõukogude Liidu või Venemaa Föderatsiooni juhtkonna siseringis toimuvat väliste märkide järgi.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Kremloloogia

Kriisikolle

Kriisikolle on mõnda maailma piirkonda haaranud pingeolukord, mille põhjuseks on riikide- või rahvustevaheline, usuline vüi muu tüli ning mis võib põhjustada suure (sealhulgas ülemaailmse) sõja puhkemise.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Kriisikolle

Kriminaalpolitsei

Kriminaalpolitsei on politsei, mis tegeleb kriminaalkuritegude avastamise ja nende ärahoidmisega.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Kriminaalpolitsei

Kristlik demokraatia

Kristlik demokraatia on konservatiivne poliitiline vool, mis püüab ühendada kristlikke moraaliprintsiipe sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, jõudes heaoluriigi kui keskteeni turumajandusliku kapitalismi ja sotsialismi vahel.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Kristlik demokraatia

Kroonikoloonia

Kroonikoloonia, 17. sajandil tuntud ka kui kuninglik koloonia, oli Briti ülemereterritooriumite administratiivne liik.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Kroonikoloonia

Kumulatiivsed mandaadid

Kumulatiivsed mandaadid (cumul des mandats) on tavapärane nähtus tänapäeva Prantsusmaa (Viienda Vabariigi) poliitikas, kuid ka näiteks Belgias, Kreekas või Soomes.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Kumulatiivsed mandaadid

Kuningategija

Kuningategija on isik või laiem grupp, kes omab suurt mõjuvõimu kuningliku või riikliku võimupäriluse üle, olemata seejuures ise vabatahtlikult või olude tõttu võimalikuks võimupärijaks.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Kuningategija

Kurjuse telg

Ameerika Ühendriigid Kurjuse telg (inglise keeles Axis of evil) on Ameerika Ühendriikide presidendi George W. Bushi poolt 29. jaanuaril 2002 kasutusele võetud koondmõiste, millega kirjeldatakse selliste riikide valitsusi, kes mahitavad terrorismi ning üritavad saada massihävitusrelvi.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Kurjuse telg

Kurultai

Kurultai (mongoolia keeles: Хуралда, hääldus Khuruldai; türgi keeles: kurultay) ehk üldkogu oli mongolite khaanide ja türklaste liidrite juhitav poliitiline organ.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Kurultai

Kvalifitseeritud häälteenamus

Kvalifitseeritud häälteenamus on valimistel või otsuste tegemisel häälteenamus, mis peab ületama kindlaksmääratud normi.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Kvalifitseeritud häälteenamus

Kvoot

Kvoot on millegi jaoks kehtestatud piirmäär.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Kvoot

Laiahaardepartei

Laiahaardeparteiks nimetatakse poliitikateaduses erakonda, mille eesmärgiks on saada toetus võimalikult laialt valijaskonnalt.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Laiahaardepartei

Läbikukkunud riik

Läbikukkunud riik (inglise failed state) on riik, millel puuduvad riigi toimimiseks vajalikud elemendid: jõumonopol, kontroll elanikkonna ja territooriumi üle, diplomaatilised suhted teiste riikidega, minimaalne sotsiaalhoolekanne.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Läbikukkunud riik

Lehmakauplemine

Lehmakauplemine on piltlik ja halvustav mõiste, mille Eesti ajakirjandus võttis kasutusele 1920. aastate alguses, tähistamaks poliitilise koalitsiooni läbirääkimisi.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Lehmakauplemine

Liberaalne demokraatia

Liberaalne demokraatia: poliitiliste liidrite valitsemine, kelle autoriteet on määratud läbi piiratud mandaadi, universaalse hääleõiguse ja alternatiivsete kandidaatide valiku ning kus on tagatud teatud õigused poliitilisele osalemisele ja oponeerimisele.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Liberaalne demokraatia

Liberaalne konservatism

Liberaalne konservatism on konservatismi alaliik, mille puhul "konservatismi" elemendid on kombineeritud "liberalismi" elementidega.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Liberaalne konservatism

Liberaalne natsionalism

Liberaalse natsionalismi võib samastada klassikalise Euroopa liberalismiga, mis ulatub tagasi Prantsuse revolutsioonini ja sisaldab mitmeid selle väärtusi.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Liberaalne natsionalism

Liberaalne valitsustevahelisus

Liberaalne valitsustevahelisus (inglise keeles liberal intergovernmentalism) on politoloog Andrew Moravcsiki loodud teooria, mis seletab Euroopa integratsiooni.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Liberaalne valitsustevahelisus

Liberaliseerumine

Liberaliseerumine viitab üldiselt valitsuse poolt varem kehtestatud piirangute lõdvenemisele, tavaliselt kas sotsiaal- või majanduspoliitika valdkondades.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Liberaliseerumine

Libertaarsotsialism

Libertaarsotsialism on libertarism, mis peab õigeks ühiskonda, milles pole jõudu kasutavaid hierarhiaid.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Libertaarsotsialism

Libertarism

Libertarism (ladinakeelsest sõnast liber – "vabadus") on poliitiline filosoofia, mille järgi inimesed peaks olema vabad oma isikut ja omandit puudutavates otsustes, kuni need otsused või nende tagajärjed ei riku teiste isikute samasuguseid vabadusi.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Libertarism

Lihthäälteenamus

Lihthäälteenamus on otsuste tegemisel poolthäälte enamus võrreldes vastuhäälte arvuga.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Lihthäälteenamus

Liitvabariik

Liitvabariik on vabariikliku riigikorraldusega liitriik.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Liitvabariik

Lobitöö

Lobitöö, ka lobi ja kuluaaripoliitika (inglise keeles lobbying, lobbyism) all mõeldakse huvigruppide esindajate ametlikke ja mitteametlikke kohtumisi riigi poliitikute või ametiisikutega, et mõjutada poliitilisi otsuseid enda grupi huvidest ja eesmärkidest lähtuvalt.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Lobitöö

Maailmarahu

Maailmarahu on hüpoteetiline olukord, kus valitseb üleilmne rahu ning lõpetatud on igasugune vaenutegevus ja sõjad.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Maailmarahu

Maareform

320x320px Maareform ehk radikaalne maasuhete muutus on maaomandite ulatuslik ja põhimõtteline ümberkujundus.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Maareform

Madala intensiivsusega konflikt

Madala intensiivsusega konflikt (MIK) (Low Intensity Conflict – LIC) on lahingutegevus, mis on oma mõõtmetelt madalamal tasemel kui täismõõtmetes sõjaline lahing moodsate armeede vahel.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Madala intensiivsusega konflikt

Maffiariik

Maffiariik on riik, milles valitsus on seotud organiseeritud kuritegevusega.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Maffiariik

Majandusdemokraatia

Majandusdemokraatia on mõiste, millel pole ühest definitsiooni.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Majandusdemokraatia

Majandusliit

Majandusliit on kõige laiaulatuslikum majandusliku integratsiooni vorm, millest kõige integreerunum on poliitiline liit.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Majandusliit

Majanduspoliitika

Majanduspoliitika on majanduse mõjutamine poliitiliste abinõudega, seega lõppkokkuvõttes riigi poolt.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Majanduspoliitika

Majoritaarne valimissüsteem

Majoritaarne valimissüsteem ehk enamusvalimised (inglise keeles First-past-the-post) on valimissüsteemi liik, kus enim hääli saanud rühmitus ehk partei (või isikuvalimise puhul isik) saab kindlas ringkonnas koha ja vähemusse jäänud rühmituse hääled lähevad kaotsi ja ühiskonna vähemusse jäänud osa jääb esindamata.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Majoritaarne valimissüsteem

