Sisukord
71 suhted: Ahela ülekanne, Ahela kasv, Ahela lõpetamine, Ahelpolümerisatsioon, Alkeenid, Alkoholid, Aminorühm, Ammoniaak, Astmeline polümerisatsioon, Biopolümeerid, Brutoreaktsioon, Dendrimeer, Derivaat, Dieenid, Dimeer, Elav polümerisatsioon, Elementaarlüli, Elementaarreaktsioon, Emulsioon, Enooleetrid, Funktsionaalrühm, Hüdroksüülrühm, Heterotsüklilised ühendid, Homopolümeer, Initsiaator, Initsieerimisreaktsioon, Intermediaat, Ioniidid, Ioonpolümerisatsioon, Kaksikside, Karbanioon, Karbokatioonid, Karboksürühm, Katalüsaator, Katioonne polümerisatsioon, Kautšuk, Küllastunud ja küllastumata ühendid, Kõrvalsaadus, Keemiline reaktsioon, Kondensatsioonireaktsioon, Konsekutiivsed reaktsioonid, Konversioon (keemia), Kopolümeer, Kummi, Lahusti, Lakk, Liitumispolümerisatsioon, Lineaarne molekul, Makromolekul, Metallorgaanilised ühendid, ... Laienda indeks (21 rohkem) »
Ahela ülekanne
Ahela ülekanne on ahelpolümerisatsiooni protsessis esinev konkureeriv reaktsioon, milles kasvava polümeeriahela (P*) aktiivsus kantakse üle mingile teisele molekulile.
Vaata Polümerisatsioon ja Ahela ülekanne
Ahela kasv
Ahela kasv ehk ahela kasvuetapp (chain growth) on ahelreaktsiooni korduv elementaarreaktsioon, mis viib makromolekuli või polümeerse molekuli tekkele.
Vaata Polümerisatsioon ja Ahela kasv
Ahela lõpetamine
Radikaalne ahelreaktsioon kahe võimaliku ahela lõpetamisega: 1. rekombinatsioon ja 2. disproportsioneerumine Ahela lõpetamine (termination) on ahelreaktsioonis esinev elementaarreaktsioon, milles aktiivne intermediaat kaotab oma aktiivsuse ja ahela kasv lõpeb.
Vaata Polümerisatsioon ja Ahela lõpetamine
Ahelpolümerisatsioon
Ahelpolümerisatsiooniks nimetatakse polümerisatsioonireaktsiooni, milles kaksiksidet sisaldavad või tsüklilised monomeeri molekulid liituvad üksteisega kaksiksideme või tsükli katkemise läbi ja moodustavad kõrgmolekulaarsed molekulid.
Vaata Polümerisatsioon ja Ahelpolümerisatsioon
Alkeenid
Etüleeni, kõige lihtsama alkeeni, mudel Alkeenid on süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside.
Vaata Polümerisatsioon ja Alkeenid
Alkoholid
Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega.
Vaata Polümerisatsioon ja Alkoholid
Aminorühm
Aminorühm primaarse amiini struktuuris. Aminorühm (tähistatakse -NH2) on orgaanilistes ühendites leiduv lämmastikku sisaldav funktsionaalrühm.
Vaata Polümerisatsioon ja Aminorühm
Ammoniaak
Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.
Vaata Polümerisatsioon ja Ammoniaak
Astmeline polümerisatsioon
Astmeliseks polümerisatsiooniks nimetatakse polümeeri tekkimist monomeeri molekulide funktsionaalsete rühmade reaktsioonis osalemise kaudu.
Vaata Polümerisatsioon ja Astmeline polümerisatsioon
Biopolümeerid
Biopolümeerid on elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis).
Vaata Polümerisatsioon ja Biopolümeerid
Brutoreaktsioon
Brutoreaktsioon on summaarne keemiline reaktsioon, mis viib lähteaine(te)st produkti(de)ni.
Vaata Polümerisatsioon ja Brutoreaktsioon
Dendrimeer
Dendrimeerid on korrapärase hargnenud struktuuriga sfäärilised makromolekulid.
