Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Pommeri ja Preisimaa
Pommeri ja Preisimaa on 35 ühist asja (Unioonpeedia): Brandenburgi mark, Elbląg, Ermlandi piiskopkond, Esimene maailmasõda, Kolmekümneaastane sõda, Kulmimaa, Kuninglik Preisimaa, Ladina keel, Lääne-Preisimaa, Läänemeri, Malbork, Olsztyn, Põhjala ristisõjad, Pomereelia, Poola, Poola jagamised, Poola keel, Poola koridor, Poola kuningas, Poola Kuningriik, Preisi kuningriik, Preisimaa hertsogiriik, Preislased, Saksa keel, Saksa ordu, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Szczecin, Toruń, Usedom, ..., Vasall, Vestfaali rahu, Viini kongress, Wisła, 17. sajand. Laienda indeks (5 rohkem) »
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Brandenburgi mark ja Pommeri · Brandenburgi mark ja Preisimaa ·
Elbląg
Elblągi vanalinna hooned Elbląg (saksa keeles Elbing) on maakonnaõigustega linn Kirde-Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas.
Elbląg ja Pommeri · Elbląg ja Preisimaa ·
Ermlandi piiskopkond
Ermlandi piiskopkond (saksa keeles Bistum Ermland, poola keeles Biskupstwo Warmińskie, ladina keeles Dioecesis Varmiensis) oli katoliiklik piiskopkond ja riik Preisimaal.
Ermlandi piiskopkond ja Pommeri · Ermlandi piiskopkond ja Preisimaa ·
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Esimene maailmasõda ja Pommeri · Esimene maailmasõda ja Preisimaa ·
Kolmekümneaastane sõda
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.
Kolmekümneaastane sõda ja Pommeri · Kolmekümneaastane sõda ja Preisimaa ·
Kulmimaa
Asend Poolas Kulmimaa (poola keeles ziemia chełmińska, saksa keeles Culmer Land või Kulmerland, preisi keeles Kulma, leedu keeles Kulmo žemė) on osa Pomereelia ajaloolisest piirkonnast Kesk-Poola põhjaosas.
Kulmimaa ja Pommeri · Kulmimaa ja Preisimaa ·
Kuninglik Preisimaa
Preisimaa lipp Preisimaa vapp Kuningliku Preisimaa (heleroosa) kaart Preisimaa juhtide fraktsioon võitis sõltumatuse despootlikust Saksa ordust Poola kuninga sõltlasena, 1454, ''Archiwum Główne Akt Dawnych'' Kuninglik Preisimaa (poola: Prusy Królewskie; saksa: Königlich-Preußen või Preußen Königlichen Anteils, kašuubi: Królewsczé Prësë) või Poola Preisimaa (poola: Prusy Polskie; saksa: Polnisch-Preußen) oli Saksa ordust lahkulöönud territoorium, mis võitis 1466.
Kuninglik Preisimaa ja Pommeri · Kuninglik Preisimaa ja Preisimaa ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Ladina keel ja Pommeri · Ladina keel ja Preisimaa ·
Lääne-Preisimaa
Lipp Vapp Saksa keisririigis, 1878. Lääne-Preisimaa provints (saksa: Provinz Westpreußen; kašuubi: Zôpadné Prësë; poola: Prusy Zachodnie) oli Preisimaa provints aastatel 1773–1829 ja 1878–1922.
Lääne-Preisimaa ja Pommeri · Lääne-Preisimaa ja Preisimaa ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Läänemeri ja Pommeri · Läänemeri ja Preisimaa ·
Malbork
Malbork (saksa keeles Marienburg) on linn Poola põhjaosas Pomorze vojevoodkonnas Nogati jõe ääres 7–30 m kõrgusel merepinnast, Malborki maakonna keskus.
Malbork ja Pommeri · Malbork ja Preisimaa ·
Olsztyn
Ülemine värav vanalinnas Olsztyn on maakonnaõigustega linn Kirde-Poolas Łyna jõel, 200 km kaugusel Varssavist ja 180 km kaugusel Gdańskist.
Olsztyn ja Pommeri · Olsztyn ja Preisimaa ·
Põhjala ristisõjad
Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.