Mandaat

Mandaat on saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Mandaat

Marksistlikud rahvusvaheliste suhete teooriad

Marksistlikud rahvusvaheliste suhete teooriad vastanduvad liberaalsetele ja realistlikele teooriatele.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Marksistlikud rahvusvaheliste suhete teooriad

Mäss

Mäss ehk ülestõus on vastuhakk valitsevale võimule või isikule.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Mäss

Meritokraatia

Meritokraatia ehk talentide valitsus on riigikord, milles puudub parlamentaarne institutsioon ning täitevvõimu teostavad ametnikud valitakse ametikohale nende võimeid ja oskusi hinnates.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Meritokraatia

Militarism

Militarism on riigi sõjalist võimsust esikohale seadev või sõjakas poliitika; valitsuse või rahva usk või soov, et riik peaks säilitama tugevat sõjalist võimsust ning olema valmis seda agressiivselt kasutama, et kaitsta või edendada rahvuslikke huve.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Militarism

Ministeerium

Ministeerium on mingi ala avalikku haldust juhtiv riigivalitsemise keskorgan, mis moodustab osa riigi täitevvõimust.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Ministeerium

Minister

Minister on riigihalduse mõnd konkreetset valdkonda, harilikult ministeeriumi juhtiv poliitik.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Minister

Mitmemandaadiline valimisringkond

Mitmemandaadiline valimisringkond on valimisringkond, kust valitakse mitu esindajat.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Mitmemandaadiline valimisringkond

Mitmeparteisüsteem

Mitmeparteisüsteem on parlamentaarne poliitiline süsteem, milles on lubatud mitu parteid.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Mitmeparteisüsteem

Mitteterritoriaalne autonoomia

Austria sotsiaaldemokraati Karl Rennerit peetakse tänapäevase mitteterritoriaalse autonoomia esimeseks ja olulisimaks teoreetikuks Mitteterritoriaalne autonoomia on kollektiivse autonoomia vorm, millele on iseloomulik, et autonoomsed pole mitte konkreetsete piiridega territooriumil elavad elanikkonnarühmad, vaid keeleliste, kultuuriliste, religioossete või muude tunnuste alusel piiritletavad kogukonnad.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Mitteterritoriaalne autonoomia

Monarh

Monarh (kreeka keeles μόναρχος.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Monarh

Monarhia

Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).

Vaata Politoloogia mõisteid ja Monarhia

Naiste valimisõigus

Naiste valimisõigus Ameerika sufražetid meeleavaldusel 1913. aasta veebruaris Naiste valimisõigus on naiste õigus osaleda rahvaesindajate valimistel nii valijate kui ka valitavatena.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Naiste valimisõigus

Nanseni pass

Nanseni pass Nanseni pass, algselt ja ametlikult kodakondsuseta isiku pass, oli rahvusvaheliselt tunnustatud põgeniku isikut tõendav dokument, mida andsid Rahvasteliidu liikmesriigid välja aastatel 1922–1938.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Nanseni pass

Narkostrateegia

Narkostrateegiaks ehk uimastipoliitikaks nimetatakse püüet riiklikul või riikideülesel tasemel võidelda narkomaania ja narkootiliste ainete kuritarvitamise negatiivsete mõjude vastu.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Narkostrateegia

Näljastreik

Iiri 1981. aasta näljastreiki mälestav seinamaaling vangilaagris Näljastreik on vägivallatu vastupanu või surveavaldamise meetod, milles osalejad paastuvad poliitilise protesti märgina või püüdes tekitada teistes süütunnet, tavaliselt eesmärgiga saavutada poliitiline muutus.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Näljastreik

Neokolonialism

Neokolonialismiks ehk uuskolonialismiks nimetatakse II maailmasõjale järgnenud tendentsi, kus kasutades ära vähem arenenud Aasia ja Aafrika maade raskusi, surusid suurriigid neile peale majanduslepinguid ja poliitilisi kokkuleppeid, millega allutasid need maad oma mõjule.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Neokolonialism

Neutraliteet

Neutraliteet ehk erapooletus on riigi väljakuulutatud püsiv olek ja hoiak, mis keelab liitumise sõjaliste liitudega.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Neutraliteet

Ohlokraatia

Ohlokraatia (kreeka keeles jõuguvalitsus) on demokraatia väärastunud vorm, kõige halvema ja amoraalsema massi valitsus.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Ohlokraatia

Omavalitsus

Omavalitsus on Eestis põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla (vallavalitsus) või linna (linnavalitsus) – demokraatlikult moodustatud võimuorgan, kel on õigus, võime ja kohustus iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Omavalitsus

Omavalitsusüksus

Omavalitsusüksus ehk kohaliku omavalitsuse üksus (ka: kohalik omavalitsusüksus) on territoriaalüksus, mille piires teostatakse kohalikku omavalitsust.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Omavalitsusüksus

Opositsioon

Opositsioon (vastasseis) poliitikas koosneb ühest või rohkemast erakonnast, isikust või organisatsioonist, kes vastandavad end valitsusele, mõnele erakonnale või grupile, kes omab võimu.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Opositsioon

Opteerumine

Opteerumine on kodakondsuse valimine (eriti territooriumi üleminekul ühelt riigilt teisele) ja uueks kodumaaks peetavale maale asumine.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Opteerumine

Osalusdemokraatia

Osalusdemokraatia (inglise keeles participatory democracy) on demokraatia vorm, mille puhul rahvast kaasatakse otsustusprotsessi.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Osalusdemokraatia

Otsast lõpuni kontrollitavus

Otsast lõpuni kontrollitavus (ka "algusest lõpuni kontrollitavus", "otsast otsani kontrollitavus", inglise k end-to-end verifiability) on demokraatlike valimiste põhimõtteid väljendav kontseptsioon e-hääletamise jaoks.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Otsast lõpuni kontrollitavus

Otsedemokraatia

Šveitsi Glaruse kantoni maapäeva kogunemine Otsedemokraatia on politoloogia mõiste, tähistades riigi valitsemisvormi, kus rahvas saab otsustada riiki puudutavaid küsimusi otse, vahepealsete esindajateta.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Otsedemokraatia

Otsustusinstitutsioonid

Otsustusinstitutsioonid on institutsioonid, mis mõjutavad majanduspoliitikat otseselt.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Otsustusinstitutsioonid

Paariariik

Paariariik (inglise keeles rogue state või outlaw state) on rahvusvahelistes suhetes riik, mis on ohuks rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Paariariik

Panarabism

Araabia maad Panarabism on araablaste ja araabia maade kultuurilist ja poliitilist ühinemist taotlev ideoloogia ja liikumine.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Panarabism

Parempoolsus

Parempoolsus on termin poliitikas, mida seostatakse erinevate ideoloogiatega nagu näiteks konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism jm.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Parempoolsus

Parempopulism

Parempopulistlike (ja paremäärmuslike) parteidega Euroopa riigid.'''Sinine''': Parempopulistid parlamendis'''Tumesinine''': Parempopulistid valitsuseks Parempopulismiks nimetatakse mitmesuguseid Euroopa parempoolseid poliitilisi voole, mille esindajad tunnistavad demokraatiat ning kellele on tüüpiline immigrantide, Euroopa Liidu ja etableerunud parteide populistlik vastustamine.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Parempopulism

