Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Pommeri ja Poola Kuningriik
Pommeri ja Poola Kuningriik on 25 ühist asja (Unioonpeedia): Kašuubid, Katoliku kirik, Kuninglik Preisimaa, Lääne-Preisimaa, Läänemeri, Lääneslaavlased, Mieszko I, Pagan, Põhjala ristisõjad, Pomereelia, Poola, Poola keel, Poola kuningas, Poola Kuningriik, Rzeczpospolita, Saksa ordu, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Sileesia, Toruń, Vendi ristisõda, Vendid, Vene-Poola sõda (1654–1667), Wisła, Wolin.
Kašuubid
Kašuubide lipp Rahvarõivais kašuubi neiu Pomorze pealinn- linn elanike arvuga üle 200 000- maakonnalinnad- muud linnad- külad-vallakeskusedBôłt – Läänemeri Kašuubid (endanimetus kaszëbi) on lääneslaavi rahvas (poolakate subetnos) Põhja-Poolas Pomorze vojevoodkonnas.
Kašuubid ja Pommeri · Kašuubid ja Poola Kuningriik ·
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Katoliku kirik ja Pommeri · Katoliku kirik ja Poola Kuningriik ·
Kuninglik Preisimaa
Preisimaa lipp Preisimaa vapp Kuningliku Preisimaa (heleroosa) kaart Preisimaa juhtide fraktsioon võitis sõltumatuse despootlikust Saksa ordust Poola kuninga sõltlasena, 1454, ''Archiwum Główne Akt Dawnych'' Kuninglik Preisimaa (poola: Prusy Królewskie; saksa: Königlich-Preußen või Preußen Königlichen Anteils, kašuubi: Królewsczé Prësë) või Poola Preisimaa (poola: Prusy Polskie; saksa: Polnisch-Preußen) oli Saksa ordust lahkulöönud territoorium, mis võitis 1466.
Kuninglik Preisimaa ja Pommeri · Kuninglik Preisimaa ja Poola Kuningriik ·
Lääne-Preisimaa
Lipp Vapp Saksa keisririigis, 1878. Lääne-Preisimaa provints (saksa: Provinz Westpreußen; kašuubi: Zôpadné Prësë; poola: Prusy Zachodnie) oli Preisimaa provints aastatel 1773–1829 ja 1878–1922.
Lääne-Preisimaa ja Pommeri · Lääne-Preisimaa ja Poola Kuningriik ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Läänemeri ja Pommeri · Läänemeri ja Poola Kuningriik ·
Lääneslaavlased
Lääneslaavlased on slaavlased, kes räägivad lääneslaavi keeli.
Lääneslaavlased ja Pommeri · Lääneslaavlased ja Poola Kuningriik ·
Mieszko I
Poola vürst Mieszko I Mieszko I (umbes 930 – 25. mai 992) oli polaanide vürst ning vendide kuningas (vanapõhja Vindakonungr) umbkaudu 960.
Mieszko I ja Pommeri · Mieszko I ja Poola Kuningriik ·
Pagan
Pagan (ladina keeles paganus 'maamees, talupoeg'.
Pagan ja Pommeri · Pagan ja Poola Kuningriik ·
Põhjala ristisõjad
Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.
Põhjala ristisõjad ja Pommeri · Põhjala ristisõjad ja Poola Kuningriik ·
Pomereelia
Pomereelia ja Kulmimaa 19. sajandi lõpus Pomereelia (poola Pomorze Gdańskie, saksa Pommerellen või Pomerellen, inglise Pomerelia) on piirkond endisel Lääne-Preisimaal Pommerist (Pomorze) ida pool, mõnikord on seda loetud ka Pommeri idapoolseimaks osaks.
Pomereelia ja Pommeri · Pomereelia ja Poola Kuningriik ·
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Pommeri ja Poola · Poola ja Poola Kuningriik ·
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Pommeri ja Poola keel · Poola Kuningriik ja Poola keel ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Pommeri ja Poola kuningas · Poola Kuningriik ja Poola kuningas ·
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Pommeri ja Poola Kuningriik · Poola Kuningriik ja Poola Kuningriik ·
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Pommeri ja Rzeczpospolita · Poola Kuningriik ja Rzeczpospolita ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Pommeri ja Saksa ordu · Poola Kuningriik ja Saksa ordu ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Pommeri ja Saksa-Rooma keiser · Poola Kuningriik ja Saksa-Rooma keiser ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Pommeri ja Saksa-Rooma riik · Poola Kuningriik ja Saksa-Rooma riik ·
Sileesia
Ajalooline Sileesia, tänapäevaste riikide piires. Keskaegse Tšehhi krooni maad (1538. aastal) sinakasroheline, Preisi Sileesia (1815. aastal, Viini kongressi järel) kollaselt Sileesia (poola Śląsk, saksa Schlesien, sileesia saksa Schläsing, tšehhi Slezsko, sileesia Ślůnsk, ladina Silesia) on ajalooline piirkond Kesk-Euroopas.
Pommeri ja Sileesia · Poola Kuningriik ja Sileesia ·
Toruń
Toruńi raekoda Toruń (saksa keeles Thorn) on maakonnaõigustega linn põhja-Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas.
Pommeri ja Toruń · Poola Kuningriik ja Toruń ·
Vendi ristisõda
Vendi ristisõda oli 12. sajandil (1147–1184) peetud sõda kristlike germaanlaste ja paganlike vendide vahel, mis lõppes vendide maa vallutamise ja vendide sundristimisega.
Pommeri ja Vendi ristisõda · Poola Kuningriik ja Vendi ristisõda ·
Vendid
obodriitide asualade piirid aastal 810 Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid lääneslaavlased, kes elasid Visla ääres ja sellest lääne pool, germaanlaste naabruses.
Pommeri ja Vendid · Poola Kuningriik ja Vendid ·
Vene-Poola sõda (1654–1667)
Vene-Poola sõda (ka Kolmeteistkümneaastane sõda ja Esimene Põhjasõda) oli aastatel 1654–1667 Vene tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahel toimunud sõda.
Pommeri ja Vene-Poola sõda (1654–1667) · Poola Kuningriik ja Vene-Poola sõda (1654–1667) ·
Wisła
Wisła Põhja-Poolas Grudziądzi juures Wisła jõgikond Wisła (ka: Visla; saksa Weichsel, inglise ja ladina Vistula, tšehhi Visla) on pikim ja suurim Poola jõgi.
Pommeri ja Wisła · Poola Kuningriik ja Wisła ·
Wolin
Wolin (saksa keeles Wollin) on linn Poolas Wolini saare lõunatipus.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Pommeri ja Poola Kuningriik ühist
- Millised on sarnasused Pommeri ja Poola Kuningriik
Võrdlus Pommeri ja Poola Kuningriik
Pommeri on 99 suhted, samas Poola Kuningriik 175. Kuna neil ühist 25, Jaccard indeks on 9.12% = 25 / (99 + 175).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Pommeri ja Poola Kuningriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