Põhjala ristisõjad ja Pommeri · Põhjala ristisõjad ja Preisimaa ·
Pomereelia
Pomereelia ja Kulmimaa 19. sajandi lõpus Pomereelia (poola Pomorze Gdańskie, saksa Pommerellen või Pomerellen, inglise Pomerelia) on piirkond endisel Lääne-Preisimaal Pommerist (Pomorze) ida pool, mõnikord on seda loetud ka Pommeri idapoolseimaks osaks.
Pomereelia ja Pommeri · Pomereelia ja Preisimaa ·
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Pommeri ja Poola · Poola ja Preisimaa ·
Poola jagamised
Rzeczpospolita jagamisel 1772, 1793 ja 1795 eraldatud alad Poola jagamised olid 18.
Pommeri ja Poola jagamised · Poola jagamised ja Preisimaa ·
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Pommeri ja Poola keel · Poola keel ja Preisimaa ·
Poola koridor
Poola koridor 1923–1939 Poola koridor (saksa Polnischer Korridor; poola Pomorze, Korytarz polski), tuntud ka kui Danzigi koridor, Koridor mereni või Gdanski koridor, oli maa-ala, mille kaudu Poolale avanes väljapääs Läänemerele.
Pommeri ja Poola koridor · Poola koridor ja Preisimaa ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Pommeri ja Poola kuningas · Poola kuningas ja Preisimaa ·
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Pommeri ja Poola Kuningriik · Poola Kuningriik ja Preisimaa ·
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Pommeri ja Preisi kuningriik · Preisi kuningriik ja Preisimaa ·
Preisimaa hertsogiriik
Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.
Pommeri ja Preisimaa hertsogiriik · Preisimaa ja Preisimaa hertsogiriik ·
Preislased
Preislased on väljasurnud rahvas, kes elas Läänemere kagurannal Preisimaal.
Pommeri ja Preislased · Preisimaa ja Preislased ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Pommeri ja Saksa keel · Preisimaa ja Saksa keel ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Pommeri ja Saksa ordu · Preisimaa ja Saksa ordu ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Pommeri ja Saksa-Rooma keiser · Preisimaa ja Saksa-Rooma keiser ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Pommeri ja Saksa-Rooma riik · Preisimaa ja Saksa-Rooma riik ·
Szczecin
Szczecin (saksa keeles Stettin; ladina keeles Stetinum) on linn Loode-Poolas Odra jõe ääres, Lääne-Pomorze vojevoodkonna halduskeskus ja suurim linn.
Pommeri ja Szczecin · Preisimaa ja Szczecin ·
Toruń
Toruńi raekoda Toruń (saksa keeles Thorn) on maakonnaõigustega linn põhja-Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas.
Pommeri ja Toruń · Preisimaa ja Toruń ·
Usedom
Usedom (saksa Usedom, poola Uznam) on saar Läänemeres.
Pommeri ja Usedom · Preisimaa ja Usedom ·
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Pommeri ja Vasall · Preisimaa ja Vasall ·
Vestfaali rahu
Vestfaali rahu, ka Münsteri ja Osnabrücki rahulepingud, tähendab lepinguid, mis lõpetasid kolmekümneaastase sõja.
Pommeri ja Vestfaali rahu · Preisimaa ja Vestfaali rahu ·
Viini kongress
"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.
Pommeri ja Viini kongress · Preisimaa ja Viini kongress ·
Wisła
Wisła Põhja-Poolas Grudziądzi juures Wisła jõgikond Wisła (ka: Visla; saksa Weichsel, inglise ja ladina Vistula, tšehhi Visla) on pikim ja suurim Poola jõgi.
Pommeri ja Wisła · Preisimaa ja Wisła ·
17. sajand
17.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Pommeri ja Preisimaa ühist
- Millised on sarnasused Pommeri ja Preisimaa
Võrdlus Pommeri ja Preisimaa
Pommeri on 99 suhted, samas Preisimaa 201. Kuna neil ühist 35, Jaccard indeks on 11.67% = 35 / (99 + 201).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Pommeri ja Preisimaa. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