Parlament

Seimis 1791. aastal (Kazimierz Wojniakowski maal, 1806) Parlament on üleriigiline seadusandlik esinduskogu ja -asutus, mille liikmed on valitud üldistel ühetaolistel otsestel salajastel vabadel valimistel.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Parlament

Parlamentaarne monarhia

Parlamentaarne monarhia on parlamentarismi vorm, kus riigipeaks on monarh, kellele kuulub vaid esindusfunktsioon ja ta ei oma poliitilist võimu.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Parlamentaarne monarhia

Parlamentaarne vabariik

'''Valitsussüsteemide kaart''' Parlamentaarne vabariik on parlamentarismi vorm, kus riigipeaks on president või riigipea puudub.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Parlamentaarne vabariik

Parlamentarism

Parlamentarism on kõrvuti presidentalismiga konstitutsioonililise režiimi üks põhivariante.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Parlamentarism

Põhiseadus

Põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Põhiseadus

Põllumajanduspoliitika

Põllumajanduspoliitika ehk agraarpoliitika on riigivõimu abinõude süsteem, mis on suunatud oma riigi põllumajanduse arendamisele ja reguleerib teiste riikide põllumajandustoodangu importi.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Põllumajanduspoliitika

Peibutuspart

Peibutuspart on eesti poliitikaterminoloogias poliitik, kes küll kandideerib valimistel, kuid ei kavatsegi valimisvõidu korral saadud mandaati kasutada, vaid laseb enda asemel ametipostile asendusliikme.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Peibutuspart

Peretoetused

Peretoetused on sotsiaalse kaitse abinõu, mis tagab perekonnale rahalised toetused lapse sünni, lapsendamise, laste kasvatamise või teiste pereliikmete eest hoolitsemise korral.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Peretoetused

Personaalunioon

Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Personaalunioon

Piirivalve

Piiripatrull Piirivalve on riiklik relvastatud organisatsioon või struktuur, mille põhiülesanne on riigipiiri valve-, esmase kaitse- ja piiriületuskorra (piirirežiimi) tagamine.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Piirivalve

Pingelõdvendus

Pingelõdvendus oli külma sõja poliitikas suundumus 1970.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Pingelõdvendus

Pluralism (poliitika)

Pluralism ehk paljusus on poliitikas ideede, arvamuste, poliitiliste jõudude ja huvirühmade mitmekesisus.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Pluralism (poliitika)

Plutokraatia

Plutokraatia ehk timokraatia ehk rikaste valitsus on valitsusvorm, kus otsustamine on tsentraliseeritud ja otsustusõigus on vaid riigi rikastel kodanikel.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Plutokraatia

Polüarhia

Polüarhia on kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Polüarhia

Poliitik

G20 Poliitik on inimene, kes on aktiivselt tegev poliitikas, kuuludes kas mõnda erakonda või poliitilisse rühmitusse või väljaspool neid sõltumatu poliitikuna.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Poliitik

Poliitika

Poliitika on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni (poliitiliste otsusteni), mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või gruppidevahelistes suhetes kehtivad reeglid.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Poliitika

Poliitikaanalüüs

Poliitikaanalüüs (inglise keeles policy analysis) on analüüsimeetod keerukate poliitiliste alternatiivide süsteemseks uurimiseks, mis aitab otsustajatel määramatuse tingimustes valida avaliku sektori tegevuse eelissuunda.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Poliitikaanalüüs

Poliitikast võõrandumine

Poliitikast võõrandumine on vastumeelsus poliitika suhtes, arvamus, et poliitilised organid ja poliitikud on ükskõiksed, ebatõhusad ja ebausaldusväärsed.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Poliitikast võõrandumine

Poliitiline filosoofia

Poliitiline filosoofia on poliitikast mõtlemine ja poliitika toimimise ülevaade.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Poliitiline filosoofia

Poliitiline liikumine

Poliitiliseks liikumiseks võib lugeda igat inimeste organiseeritud gruppi, kes tegeleb mingil määral poliitikaga ja osaleb ise poliitikas.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Poliitiline liikumine

Poliitiline reklaam

Poliitiline reklaam on reklaami alaliik, mis käsitleb poliitilisi organisatsioone (eelkõige erakondi ja valimisliite), üksikpoliitikuid, poliitilisi algatusi või kampaaniaid.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Poliitiline reklaam

Poliitiline spekter

Poliitiline spekter on erinevate poliitiliste positsioonide visuaalne võrdlemise süsteem, kus eri seisukohad paigutatakse koordinaatteljestikule.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Poliitiline spekter

Politoloogia

Politoloogia on teadus, mis uurib võimu ja valitsemise vorme, poliitilisi süsteeme ja ideoloogiaid.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Politoloogia

Poolpresidentaalne vabariik

Poolpresidentaalne süsteem on valitsussüsteem, mille puhul riiki juhib president koos peaministri ja valitsusega.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Poolpresidentaalne vabariik

Populism

Rahvusvaheline Occupy liikumine oli oma retoorikaga "99%" (rahvas) "1%" (eliidi) vastu näide populistlikust ühiskondlikust liikumisest Koomiks aastast 1896, milles William Jennings Bryan, vankumatu populismi toetaja, on neelanud Ameerika Demokraatliku Partei sümboli Populism (ladina sõnast populus 'rahvas') on diskursus, ideoloogia või maailmavaade, mis kritiseerib ja mõistab hukka "eliiti" ning tõstab esile "rahvast".

Vaata Politoloogia mõisteid ja Populism

Portfellita minister

Portfellita minister on valitsuse liige, kes ei juhi ühtegi ministeeriumi.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Portfellita minister

Prügikastimudel

Prügikastimudel (inglise keeles garbage can model) on poliitika kujundamise teooria, mis seisneb eeldusel, et poliitiliste otsuste tegemine toimub juhuslikult, ilma kindla süsteemita Teooria kohaselt on erinevad poliitilised probleemid, lahendused ja valikud prügikasti kokku visatud ning nende välja võtmine toimub suvaliselt, mis tähendab, et otsustamine on juhuslik, lähtudes sellest, mis on hetkel sobiv ja tehtav.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Prügikastimudel

Preetor

Preetor oli Vana-Rooma magistraat, kes vastutas peamiselt õigusemõistmise eest.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Preetor

Prefekt (Vana-Rooma)

Prefekt oli Rooma ametnik, kelle määrasid ametisse magistraadid või keiser.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Prefekt (Vana-Rooma)

President

President on paljude organisatsioonide, ettevõtete, asutuste ja riikide juhi tiitel.

Vaata Politoloogia mõisteid ja President

Presidentaalne vabariik

Presidentaalne vabariik on riigi valitsemise vorm, kus president omab olulist rolli riigiorganite süsteemis.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Presidentaalne vabariik

Preventiivsõda

Preventiivsõda on sõda, mida alustatakse vältimaks teise poole pealetungi tulevikus.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Preventiivsõda

Progressiivne tulumaks

Progressiivne tulumaks (ka progresseeruv tulumaks või progressiivtulumaks) on kas ettevõtte kasumi või üksikisiku sissetuleku maksustamise süsteem, kus suuremale brutotulule kehtib suurem maksumäär (protsent).

