Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Pommeri ja Preisimaa hertsogiriik
Pommeri ja Preisimaa hertsogiriik on 27 ühist asja (Unioonpeedia): Brandenburgi mark, Elbląg, Kuninglik Preisimaa, Läänemeri, Luterlus, Malbork, Põhjasõda, Pommeri hertsogkond, Poola keel, Poola kuningas, Poola Kuningriik, Preisi kuningriik, Preisimaa, Preislased, Reformatsioon, Rootsi Pommeri, Rzeczpospolita, Saksa keel, Saksa ordu, Saksa-Rooma riik, Szczecin, Usedom, Vasall, Vestfaali rahu, Wisła, Wolin, 17. sajand.
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Brandenburgi mark ja Pommeri · Brandenburgi mark ja Preisimaa hertsogiriik ·
Elbląg
Elblągi vanalinna hooned Elbląg (saksa keeles Elbing) on maakonnaõigustega linn Kirde-Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas.
Elbląg ja Pommeri · Elbląg ja Preisimaa hertsogiriik ·
Kuninglik Preisimaa
Preisimaa lipp Preisimaa vapp Kuningliku Preisimaa (heleroosa) kaart Preisimaa juhtide fraktsioon võitis sõltumatuse despootlikust Saksa ordust Poola kuninga sõltlasena, 1454, ''Archiwum Główne Akt Dawnych'' Kuninglik Preisimaa (poola: Prusy Królewskie; saksa: Königlich-Preußen või Preußen Königlichen Anteils, kašuubi: Królewsczé Prësë) või Poola Preisimaa (poola: Prusy Polskie; saksa: Polnisch-Preußen) oli Saksa ordust lahkulöönud territoorium, mis võitis 1466.
Kuninglik Preisimaa ja Pommeri · Kuninglik Preisimaa ja Preisimaa hertsogiriik ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Läänemeri ja Pommeri · Läänemeri ja Preisimaa hertsogiriik ·
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Luterlus ja Pommeri · Luterlus ja Preisimaa hertsogiriik ·
Malbork
Malbork (saksa keeles Marienburg) on linn Poola põhjaosas Pomorze vojevoodkonnas Nogati jõe ääres 7–30 m kõrgusel merepinnast, Malborki maakonna keskus.
Malbork ja Pommeri · Malbork ja Preisimaa hertsogiriik ·
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Põhjasõda ja Pommeri · Põhjasõda ja Preisimaa hertsogiriik ·
Pommeri hertsogkond
Lipp Vapp (1530–1637) Pommeri viimaste Greifide valitsemise ajal Pommeri hertsogkond (saksa: Herzogtum Pommern, poola: Księstwo Pomorskie, 12. sajand – 1637) oli hertsogkond Pommeris Läänemere lõunakaldal, mida valitsesid Pommeri dünastiast hertsogid (Greifid).
Pommeri ja Pommeri hertsogkond · Pommeri hertsogkond ja Preisimaa hertsogiriik ·
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Pommeri ja Poola keel · Poola keel ja Preisimaa hertsogiriik ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Pommeri ja Poola kuningas · Poola kuningas ja Preisimaa hertsogiriik ·
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Pommeri ja Poola Kuningriik · Poola Kuningriik ja Preisimaa hertsogiriik ·
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Pommeri ja Preisi kuningriik · Preisi kuningriik ja Preisimaa hertsogiriik ·
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Pommeri ja Preisimaa · Preisimaa ja Preisimaa hertsogiriik ·
Preislased
Preislased on väljasurnud rahvas, kes elas Läänemere kagurannal Preisimaal.
Pommeri ja Preislased · Preisimaa hertsogiriik ja Preislased ·
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Pommeri ja Reformatsioon · Preisimaa hertsogiriik ja Reformatsioon ·
Rootsi Pommeri
Rootsi Pommeri oli Läänemere rannikul tänase Saksamaa ja Poola territooriumil asunud Rootsi dominioon aastatel 1630–1815.
Pommeri ja Rootsi Pommeri · Preisimaa hertsogiriik ja Rootsi Pommeri ·
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Pommeri ja Rzeczpospolita · Preisimaa hertsogiriik ja Rzeczpospolita ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Pommeri ja Saksa keel · Preisimaa hertsogiriik ja Saksa keel ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Pommeri ja Saksa ordu · Preisimaa hertsogiriik ja Saksa ordu ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Pommeri ja Saksa-Rooma riik · Preisimaa hertsogiriik ja Saksa-Rooma riik ·
Szczecin
Szczecin (saksa keeles Stettin; ladina keeles Stetinum) on linn Loode-Poolas Odra jõe ääres, Lääne-Pomorze vojevoodkonna halduskeskus ja suurim linn.
Pommeri ja Szczecin · Preisimaa hertsogiriik ja Szczecin ·
Usedom
Usedom (saksa Usedom, poola Uznam) on saar Läänemeres.
Pommeri ja Usedom · Preisimaa hertsogiriik ja Usedom ·
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Pommeri ja Vasall · Preisimaa hertsogiriik ja Vasall ·
Vestfaali rahu
Vestfaali rahu, ka Münsteri ja Osnabrücki rahulepingud, tähendab lepinguid, mis lõpetasid kolmekümneaastase sõja.
Pommeri ja Vestfaali rahu · Preisimaa hertsogiriik ja Vestfaali rahu ·
Wisła
Wisła Põhja-Poolas Grudziądzi juures Wisła jõgikond Wisła (ka: Visla; saksa Weichsel, inglise ja ladina Vistula, tšehhi Visla) on pikim ja suurim Poola jõgi.
Pommeri ja Wisła · Preisimaa hertsogiriik ja Wisła ·
Wolin
Wolin (saksa keeles Wollin) on linn Poolas Wolini saare lõunatipus.
Pommeri ja Wolin · Preisimaa hertsogiriik ja Wolin ·
17. sajand
17.
17. sajand ja Pommeri · 17. sajand ja Preisimaa hertsogiriik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Pommeri ja Preisimaa hertsogiriik ühist
- Millised on sarnasused Pommeri ja Preisimaa hertsogiriik
Võrdlus Pommeri ja Preisimaa hertsogiriik
Pommeri on 99 suhted, samas Preisimaa hertsogiriik 90. Kuna neil ühist 27, Jaccard indeks on 14.29% = 27 / (99 + 90).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Pommeri ja Preisimaa hertsogiriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