Vaata Polümerisatsioon ja Dendrimeer
Derivaat
Keemias on derivaat keemiline ühend, mida saab vaadelda teatud ühendist tuletatuna, kui selle üks aatom või rühm asendatakse teise aatomi või rühmaga.
Vaata Polümerisatsioon ja Derivaat
Dieenid
1,5-Tsüklooktadieen (mittekonjugeeritud dieen) Konjugeeritud dieen - isopreen Dieenid ehk alkadieenid ehk diolefiinid on süsivesinikud, mille molekulis on kaks kaksiksidet.
Vaata Polümerisatsioon ja Dieenid
Dimeer
Dimeer on keemias kahe identse molekuli (kahe monomeeri molekuli) ühinemisprodukt, tihti on selleks tsükliline ühend.
Vaata Polümerisatsioon ja Dimeer
Elav polümerisatsioon
astmelise (punane kõver) ja elava (must kõver) polümerisatsiooni korral Elav polümerisatsioon on üks liitumispolümerisatsiooni alaliik, milles polümeeri kasvava ahela lõpetamise reaktsioone ei esine.
Vaata Polümerisatsioon ja Elav polümerisatsioon
Elementaarlüli
Elementaarlüli on komponent, millest koosneb ahel.
Vaata Polümerisatsioon ja Elementaarlüli
Elementaarreaktsioon
Elementaarreaktsioon ehk reaktsiooni elementaaretapp on keemilise reaktsiooni üks staadium, milles üks või kaks (harva kolm) keemilist osakest – aatomit, molekuli, iooni või radikaali – reageerivad.
Vaata Polümerisatsioon ja Elementaarreaktsioon
Emulsioon
Emulsioon (ladina k. emulsus väljalüpstud) on keemias dispersne süsteem, mille puhul vedel aine või ained on pihustunud või segatud teise vedela ainega, kusjuures mikroskoopiliselt vedelikud omavahel ei segune.
Vaata Polümerisatsioon ja Emulsioon
Enooleetrid
Enooleetrid on küllastumata orgaanilised ühendid, mille molekulis sisaldub alkoksürühm (–OR) kaksiksidemega seotud süsinikuaatomi juures.
Vaata Polümerisatsioon ja Enooleetrid
Funktsionaalrühm
Orgaanilises keemias on funktsionaalrühm ehk funktsionaalne rühm spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused.
Vaata Polümerisatsioon ja Funktsionaalrühm
Hüdroksüülrühm
Orgaanilises keemias on hüdroksüülrühm orgaanilise ühendi molekuli osa, selle funktsionaalrühm.
Vaata Polümerisatsioon ja Hüdroksüülrühm
Heterotsüklilised ühendid
5- ja 6-lülilisi heterotsüklilisi ühendeid: furaan, tiofeen, pürrool, püridiin, püraan, oksasiin, tiasiin, pürimidiin, piperasiin, tiopüraan Heterotsüklilised ühendid on sellised tsüklilised orgaanilised ühendid, mille tsüklis on peale süsiniku aatomite veel teiste elementide aatomeid, nn heteroaatomeid, üks või enam.
Vaata Polümerisatsioon ja Heterotsüklilised ühendid
Homopolümeer
Homopolümeer on ühe lähteaine (monomeeri) polümerisatsioonil moodustuv polümeer.
Vaata Polümerisatsioon ja Homopolümeer
Initsiaator
Initsiaator on mingi protsessi, tegevuse, sündmuse jm algataja.
Vaata Polümerisatsioon ja Initsiaator
Initsieerimisreaktsioon
Initsieerimisreaktsioon ehk keemilise reaktsiooni initsieerimine on esmane keemiline reaktsioon, mis reaktsiooni keskkonnas moodustab aktiivsed osakesed.
Vaata Polümerisatsioon ja Initsieerimisreaktsioon
Intermediaat
Intermediaat on keemilises protsessis esinev vaheühend, mis ei ole lähteühend ega lõppsaadus (lõpp-produkt), kuid mida reaktsiooni teel iseloomustab teatud energia miinimum.