Vaata Politoloogia mõisteid ja Progressiivne tulumaks

Proletariaadi diktatuur

Proletariaadi diktatuur on marksismi järgi kapitalistliku korra likvideerimise ja riigi purustamise tulemusel kehtestatava proletariaadi riigivõimu olemuse määratlus.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Proletariaadi diktatuur

Promagistraat

Promagistraat (ladina keeles pro magistratus) oli Vana-Roomas endine magistraat, tavaliselt konsul või preetor, harvem kvestor, kelle impeeriumit (ametivõimu/õigust juhtida vägesid) pikendati nende üheaastase ametiaja lõppedes.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Promagistraat

Propaganda

Nõukogude propagandaplakat, mis oli pühendatud "Balti riikide vabastamisele" 1944. aastal Saksamaa ja Jaapani vastu suunatud propagandaplakat, millel kutsutakse kodanikke üles rohkem tootma. Wehrmachti propagandakompanii sõjakorrespondent Kagu-Eestis Peipsi lähistel 1941.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Propaganda

Propreetor

Propreetor oli Vana-Rooma magistraat, endine preetor provintsi eest vastutavates ülesannetes.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Propreetor

Protektoraat

Protektoraat ehk kaitsevalitsus või kaitsevaldus on riiklik sõltuvuse vorm, mille puhul üks riik on ebavõrdse rahvusvahelise lepingu alusel loovutanud teisele riigile (protektorile) õiguse esindada teda rahvusvahelistes suhetes ning juhtida tema kaitse- ja välispoliitikat.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Protektoraat

Protektsionism

Protektsionism (ladina keelest protectio – 'kaitse') on majanduspoliitika, mis kaitseb siseturgu (kodumaist ettevõtlust) välisfirmade eest importkaupadele kõrge tollimaksu, piiravate kvootide ja limiitide kehtestamisega ning kodumaiste kaupade väljaveo soodustamisega.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Protektsionism

Putš

Putš on vandenõul põhinev riigipööre või riigipöördekatse.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Putš

Radikaaldemokraatia

Radikaaldemokraatia ehk radikaalne demokraatia on termin politoloogias ja poliitikas, mida kasutatakse erinevates tähendustes, kuid rõhutamaks alati demokraatia olulisust.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Radikaaldemokraatia

Raehärra

Raehärra oli ajaloolises linnavalitsemises eluks ajaks valitud rae liige, kes enamasti juhtis üht linnaomavalitsuse valdkonda või ametkonda.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Raehärra

Rahandusminister

Rahandusminister on valitsuses minister, kelle ülesanne on riigi rahanduspoliitika kavandamine ning rahanduse süsteemne arendamine.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Rahandusminister

Rahvaesindaja

Rahvaesindaja ehk rahvasaadik ehk deputaat on esindusdemokraatia riigi kodanik, kellele rahvas on valimistel andnud õiguse teostada riigivõimu.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Rahvaesindaja

Rahvastikupoliitika

Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Rahvastikupoliitika

Rahvusülesus

Rahvusülesus (ka rahvusteülesus, riikideülesus, supranatsionalism) on otsuste tegemise meetod rahvusvahelises organisatsioonis, kus riik on delegeerinud teatud osa oma pädevusest rahvusvahelisele organisatsioonile, mis teostab võimu delegeeritud valdkonnas kogu ühenduse huvides.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Rahvusülesus

Rahvuslik konservatism

Rahvuslik konservatism ehk rahvuskonservatism on peamiselt Euroopas ja Aasias levinud konservatismi alaliik, mille keskne osa on rahvusliku ja kultuurilise identiteedi püsimise toetamine.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Rahvuslik konservatism

Rahvusriik

Rahvusriik on riigi vorm, mis eksisteerib selleks, et pakkuda suveräänset territooriumi kindlale rahvusele ning mis saab oma legitiimsuse selle ülesande täitmisest.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Rahvusriik

Rahvusvaheline arenguabi

Rahvusvaheline arenguabi ehk arengukoostöö (inglise keeles development co-operation) on üldtermin, mis hõlmab arenguriikidele suunatud rahalist abi, oskusteabe edasiandmist (tehnilist abi) ja materiaalset abi.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Rahvusvaheline arenguabi

Rahvusvaheline julgeolek

Rahvusvaheline julgeolek koosneb riikide valitsuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, poolt võetavatest meetmetest ühise ellujäämise ja julgeoleku tagamiseks.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Rahvusvaheline julgeolek

Rahvusvahelised suhted

Rahvusvahelised suhted on suhted rahvusvahelises süsteemis peamiselt riikide vahel, aga ka rahvusvaheliste organisatsioonide ning hargmaiste ettevõtete (multinatsionaalsete korporatsioonide) vahel.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Rahvusvahelised suhted

Rahvusvaheliste suhete teooriad

Rahvusvaheliste suhete teooriad on loodud seletamaks rahvusvahelises süsteemis toimivaid mudeleid ja mehhanisme.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Rahvusvaheliste suhete teooriad

Rantjeeriik

Rantjeeriik on politoloogia ja rahvusvaheliste suhete teooria mõiste, millega tähistatakse riike, mis saavad kogu või suurema osa riigi tuludest põliste maavarade rentimisest välisklientidele.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Rantjeeriik

Ratsionaalse valiku teooria

Ratsionaalse valiku teooria on sotsiaalteaduslik normatiivne teooria, mis väidab, et igaüks, kes on teadlik probleemist ja/või peab tegema mingi konkreetse valiku ning on teadlik tekkepõhjustest ning lahendamise viisidest, peaks olema võimeline ka tegema õigeid otsuseid probleemi lahendamiseks ja teeb parima valiku.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Ratsionaalse valiku teooria

Reaalunioon

Reaalunioon on kahe või enama riigi unioon, mis jagab mõnda riigi institutsiooni vastandina personaalunioonile; kuid nad ei ole nii ühendatud, nagu riigid poliitilises unioonis.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Reaalunioon

Reaktsionäär

Reaktsionäär (pr.) on tagurlane, reaktsioonilise poliitika pooldaja.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Reaktsionäär

Realism (rahvusvahelised suhted)

See artikkel on realismist rahvusvahelistes suhetes, sõna muude tähenduste kohta vaata artiklit Realism ---- Realism on rahvusvaheliste suhete teooria, mille peamiseks seisukohaks on, et riike motiveerivad mitte eetika ega ideaalid, vaid sõjaväeline ja majanduslik julgeolek ja võim.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Realism (rahvusvahelised suhted)

Referendum

Referendum (ka rahvahääletus, rahvaküsitlus, plebistsiit) on üleüldine (üleriigiline) hääletus seadusandlikus või põhiseaduslikus küsimuses, poliitilise küsimuse esitamine otsesele valijaskonna hääletusele.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Referendum

Regionaalpoliitika

Regionaalpoliitika on riigivõimu tegevus eesmärgiga mõjutada eri piirkondade majandusarengut (regionaalarengut) võrdsete majanduslike võimaluste loomise, infrastruktuuri arendamise, töökohtade loomise ja inimeste mobiilsuse kasvatamise abil.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Regionaalpoliitika

Religioonipoliitika

Religioonipoliitika on õigus- ja kultuuripoliitika osa, millega reguleeritakse riigi ja usuliste ühenduste suhteid.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Religioonipoliitika

Relvarahu

Relvarahu on sõjategevuse ajutine katkestamine, mille puhul võitluse osapooled lepivad üksteisega kokku ründetegevuse peatamises.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Relvarahu

Repatrieerimine

Repatrieerimine (.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Repatrieerimine

Repressioon

Repressioon ehk represseerimine on surve avaldamine, mahasurumine või karistamine poliitilistel põhjustel, et takistada isikute või gruppide osalemist poliitilises elus.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Repressioon

Revolutsioon

Revolutsioon on kvalitatiivne muutus kultuuris ja ühiskondlikus elus, eeskätt poliitikas, plahvatuslik üleminek ühelt kvaliteedilt teisele.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Revolutsioon

Riigieelarve

Riigieelarve on valitsussektori mingi perioodi tulude ja kulude finantsplaan.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Riigieelarve

Riigihoidja

Riigihoidja oli Eesti riigipea ametinimetus alates Rahvuskogu poolt vastu võetud Eesti Vabariigi Põhiseaduse avaldamisest Riigi Teatajas 3.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Riigihoidja

Riigikaitse

Riigikaitseks nimetatakse riigi (või selle liitlase) suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse ning selle elanikkonna kaitsmist vaenlase eest ning tsiviil- ja sõjaliste abinõude kogumit selle tagamiseks.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Riigikaitse

Riigikapitalism

Riigikapitalism on ühiskonna organiseerimise viis (majandussüsteem), kus riik kontrollib valdavat osa tootmisvahenditest ja kapitalist.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Riigikapitalism

Riigikogu

Riigikogu on Eesti Vabariigi ühekojaline parlament, kellele kuulub Eestis seadusandlik võim.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Riigikogu

Riigikogu fraktsioon

Riigikogu fraktsioon on Riigikogu liikmete moodustatud liit (fraktsioon).

Vaata Politoloogia mõisteid ja Riigikogu fraktsioon

Riigikord

Riigikord on riigi võimukorraldus, peamiselt mõeldakse sellega riigivõimu- ja valitsemisorganite suhteid, struktuuri ja pädevust.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Riigikord

Riigiloome

Riik kui institutsioon moodustub, kui rahvas organiseerub ja moodustab tsentraliseeritud haldusstruktuuri.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Riigiloome

Riigipööre

Riigipööre (prantsuse keeles coup d'état) on äkiline võimuhaaramine, tavaliselt (endiste) sõjaväelaste poolt; massilist vägivalda tavaliselt välditakse, sest väikese rühma eesmärk on likvideerida vana poliitiline juhtkond.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Riigipööre

Riigipea

Riigipea on isik või isikute grupp, kellel on riigi poliitilises hierarhias kõrgeim positsioon.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Riigipea

Riigipiir

Hollandi ja Belgia riigipiir kohvikus Baarle-Nassaus Luhamaa piiripunkt Eesti ja Venemaa vahel Riigipiir on joon (piir), mis märgib riigi territooriumi ja veeala.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Riigipiir

Riigistamine

Riigistamine ehk natsionaliseerimine on protsess, mille läbi riik omandab eraomanikele kuuluva vara.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Riigistamine

Riigivanem

Riigivanem oli aastatel 1920–1934 Eesti valitsusjuhi nimetus riigipea ülesannetes ning aastatel 1934–1937 Eesti riigipea nimetus.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Riigivanem

Riigivorm

Riigivorm on riigi võimu korraldamise viis.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Riigivorm

Riik

Riik on mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Riik

Riik riigis

Riik riigis (ladina keeles imperium in imperio) on poliitikas negatiivse tähendusega mõiste, mis hõlmab ühiskonnas füüsiliste isikute rühmi, organisatsioone või geograafilisi piirkondi, mis ei allu riigivõimule ning tegutsevad oma seaduste alusel.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Riik riigis

Riikide kadrill

Riikide kadrill on termin, millega tähistatakse Euroopa suurjõudude pidevalt muutuvaid liitusid 18.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Riikide kadrill

Riikide klassifikatsioonid

Riikide klassifikatsioonid ei ole üheselt kõigi poolt omaksvõetud liigitus, erinevad autorid jaotavad riike erinevalt, kuid riike võiks liigitada näiteks järgnevalt: üli-, suur-, keskmised, väike- ja mikroriigid.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Riikide klassifikatsioonid

Riiklik lepitaja

Riiklik lepitaja on Eesti riigiametnik, kes on riikliku lepitaja institutsiooni juht.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Riiklik lepitaja

Rojalism

Rojalism ehk kuningriiklus (prantsuse keeles royalisme) on kuningriiklaste ja kuningriigi pooldamise ideoloogia, eriti Prantsusmaal.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Rojalism

Russofoobia

Russofoobia on hirm või viha Venemaa, venelaste, vene kultuuri või Venemaa poliitika suhtes.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Russofoobia

Sabotaaž

Sabotaaž ehk saboteerimine on igasugune varjatud vastutegutsemine või sihilik (meelega) töö nurjamine.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Sabotaaž

Sainte-Laguë meetod

Sainte-Laguë meetod on suurima keskmise põhimõttel töötav valimismeetod.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Sainte-Laguë meetod

Samtgemeinde

Samtgemeinde ehk ühisvald on haldusüksus Alam-Saksimaal Saksamaal.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Samtgemeinde

Sandinism

Sandinism on Nicaragua vasakpoolse suunitlusega poliitiline liikumine.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Sandinism

Sõda

apokalüptilist ratsanikku" (1921) Sõda on riikide, rahvaste või muude rühmituste vaheline organiseeritud (relvastatud) konflikt, surumaks ühe osapoole tahet, huvisid või ideoloogiat jõuga (vägivaldselt) peale vastaspoolele.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Sõda

Sõjaseisukord

Sõjaseisukord on riigis või selle osas erakorralistel asjaoludel (näiteks sõda, loodusõnnetused, massirahutused) kõrgeima võimuteostaja poolt kehtestatud eriolukord, mille jooksul valitsetakse sõjaaja seaduste järgi.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Sõjaseisukord

Seadusandlik võim

Seadusandlik võim on riigi ühiskondliku korralduse pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Seadusandlik võim

Senaator

Senaator on isik, kes on valitud valijaskonna poolt senatisse.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Senaator

Senat

Catilina ajal. Cesare Maccari fresko (1889) Rooma senat (Senatus Romanus) oli Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist, asutamisajaks loetakse traditsiooniliselt aastat 753 eKr.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Senat

Setsessioon

Setsessioon on eraldumine olemasolevast riigist või ühiskonnast ning uue suveräänse ja iseseisva riigi või ühiskonna loomine.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Setsessioon

Sinjoriia

Veneetsia doodži vastuvõtt, Francesco Guardi maal Sinjoriia (tuleneb itaalia keele nimisõnast il signore 'härra') oli paljude Itaalia kesk- ja varauusaja linnriikide võimuorgan.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Sinjoriia

Sooline võrdõiguslikkus

peeniseta inimestele Sooline võrdõiguslikkus on sotsiaalpoliitiline teooria või idee, mille kohaselt on naised ja mehed õiguslikult võrdsed; neil on võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Sooline võrdõiguslikkus

Sotsiaaldemokraatia

Sotsiaaldemokraatia on vasaktsentristlik ideoloogia.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Sotsiaaldemokraatia

Sotsiaalhoolekandeminister

Sotsiaalhoolekandeminister on minister, kes tegutseb sotsiaalhoolekande valdkonnas ning võib vastutada ka mõne teise valdkonna eest.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Sotsiaalhoolekandeminister

Sotsiaalkindlustus

Sotsiaalkindlustus on sotsiaalpoliitiliste abinõude süsteem, sotsiaalne kaitse sissetulekute katkemise või vähenemise või kulutuste suurenemise korral.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Sotsiaalkindlustus

Sotsiaalpoliitika

Sotsiaalpoliitika mõiste on mitmetähenduslik.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Sotsiaalpoliitika