Vaata Polümerisatsioon ja Intermediaat
Ioniidid
Ioniidid ehk ioonivahetajad (harvem ka ioonivahetusvaigud) on tahked vees ja orgaanilistes lahustites lahustumatud polümeersed materjalid (polüelektrolüüdid), mis astuvad kergesti ioonivahetusreaktsioonidesse; seega on võimelised oma ioone vahetama lahuses olevate ioonide vastu.
Vaata Polümerisatsioon ja Ioniidid
Ioonpolümerisatsioon
Ioonpolümerisatsiooni (ioonse polümerisatsiooni) tunnuseks on, et reaktsiooni keskkonnas moodustuvad katalüsaatori osalusel ioonipaarid või oluliselt polariseeritud kompleksid, mis alustavad polümerisatsiooniahelat.
Vaata Polümerisatsioon ja Ioonpolümerisatsioon
Kaksikside
'''Sinisega''' märgitud kaksiksidemed eri ainetes: atsetaldehüüd, atsetoon ja äädikhappe metüülester (ülemine rida vasakult paremale) ning 3-oksasoliin, atsetoonoksiim ja propeen (alumine rida). Kaksikside on kovalentsete sidemete hulka kuuluv keemilise sideme tüüp, mille puhul sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari.
Vaata Polümerisatsioon ja Kaksikside
Karbanioon
Karbanioon on teatud tüüpi orgaanilises reaktsioonis esinev aktiivne intermediaat (väga reaktsioonivõimeline ja lühiealine), milles süsiniku aatomil on vaba elektronpaar ja negatiivne laeng.
Vaata Polümerisatsioon ja Karbanioon
Karbokatioonid
butüülkatioon (planaarne geomeetria) Karbokatioonid (R+) võivad olla assotsieerunud vastasiooniga (aniooniga X–): kovalentne side, ioonpaar, solvent-eraldatud ioonpaar ja vabad ioonid Karbokatioonid ehk karbkatioonid on orgaaniliste ühendite reaktsioonides esinevad lühiealised ebastabiilsed intermediaadid, millel on positiivne laeng süsiniku aatomil.
Vaata Polümerisatsioon ja Karbokatioonid
Karboksürühm
Karboksürühm Karboksüülhape Karboksürühm ehk karboksüülrühm on orgaanilist hapet karboksüülhapet iseloomustav funktsionaalrühm, mida tähistatakse valemiga –C(.
Vaata Polümerisatsioon ja Karboksürühm
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Vaata Polümerisatsioon ja Katalüsaator
Katioonne polümerisatsioon
Vinüülmonomeeride reaktsioonivõime: metoksüeteen (ehk metüülvinüüleeter) > ''p''-metoksüstüreen > stüreen > isobuteen > 1,3-butadieen (ehk divinüül) Heterotsükliliste monomeeride näiteid: oksiraan (ehk etüleenoksiid), thietane, tetrahüdrofuraan, oksasoliin, 1,3-dioksepaan, oksetaan-2-oon Karbokatioonid (R+) võivad olla assotsieerunud vastasiooniga (siin aniooniga X–): kovalentne side, ioonpaar, solvent-eraldatud ioonpaar ja vabad ioonid Katioonne polümerisatsioon ehk katioonpolümerisatsioon on üks ahelpolümerisatsiooni viisidest, milles aktiivsete osakestena osalevad monomeeri molekulidest moodustunud katioonset tüüpi intermediaadid.
Vaata Polümerisatsioon ja Katioonne polümerisatsioon
Kautšuk
Kautšuk on väga elastne looduslik või sünteetiline kõrgmolekulaarne aine.
Vaata Polümerisatsioon ja Kautšuk
Küllastunud ja küllastumata ühendid
Keemias nimetatakse küllastunud ühenditeks neid orgaanilisi ühendeid, mille molekulis on süsiniku aatomid omavahel seotud üksiksidemetega.
Vaata Polümerisatsioon ja Küllastunud ja küllastumata ühendid
Kõrvalsaadus
Kõrvalsaadus ehk kõrvalprodukt (ingl. coproduct või by-product) on põhisaaduse valmistamise või tootmise käigus vältimatult moodustuv saadus.