Sotsialistlik riik

Sotsialistlik riik on mitmetähenduslik mõiste.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Sotsialistlik riik

Sotsiokraatia

Sotsiokraatia on valitsemisvorm, milles üksikisikud (indiviidid) kasutavad nõusolekul põhinevat otsustamise meetodit ja asutuse (organisatsiooni) struktuur tugineb küberneetilistele põhimõtetele.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Sotsiokraatia

Spiiker

Spiiker (inglise sõnast speaker 'kõneleja') on parlamendi, volikogu või muu parlamentaarse organisatsiooni eesistuja.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Spiiker

Storting

thumb thumb Storting (norra keeles määrava artikliga Stortinget) on Norra parlament.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Storting

Sundvõõrandamine

Sundvõõrandamine ehk rekvireerimine on riigi poolt sundkorras vara endale võtmine kas tasu eest või ajutiselt.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Sundvõõrandamine

Survegrupp

Survegrupp ehk surverühm on legaalselt tegutsev ühendus, katusorganisatsioon, liikumine või võrgustik, mis püüab oma huve (era- või avalikke huve) läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Survegrupp

Suurima keskmise meetod

Suurima keskmise meetod on üks võimalus jaotada kohti võrdeliselt esindusorganis parteinimekirjade korral.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Suurima keskmise meetod

Suurimate ülejääkide meetod

Suurimate ülejääkide meetod on üks võimalus jaotada esindusorganite kohad võrdeliselt parteinimekirjade valimiste puhul.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Suurimate ülejääkide meetod

Suurtükilaev

Suurtükipaat ''Panther'' Suurtükilaev ehk vanemas keelepruugis suurtükipaat (ka kahuripaat) on rannikumerelt või siseveekogult peamiselt maavägedele tuletoetuse andmiseks mõeldud ja selleks peamiselt suurtükkidega relvastatud ning tavaliselt keskmine või väiksem sõjalaev.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Suurtükilaev

Täidesaatev võim

Täidesaatev võim on võimude lahususes seadusandliku ja kohtuvõimu kõrval üks kolmest võimust.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Täidesaatev võim

Tööpartei

Tööparteideks nimetatakse erakondi, mis asuvad tsentrumist vasemal pool, sest vastandina kodanlikele erakondadele kaitsevad nad töötajate huve.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Tööpartei

Töötuskindlustus

Töötuskindlustus on sotsiaalkindlustuse liik, mille eesmärk on töö kaotanud kindlustatud isikule sissetuleku tagamine uue töö otsimise ajaks.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Töötuskindlustus

Tõejärgne poliitika

Tõejärgne poliitika (inglise keeles post-truth politics) ehk faktijärgne poliitika ehk tõepõhjata poliitika on poliitiline kultuur, milles avaliku debati käigus apelleeritakse peamiselt avalikkuse emotsioonidele, keskendumata poliitikate tegelikele üksikasjadele, ning väiteid kinnitatakse eelkõige kordamise teel, ignoreerides faktilisi vastuväiteid.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Tõejärgne poliitika

Teenistusaste

Teenistusaste on tsiviil- ja sõjaväeteenistuse alal antav auaste.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Teenistusaste

Tehnokraatia

Tehnokraatia (kreeka τεχνοκρατία tähendab kunst/meisterlikkus + võim/valitsemine) ehk tehniliste ekspertide võim on valitsemise vorm, kus valitsevad ideoloogiliselt neutraalsed poliitika teostajad, kes lähtuvad valitsemises otsuste ratsionaalsusest, mitte poliitiliste gruppide huvidest.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Tehnokraatia

Teine Maailm

Teise Maailma riigid on märgitud punase värviga Teine Maailm oli mõiste, mille all mõeldi enne sotsialistliku maailmasüsteemi lagunemist Nõukogude Liitu ja selle satelliitriike Ida- ja Kesk-Euroopas.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Teine Maailm

Teokraatia

Teokraatia (kreeka keeles θεοκρατία theokratia.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Teokraatia

Tetrarhia

Tetrarhia on riigikorraldus, kus võim kuulub neljale isikule.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Tetrarhia

Thukydidese lõks

Thukydidese lõks on Ameerika politoloogi Graham T. Allisoni poolt kasutusele võetud mõiste, millega ta kirjeldas ühiskonna ilmset liikumist sõja suunas, kui tärkav jõud ähvardab olemasolevat jõudu piirkondliku või rahvusvahelise hegemoonina välja tõrjuda.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Thukydidese lõks

Totalitaarne režiim

Totalitaarne režiim on poliitiline režiim, mis on kehtestanud ühiskonna üle totaalse kontrolli: ka need alad, mis on autoritaarses režiimis riigipoolsest kontrollist vabad, kuuluvad totalitaarses ühiskonnas kontrollitavate hulka.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Totalitaarne režiim

Tsüklilisus rahvusvahelistes suhetes

Alates 15.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Tsüklilisus rahvusvahelistes suhetes

Tsentraliseeritud riik

Tsentraliseeritud riik on tugeva keskvõimuga riik, mille üksikutel osadel on vähene otsustamisõigus.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Tsentraliseeritud riik

Tsivilisatsioonide kokkupõrge

Tsivilisatsioonide kokkupõrge on Samuel P. Huntingtoni (1927–2008) loodud kontseptsioon, mille kohaselt on külma sõja järgses maailmas põhiliseks konfliktide allikaks erinevate rahvaste erinev kultuuriline ja religioosne identiteet.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Tsivilisatsioonide kokkupõrge

Turumajandus

Turumajanduse tunnuseks on üksikisikute spetsialiseerumine, konkurents ja majandusvabadus.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Turumajandus

Umbusaldusavaldus

Umbusaldusavalduseks nimetatakse poliitikas seda, kui valitud kogu hääletab oma esindaja tagasikutsumist ametikohalt.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Umbusaldusavaldus

Unitaarriik

Unitaarriik on riik, mille koosseisus ei ole autonoomseid haldusterritoriaalseid üksusi.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Unitaarriik

Uus külm sõda

Map showing the three major powers of a hypothetical Second Cold War: United States, Russia and China. Uueks külmaks sõjaks, teiseks külmaks sõjaks, külm sõda 2.0-ks, väikseks külmaks sõjaks ja külmemaks sõjaks nimetatakse suurenevaid poliitilisi ja sõjalisi pingeid juhtivate geopoliitiliste ühenduste vahel, millest üks on tavaliselt juhitud Venemaa ja/või Hiina poolt ning teine Ameerika Ühendriikide, Euroopa Liidu ja NATO poolt.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Uus külm sõda

Uus kurss

Uus kurss (inglise keeles New Deal) oli Ameerika Ühendriikide presidendi Franklin D. Roosevelti koostatud reformide kava suure depressioonina tuntud majanduskriisist väljumiseks.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Uus kurss

Uus maailmakord

Uus maailmakord (ladina keeles novus ordo mundi; inglise keeles new world order) on väljend suurriikide vaheliste rahvusvaheliste suhete ja üleilmastumise kohta.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Uus maailmakord

Uusparempoolsus

Uusparempoolsus Kui 1968.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Uusparempoolsus

Uusvasakpoolsus

Uusvasakpoolsus (New Left), on radikaalne noorsooliikumine arenenud kapitalistlikes riikides, mis lähtub anarhistide, Lev Trotski ja Herbert Marcuse vaateist ning mõnedest Che Guevara ja Mao Zedongi seisukohtadest.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Uusvasakpoolsus

Vaatleja (õigusteadus)

Vaatleja on riikide, rahvusvaheliste ja rahvuslike organisatsioonide liige, kes on saadetud piiratud juriidiliste volitustega osalema rahvusvaheliste valitsustevaheliste organisatsioonide, konverentside ja muude foorumite töös, jälgima rahvusvaheliste otsuste ja lepingute täitmist seal, kelle kohta need otsustused on vastu võetud.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Vaatleja (õigusteadus)

Vaba riigilinn

Riigilinnad Saksa-Rooma riigis, 1648 Saksa-Rooma riigis oli vaba riigilinn (Freie Reichsstadt) omavalitsuslik linn, mis allus otse keisrile, erinevalt enamikust keisririigi linnadest, mis allusid ühele või mitmele keisririigi vürstile (näiteks hertsogid või vürst-piiskopid), kes olid keisri vasallid, nimeliselt või reaalselt erineval määral.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Vaba riigilinn

Vaikuse spiraal

Vaikuse spiraali teooria on politoloogia ja massikommunikatsiooni teooria, mille pakkus välja Saksa politoloog Elisabeth Noelle-Neumann.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Vaikuse spiraal

Valgdemokraatia

Valgdemokraatia (inglise keeles liquid democracy 'likviidne', 'voolav' või 'valguv demokraatia') on volitusdemokraatia vorm, milles iga hääleõigusega osaleja võib volitada enda eest hääletama mõne teise osaleja, neid volitusi jooksvalt muuta või neist loobuda ja kasutada oma hääleõigust ise.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Valgdemokraatia

Valija

Valija ehk valimisõigusega isik on isik, kellel on õigus valimistel hääletada (valimisõigus).

Vaata Politoloogia mõisteid ja Valija

Valimisõigus

Valimisõigus on õigus valida riigivõimu esindusorganeid ja olla neisse valitud.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Valimisõigus

Valimised

Valimiskast Valimisteks kutsutakse tavaliselt rahva hääletamist, mille tulemusel jagatakse ametikohti või positsioone.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Valimised

Valimiskünnis

Valimiskünnis on võrdelises valimissüsteemis rakendatav reegel, mille kohaselt valitavasse kogusse (näiteks parlamenti) pääsevad ainult nende valimisnimekirjade kandidaadid, mille poolt anti vähemalt teatav osa hääli kas häälte üldarvust või koguarvust mingis valimisringkonnas.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Valimiskünnis

Valimisliit

Valimisliit on hääleõiguslike Eesti kodanike ja Euroopa Liidu kodanike moodustatud seltsing.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Valimisliit

Valimispäev

Valimispäev on päev, mil toimuvad valimised, kus rahvas valib oma esindajad poliitilisse organisse.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Valimispäev

Valimisringkond

Valimisringkond on piirkond, mille määratlemisel võetakse aluseks rahvaloendusel saadud andmeid elanikkonna jaotumisest etnilistel, administratiivsetel ja muudel alustel.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Valimisringkond

Valimissüsteem

Valimissüsteem on põhiseaduses või valimisseaduses määratud kord, mida järgitakse riigi ja kohalike omavalitsuste esindusorganite valimisel.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Valimissüsteem

Valitsemine

Valitsemine, ka valitsus, on võimu teostamine, riigijuhtimise ja elu korraldamine laiemas mõttes.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Valitsemine

Valitsemisvorm

Valitsemisvorm ehk poliitiline režiim on üldine raamistik, mille abil kontrollitakse riiki või kogukonda.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Valitsemisvorm

Valitsus

Valitsus on institutsioon, millele kuulub riigis täidesaatev võim.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Valitsus

Valitsusjuht

Valitsusjuht on riigi või autonoomse piirkonna täidesaatva võimu pea, valitsuse juht.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Valitsusjuht

Valitsuskriis

Valitsuskriis on olukord, kus parlament on avaldanud umbusaldust kas mõnele ministrile või kogu valitsusele; valitsuskriisi lahendamiseks asendatakse kas mõni minister või kogu valitsuse koosseis.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Valitsuskriis

Valitsustevahelisus

Valitsustevahelisus on otsuste tegemise meetod rahvusvahelises organisatsioonis, kus võim on kontrollitud ja juhitud riigi poolt ja otsused võetakse vastu reeglina konsensuslikult ja riigil on vetoõigus.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Valitsustevahelisus

Vallavanem

Vallavanem (vanasti kogukonnatalitaja ja vallatalitaja) on valla kõrgeim ametiisik Eestis.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Vallavanem

Vasakpoolsus

Vasakpoolsus on termin poliitikas, mis tähistab poliitilise spektri seda poolt, mille alla kuuluvad anarhism, sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Vasakpoolsus

Vasaktsenter

Vasaktsenter on poliitilises spektris koht, kus asuvad Euroopas sotsiaaldemokraadid ja Ameerika Ühendriikides sotsiaalliberaalid (USA Demokraatlik Partei).

Vaata Politoloogia mõisteid ja Vasaktsenter

Vasallriik

Vasallriik on suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Vasallriik

Vastupoliitika

Vastupoliitika on vastandumine kehtivale poliitilisele süsteemile ja soov võtta kasutusele uut tüüpi poliitikategemise vormid.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Vastupoliitika

Vägivallatus

Vägivallatus on moraali- või ideoloogiline põhimõte, mille kohaselt tuleb konfliktide lahendamisel hoiduda vägivallast.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Vägivallatus

Vähim arenenud riigid

Vähim arenenud riigid (inglise least developed countries, lühendina LDC) on ÜRO järgi riigid, mille rahvamajanduse kogutoodang (RKT) inimese kohta on alla 500 USD aastas, riikide tööstustoodang alla 10% RKT-st ning kirjaoskuse tase alla 20%.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Vähim arenenud riigid

Väikeriik

Väikeriiki võib piiritleda riigi füüsiliste ressursside kaudu.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Väikeriik

Välispoliitika

Välispoliitika on kogum poliitilisi eesmärke, mis määravad riigi suhtlemise teiste maailma riikidega, samuti riigi ülejäänud väljapoole, teiste riikide suhtes suunatud otsused ja tegevus.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Välispoliitika

Võim

Võim on inimese "võime sundida oma tahet peale teistele inimestele,” (Max Weber).

Vaata Politoloogia mõisteid ja Võim

Võrdeline valimissüsteem

Võrdeline ehk proportsionaalne valimissüsteem on valimissüsteem, mille puhul esinduskogu mandaadid jagatakse valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel võrdeliselt nende saadud häälte arvuga.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Võrdeline valimissüsteem

Veetše

Veetše (vene keeles вече) oli Vana-Venes rahvakoosolek üldiste küsimuste arutamiseks ning hiljem ka mitme linna kõrgeim võimuorgan.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Veetše

Vestfaali süsteem

Vestfaali süsteemiks nimetatakse tänapäeval väljakujunenud rahvusvaheliste suhete süsteemi ehk paljude riikidega maailmakorraldust.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Vestfaali süsteem

Viies kolonn

teljeriike (Saksamaa jt) esindava kassi vastu, keda toetab viienda kolonnina üks hiir Viies kolonn (hispaania keeles quinta columna) on kaitseliinide või riigipiiride piires spionaaži või sabotaažiga tegelev vaenlase salajaste poolehoidjate või toetajate rühm.

Vaata Politoloogia mõisteid ja Viies kolonn

Tuntud ka kui Poliitilisi termineid.