Vaata Polümerisatsioon ja Kõrvalsaadus
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Vaata Polümerisatsioon ja Keemiline reaktsioon
Kondensatsioonireaktsioon
Kahe aminohappe molekuli kondensatsioon peptiidsideme (punane) moodustumisega Dieckmanni kondensatsioonireaktsioon Kondensatsioonireaktsioon on keemiline reaktsioon, milles kaks orgaanilise aine molekuli ühinevad produktiks, kusjuures reaktsiooni kõrvalsaaduseks on mingi väike molekul, näiteks vesi, vesinikkloriid, metanool või äädikhape.
Vaata Polümerisatsioon ja Kondensatsioonireaktsioon
Konsekutiivsed reaktsioonid
Järjestikuste reaktsioonide näide: kontsentratsioonide muutus ajas - lähteühend A (roheline), vahesaadus B (sinine), lõppsaadus C (punane) ja B+C (punktiir) Konsekutiivsed reaktsioonid ehk jadareaktsioonid ehk järjestikused reaktsioonid (consecutive reactions) on keemilised reaktsioonid, milles esmase reaktsiooni stabiilne saadus on lähteühendiks teisele reaktsioonile.
Vaata Polümerisatsioon ja Konsekutiivsed reaktsioonid
Konversioon (keemia)
Konversioon on aine muundamine keemilises reaktsioonis, kus lähteaine(te)st saadakse produkt või vaheprodukt.
Vaata Polümerisatsioon ja Konversioon (keemia)
Kopolümeer
Kopolümeer ehk heteropolümeer on selline polümeer, mille molekulides esinevad kahele või enamale monomeerile vastavad lülid.
Vaata Polümerisatsioon ja Kopolümeer
Kummi
Kummi on kautšuki vulkaniseerimisel saadav sitke elastne materjal (elastomeerne süsivesinikpolümeer).
Vaata Polümerisatsioon ja Kummi
Lahusti
Lahusti on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid – vedelikke, gaase või tahkeid aineid.
Vaata Polümerisatsioon ja Lahusti
Lakk
Puidust trepp, mille pind on lakitud Lakk on vedelik, mille kuivamisel moodustub kelme.
Vaata Polümerisatsioon ja Lakk
Liitumispolümerisatsioon
Liitumispolümeriastsioon: vinüülkloriidi polümerisatsioon Liitumispolümerisatsioon on polümerisatsioon, milles monomeeri molekulide liitumise tulemusena moodustuvad polümeersed molekulid ilma kõrvalproduktideta.
Vaata Polümerisatsioon ja Liitumispolümerisatsioon
Lineaarne molekul
Lineaarne molekul tähendab mittehargnenud ahelaga molekuli, kuigi aatomid selles molekulis ei asetse lineaarselt ühel joonel.
Vaata Polümerisatsioon ja Lineaarne molekul
Makromolekul
Makromolekulid on keemias väga suure molekulmassiga molekulid.
Vaata Polümerisatsioon ja Makromolekul
Metallorgaanilised ühendid
Metallorgaanilisteks ühenditeks nimetatakse klassikaliselt ühendeid, kus on vähemalt üks metall-süsinik-side, kusjuures tegu on orgaanilisse rühma kuuluva süsinikuga.
Vaata Polümerisatsioon ja Metallorgaanilised ühendid
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Vaata Polümerisatsioon ja Molekul
Molekulmass
Molekulmass ehk suhteline molekulmass (vananenud nimetus molekulaarmass) on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü).
Vaata Polümerisatsioon ja Molekulmass
Monomeer
Polüetüleen, mille monomeer on etüleen Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid.
Vaata Polümerisatsioon ja Monomeer
Oligomeer
Keemias on oligomeer piiratud arvust monomeeri (M) elementaarlülidest koosnev molekul.
Vaata Polümerisatsioon ja Oligomeer
Oligomerisatsioon
Oligomerisatsiooniks nimetatakse keemilist reaktsiooni, milles monomeer konverteeritakse madala polümerisatsiooniastmega produktiks.
Vaata Polümerisatsioon ja Oligomerisatsioon
Plastid
Plaste kasutatakse laialdaselt pakendamisel. Plastist veepudelid plastkastides Plastid ehk plastmassid on materjalid, mis koosnevad peamiselt kõrgmolekulaarsetest ühenditest – polümeeridest.
Vaata Polümerisatsioon ja Plastid
Polükondensaadid
Polükondensaadid on kondensatsioonireaktsioonis moodustunud ahelmolekulid.
Vaata Polümerisatsioon ja Polükondensaadid
Polükondensatsioon
Karbamiidvaik saadakse karbamiidi ja metanaali polükondensatsioonil Polükondensatsioon on polümeeride või polükondensaatide saamine ühest või mitmest monomeerist, mis sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi (näiteks –COOH, –OH, –NH2).
Vaata Polümerisatsioon ja Polükondensatsioon
Polümeerid
Polümeerid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille makromolekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – monomeersetest lülidest.
Vaata Polümerisatsioon ja Polümeerid
Polümeeride keemia
Polümeeride keemia on keemia haru, mis tegeleb polümeeride ja makromolekulide sünteesi ja omaduste uurimisega.
Vaata Polümerisatsioon ja Polümeeride keemia
Polümerisatsiooniaste
Polümerisatsiooniaste (tähis n) on elementaarlülide arv polümeeri molekulis.
Vaata Polümerisatsioon ja Polümerisatsiooniaste
Polüuretaan
Dioolist ja diisotsüonaadist toodetud polüuretaani üldine struktuur. Uretaanirühm on näidatud siniselt. R1 ja R2 tähistavad sünteesimisjääke Pehmest PUR-vahust svammid Polüuretaan (lühend PUR või PU) on uretaanirühma –NH–CO–O– sisaldav polümeer.
Vaata Polümerisatsioon ja Polüuretaan
Reaktsiooni mehhanism
Reaktsiooni mehhanism on kogu keemilise reaktsiooni (brutoreaktsiooni) olemuse kirjeldus kõikide üksteisele järgnevate elementaarreaktsioonide kaudu.
Vaata Polümerisatsioon ja Reaktsiooni mehhanism
Stüreen
Stüreen Stüreen ehk fenüületeen (IUPACi eelistatuim nimetus) ehk etenüülbenseen ehk vinüülbenseen (varasem nimetus ka stürool) on meeldiva lõhnaga värvitu ja kergesti aurustuv vedelik, mis keeb temperatuuril 145,2 ºC.
Vaata Polümerisatsioon ja Stüreen
Tekstiil
Valik tavalisemaid tekstiilitüüpe. Vasakult: puuvill, samet, trükitud puuvill, kalingur, vilt, satään, siid, kotiriie, polüester- ja puuvillkiust segakangas Tekstiil on materjal, mis koosneb loodusliku või kunstliku materjali kiudude (niidi, lõnga) võrgustikust.
Vaata Polümerisatsioon ja Tekstiil
Telomerisatsioon
Telomerisatsioon on keemiline ahelreaktsioon, mille tulemusena moodustub segu erineva liitumisastmega produktidest, milles mitme monomeeri (M) molekuli kohta ühineb reeglina üks reaktsiooniahela kasvu piiramiseks lisatud komponendi (A-B) molekul.
Vaata Polümerisatsioon ja Telomerisatsioon
Trimeer
Trimeer on keemias kolme identse molekuli (monomeeri molekuli) ühinemisprodukt, tihti on selleks tsükliline ühend.
Vaata Polümerisatsioon ja Trimeer
Tsükliavamispolümerisatsioon
Tsükliavamispolümerisatsioon on üks ahelpolümerisatsiooni alaliik, milles alitsükliline (enamasti heterotsükliline) monomeer annab tsükli avanemisega lineaarse polümeerse produkti.
Vaata Polümerisatsioon ja Tsükliavamispolümerisatsioon
Vaba radikaal
Vaba radikaal on keemias aatom, ioon või molekul millel on vähemalt üks paardumata elektron.
Vaata Polümerisatsioon ja Vaba radikaal
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Vaata Polümerisatsioon ja Vesi
Vesinikkloriid
Vesinikkloriid (ehk kloorvesinik) on vesiniku ja kloori ühend keemilise valemiga HCl.
Vaata Polümerisatsioon ja Vesinikkloriid
Tuntud ka kui Polümeerumine, Polümeriseerumine.