, Demokraatlikud vabadused, Demokratiseerimine, Despootia, Diktatuur, Doktriin, Doominoteooria, Droopi kvoot, E-riik, Eksiilvalitsus, Eliit, Eluruum (poliitika), Emamaa, Emiraat, Erakond, Erihuvi, Esimene Maailm, Esindajatekoda, Esindamine (poliitika), Esindusdemokraatia, Etatism, Ettevõtluspoliitika, Euroopa kontsert, Euroopa Liidu kolmik, Euroopastumine, ʻAşabīyah, Föderalism, Föderatsioon, Filibuster, Finlandiseerumine, Geopoliitika, Gerontokraatia, Gorodskoi golova, Gradonatšalstvo, Hagenbach-Bischoffi meetod, Haigekassa (üldmõiste), Hare'i kvoot, Haugi mälu, Hääleõigus, Hääletamine, Hääletus, Heaoluriik, Hegemoonia, Humanitaarne interventsioon, Huvikaitse, Huvirühm, Imperiali kvoot, Impordikvoot, Infovabadus, Interventsioon, Iseseisvus, Isikukultus, Isikumandaat, Islamiriik, Isolatsionism, Jõudude tasakaal, Jõudude tasakaal Euroopas, Kafka sündroom, Kaitseseisukord, Kaksikmonarhia, Kasulik idioot, Käsukorrapoliitika, Käsumajandus, Küünraprintsiip, Külm sõda, Keiser, Kinnine nimekiri, Kinnipeetavate valimisõigus, Klientelism, Koalitsioon, Kodanik, Kodanikkond, Kodanikuaktiivsus, Kodanikualgatus, Kodanikuühiskond, Kodanikupalk, Kodusõda, Kohtuvõim, Kollaboratsioon, Kollektivism, Kolmas Maailm, Koloniaalimpeeriumid, Kolonialism, Koloonia, Kommunitarism, Kompensatoorne fiskaalpoliitika, Konföderatsioon, Konservatiivne liberalism, Konservatiivne revolutsioon, Konservatism, Konstitutsiooniline monarhia, Konsul (Vana-Rooma), Kontrrevolutsioon, Kosmopoliit, Kremloloogia, Kriisikolle, Kriminaalpolitsei, Kristlik demokraatia, Kroonikoloonia, Kumulatiivsed mandaadid, Kuningategija, Kurjuse telg, Kurultai, Kvalifitseeritud häälteenamus, Kvoot, Laiahaardepartei, Läbikukkunud riik, Lehmakauplemine, Liberaalne demokraatia, Liberaalne konservatism, Liberaalne natsionalism, Liberaalne valitsustevahelisus, Liberaliseerumine, Libertaarsotsialism, Libertarism, Lihthäälteenamus, Liitvabariik, Lobitöö, Maailmarahu, Maareform, Madala intensiivsusega konflikt, Maffiariik, Majandusdemokraatia, Majandusliit, Majanduspoliitika, Majoritaarne valimissüsteem, Mandaat, Marksistlikud rahvusvaheliste suhete teooriad, Mäss, Meritokraatia, Militarism, Ministeerium, Minister, Mitmemandaadiline valimisringkond, Mitmeparteisüsteem, Mitteterritoriaalne autonoomia, Monarh, Monarhia, Naiste valimisõigus, Nanseni pass, Narkostrateegia, Näljastreik, Neokolonialism, Neutraliteet, Ohlokraatia, Omavalitsus, Omavalitsusüksus, Opositsioon, Opteerumine, Osalusdemokraatia, Otsast lõpuni kontrollitavus, Otsedemokraatia, Otsustusinstitutsioonid, Paariariik, Panarabism, Parempoolsus, Parempopulism, Parlament, Parlamentaarne monarhia, Parlamentaarne vabariik, Parlamentarism, Põhiseadus, Põllumajanduspoliitika, Peibutuspart, Peretoetused, Personaalunioon, Piirivalve, Pingelõdvendus, Pluralism (poliitika), Plutokraatia, Polüarhia, Poliitik, Poliitika, Poliitikaanalüüs, Poliitikast võõrandumine, Poliitiline filosoofia, Poliitiline liikumine, Poliitiline reklaam, Poliitiline spekter, Politoloogia, Poolpresidentaalne vabariik, Populism, Portfellita minister, Prügikastimudel, Preetor, Prefekt (Vana-Rooma), President, Presidentaalne vabariik, Preventiivsõda, Progressiivne tulumaks, Proletariaadi diktatuur, Promagistraat, Propaganda, Propreetor, Protektoraat, Protektsionism, Putš, Radikaaldemokraatia, Raehärra, Rahandusminister, Rahvaesindaja, Rahvastikupoliitika, Rahvusülesus, Rahvuslik konservatism, Rahvusriik, Rahvusvaheline arenguabi, Rahvusvaheline julgeolek, Rahvusvahelised suhted, Rahvusvaheliste suhete teooriad, Rantjeeriik, Ratsionaalse valiku teooria, Reaalunioon, Reaktsionäär, Realism (rahvusvahelised suhted), Referendum, Regionaalpoliitika, Religioonipoliitika, Relvarahu, Repatrieerimine, Repressioon, Revolutsioon, Riigieelarve, Riigihoidja, Riigikaitse, Riigikapitalism, Riigikogu, Riigikogu fraktsioon, Riigikord, Riigiloome, Riigipööre, Riigipea, Riigipiir, Riigistamine, Riigivanem, Riigivorm, Riik, Riik riigis, Riikide kadrill, Riikide klassifikatsioonid, Riiklik lepitaja, Rojalism, Russofoobia, Sabotaaž, Sainte-Laguë meetod, Samtgemeinde, Sandinism, Sõda, Sõjaseisukord, Seadusandlik võim, Senaator, Senat, Setsessioon, Sinjoriia, Sooline võrdõiguslikkus, Sotsiaaldemokraatia, Sotsiaalhoolekandeminister, Sotsiaalkindlustus, Sotsiaalpoliitika, Sotsialistlik riik, Sotsiokraatia, Spiiker, Storting, Sundvõõrandamine, Survegrupp, Suurima keskmise meetod, Suurimate ülejääkide meetod, Suurtükilaev, Täidesaatev võim, Tööpartei, Töötuskindlustus, Tõejärgne poliitika, Teenistusaste, Tehnokraatia, Teine Maailm, Teokraatia, Tetrarhia, Thukydidese lõks, Totalitaarne režiim, Tsüklilisus rahvusvahelistes suhetes, Tsentraliseeritud riik, Tsivilisatsioonide kokkupõrge, Turumajandus, Umbusaldusavaldus, Unitaarriik, Uus külm sõda, Uus kurss, Uus maailmakord, Uusparempoolsus, Uusvasakpoolsus, Vaatleja (õigusteadus), Vaba riigilinn, Vaikuse spiraal, Valgdemokraatia, Valija, Valimisõigus, Valimised, Valimiskünnis, Valimisliit, Valimispäev, Valimisringkond, Valimissüsteem, Valitsemine, Valitsemisvorm, Valitsus, Valitsusjuht, Valitsuskriis, Valitsustevahelisus, Vallavanem, Vasakpoolsus, Vasaktsenter, Vasallriik, Vastupoliitika, Vägivallatus, Vähim arenenud riigid, Väikeriik, Välispoliitika, Võim, Võrdeline valimissüsteem, Veetše, Vestfaali süsteem, Viies kolonn.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Teave põhineb Vikipeedia artiklitel ja muudel Wikimedia projektidel ning on saadaval Creative Commonsi Attribution-ShareAlike litsentsi alusel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika