99 suhted: Askania dünastia, Balti keeled, Baltlased, Bornhövedi lahing (1227), Brandenburg-Preisimaa, Brandenburgi mark, Drang nach Osten, Elbląg, Ermlandi piiskopkond, Esimene maailmasõda, Friedrich II (Saksa-Rooma keiser), Heinrich II, Heinrich Lõvi, Horisont (ajakiri), Inglise keel, Kašuubi keel, Kašuubid, Katoliku kirik, Kolmekümneaastane sõda, Kulmimaa, Kuninglik Preisimaa, Ladina keel, Lääne-Pomorze vojevoodkond, Lääne-Preisimaa, Läänemeri, Lääneslaavlased, Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser), Luterlus, Malbork, Mecklenburg, Mecklenburg-Vorpommern, Mieszko I, Napoleoni sõjad, Obodriidid, Olsztyn, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Pagan, Põhjala ristisõjad, Põhjasõda, Polaabid, Pomereelia, Pommeri hertsogkond, Pommeri kindralkuberneride loend, Poola, Poola jagamised, Poola keel, Poola koridor, Poola kuningas, Poola Kuningriik, Poznań, ..., Preisi kuningriik, Preisimaa, Preisimaa hertsogiriik, Preislased, Pribislaw (Mecklenburg), Reformatsioon, Rootsi Pommeri, Rzeczpospolita, Saksa keel, Saksa ordu, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksimaa hertsogiriik, Sileesia, Slaavlased, Sorbid, Szczecin, Taani, Toruń, Usedom, Vasall, Vendi ristisõda, Vendid, Vene-Poola sõda (1654–1667), Versailles' rahu, Vestfaali rahu, Viini kongress, Wisła, Wittelsbachi dünastia, Wolin, 10. sajand, 11. sajand, 1155, 1181, 1227, 1231, 1294, 1308, 1323, 1328, 1333, 1466, 1472, 1648, 1653, 17. sajand, 1720, 1772. Laienda indeks (49 rohkem) »
Askania dünastia
Askania dünastia oli Saksa valitsejasugu, mida tunti nendele kuulunud kõige pikaajalisema valduse Anhalti järgi ka kui Anhalti dünastiat.
Uus!!: Pommeri ja Askania dünastia · Näe rohkem »
Balti keeled
Balti keelte leviala(triibutus tähendab hääbumist) Balti keeled on rühm indoeuroopa keeli.
Uus!!: Pommeri ja Balti keeled · Näe rohkem »
Baltlased
Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.
Uus!!: Pommeri ja Baltlased · Näe rohkem »
Bornhövedi lahing (1227)
Skandinaavia 1219. aastal — Taani poolt okupeeritud alad on helerohelisega (Teine) Bornhövedi lahing toimus 22.
Uus!!: Pommeri ja Bornhövedi lahing (1227) · Näe rohkem »
Brandenburg-Preisimaa
Brandenburg-Preisimaa (saksa keeles Brandenburg-Preußen) on historiograafiline nimetus Brandenburgi Hohenzollernite varauusaegsele valdusele aastatel 1618–1701.
Uus!!: Pommeri ja Brandenburg-Preisimaa · Näe rohkem »
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Uus!!: Pommeri ja Brandenburgi mark · Näe rohkem »
Drang nach Osten
Drang nach Osten (saksa keeles, tõlkes 'tung itta') on nimi, millega 19. sajandil hakati esialgu poola, vene ja prantsuse propagandas tähistama Saksamaa poliitilise ja kultuurilise mõju ning saksakeelse asustuse levikut Ida-Euroopas alates 12. sajandist.
Uus!!: Pommeri ja Drang nach Osten · Näe rohkem »
Elbląg
Elblągi vanalinna hooned Elbląg (saksa keeles Elbing) on maakonnaõigustega linn Kirde-Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas.
Uus!!: Pommeri ja Elbląg · Näe rohkem »
Ermlandi piiskopkond
Ermlandi piiskopkond (saksa keeles Bistum Ermland, poola keeles Biskupstwo Warmińskie, ladina keeles Dioecesis Varmiensis) oli katoliiklik piiskopkond ja riik Preisimaal.
Uus!!: Pommeri ja Ermlandi piiskopkond · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Pommeri ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich II 13. sajandi lõpust pärineval pildil Friedrich II Hohenstaufen (26. detsember 1194 – 13. detsember 1250) oli Saksa-Rooma riigi valitseja 1212–1250, alates 1220.
Uus!!: Pommeri ja Friedrich II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Heinrich II
Heinrich II on olnud mitme valitseja nimi.
Uus!!: Pommeri ja Heinrich II · Näe rohkem »
Heinrich Lõvi
Heinrich Lõvi (saksa keeles Heinrich der Löwe; 1129 – 6. august 1195) oli Welfi dünastiast pärit saksa ülik, Baieri (vastavalt Heinrich III (1154–1195) ja Saksimaa hertsog Heinrich XII (1142–1195) nime all).
Uus!!: Pommeri ja Heinrich Lõvi · Näe rohkem »
Horisont (ajakiri)
Kõige esimese Horisondi kaas Horisont on Eesti vanim, 1967.
Uus!!: Pommeri ja Horisont (ajakiri) · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Pommeri ja Inglise keel · Näe rohkem »
Kašuubi keel
Kašuubi keel (kaszëbsczi jãzëk) on lääneslaavi keelte hulka kuuluv Poola põline piirkondlik keel, mida kõnelevad põhiliselt Pomorze piirkonnas elavad kašuubid.
Uus!!: Pommeri ja Kašuubi keel · Näe rohkem »
Kašuubid
Kašuubide lipp Rahvarõivais kašuubi neiu Pomorze pealinn- linn elanike arvuga üle 200 000- maakonnalinnad- muud linnad- külad-vallakeskusedBôłt – Läänemeri Kašuubid (endanimetus kaszëbi) on lääneslaavi rahvas (poolakate subetnos) Põhja-Poolas Pomorze vojevoodkonnas.
Uus!!: Pommeri ja Kašuubid · Näe rohkem »
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Uus!!: Pommeri ja Katoliku kirik · Näe rohkem »
Kolmekümneaastane sõda
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.
Uus!!: Pommeri ja Kolmekümneaastane sõda · Näe rohkem »
Kulmimaa
Asend Poolas Kulmimaa (poola keeles ziemia chełmińska, saksa keeles Culmer Land või Kulmerland, preisi keeles Kulma, leedu keeles Kulmo žemė) on osa Pomereelia ajaloolisest piirkonnast Kesk-Poola põhjaosas.
Uus!!: Pommeri ja Kulmimaa · Näe rohkem »
Kuninglik Preisimaa
Preisimaa lipp Preisimaa vapp Kuningliku Preisimaa (heleroosa) kaart Preisimaa juhtide fraktsioon võitis sõltumatuse despootlikust Saksa ordust Poola kuninga sõltlasena, 1454, ''Archiwum Główne Akt Dawnych'' Kuninglik Preisimaa (poola: Prusy Królewskie; saksa: Königlich-Preußen või Preußen Königlichen Anteils, kašuubi: Królewsczé Prësë) või Poola Preisimaa (poola: Prusy Polskie; saksa: Polnisch-Preußen) oli Saksa ordust lahkulöönud territoorium, mis võitis 1466.
Uus!!: Pommeri ja Kuninglik Preisimaa · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Pommeri ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lääne-Pomorze vojevoodkond
Lääne-Pomorze vojevoodkond on 1.
Uus!!: Pommeri ja Lääne-Pomorze vojevoodkond · Näe rohkem »
Lääne-Preisimaa
Lipp Vapp Saksa keisririigis, 1878. Lääne-Preisimaa provints (saksa: Provinz Westpreußen; kašuubi: Zôpadné Prësë; poola: Prusy Zachodnie) oli Preisimaa provints aastatel 1773–1829 ja 1878–1922.
Uus!!: Pommeri ja Lääne-Preisimaa · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Pommeri ja Läänemeri · Näe rohkem »
Lääneslaavlased
Lääneslaavlased on slaavlased, kes räägivad lääneslaavi keeli.
Uus!!: Pommeri ja Lääneslaavlased · Näe rohkem »
Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)
Ludwig IV Ludwig IV (ka Ludwig Baierist; 1282 – 11. oktoober 1347) oli Wittelsbachi dünastiast pärinev Saksa kuningas alates 1314, alates 1328 ka Saksa-Rooma keiser.
Uus!!: Pommeri ja Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Uus!!: Pommeri ja Luterlus · Näe rohkem »
Malbork
Malbork (saksa keeles Marienburg) on linn Poola põhjaosas Pomorze vojevoodkonnas Nogati jõe ääres 7–30 m kõrgusel merepinnast, Malborki maakonna keskus.
Uus!!: Pommeri ja Malbork · Näe rohkem »
Mecklenburg
Mecklenburg tänapäeva halduspiirides Mecklenburgi vapp Mecklenburg (alamsaksa Mękelborg) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, mis hõlmab läänepoolse ja suurema osa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaast Saksamaa Liitvabariigis.
Uus!!: Pommeri ja Mecklenburg · Näe rohkem »
Mecklenburg-Vorpommern
Mecklenburg-Vorpommern on Saksamaa liidumaa.
Uus!!: Pommeri ja Mecklenburg-Vorpommern · Näe rohkem »
Mieszko I
Poola vürst Mieszko I Mieszko I (umbes 930 – 25. mai 992) oli polaanide vürst ning vendide kuningas (vanapõhja Vindakonungr) umbkaudu 960.
Uus!!: Pommeri ja Mieszko I · Näe rohkem »
Napoleoni sõjad
Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.
Uus!!: Pommeri ja Napoleoni sõjad · Näe rohkem »
Obodriidid
Niklotingide vapp Obotriidid (ladina: Obotriti) või obodriidid, ka abodriidid (saksa: Abodriten), oli keskaegne lääneslaavi hõimude konföderatsioon praeguste Mecklenburgi ja Holsteini territooriumil Põhja-Saksamaal (vaata polaabid).
Uus!!: Pommeri ja Obodriidid · Näe rohkem »
Olsztyn
Ülemine värav vanalinnas Olsztyn on maakonnaõigustega linn Kirde-Poolas Łyna jõel, 200 km kaugusel Varssavist ja 180 km kaugusel Gdańskist.
Uus!!: Pommeri ja Olsztyn · Näe rohkem »
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Uus!!: Pommeri ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Pagan
Pagan (ladina keeles paganus 'maamees, talupoeg'.
Uus!!: Pommeri ja Pagan · Näe rohkem »
Põhjala ristisõjad
Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.
Uus!!: Pommeri ja Põhjala ristisõjad · Näe rohkem »
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Uus!!: Pommeri ja Põhjasõda · Näe rohkem »
Polaabid
9.–10. sajandil Polaabi slaavlased ehk polaabid oli lääneslaavlaste hõimuliit (sorbid lõunaosas, luužitsid keskosas ja obodriidid loodeosas), kes asustas Elbe, Saale ja Odra jõe ning Maagimäestiku vahelist ala 1. ja 2. aastatuhandel, tänapäeva Loode-Saksamaal.
Uus!!: Pommeri ja Polaabid · Näe rohkem »
Pomereelia
Pomereelia ja Kulmimaa 19. sajandi lõpus Pomereelia (poola Pomorze Gdańskie, saksa Pommerellen või Pomerellen, inglise Pomerelia) on piirkond endisel Lääne-Preisimaal Pommerist (Pomorze) ida pool, mõnikord on seda loetud ka Pommeri idapoolseimaks osaks.
Uus!!: Pommeri ja Pomereelia · Näe rohkem »
Pommeri hertsogkond
Lipp Vapp (1530–1637) Pommeri viimaste Greifide valitsemise ajal Pommeri hertsogkond (saksa: Herzogtum Pommern, poola: Księstwo Pomorskie, 12. sajand – 1637) oli hertsogkond Pommeris Läänemere lõunakaldal, mida valitsesid Pommeri dünastiast hertsogid (Greifid).
Uus!!: Pommeri ja Pommeri hertsogkond · Näe rohkem »
Pommeri kindralkuberneride loend
Pommeri kindralkuberneride loendis on loetletud Rootsi Pommeri (Svenska Pommern) kindralkubernerid.
Uus!!: Pommeri ja Pommeri kindralkuberneride loend · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Pommeri ja Poola · Näe rohkem »
Poola jagamised
Rzeczpospolita jagamisel 1772, 1793 ja 1795 eraldatud alad Poola jagamised olid 18.
Uus!!: Pommeri ja Poola jagamised · Näe rohkem »
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Uus!!: Pommeri ja Poola keel · Näe rohkem »
Poola koridor
Poola koridor 1923–1939 Poola koridor (saksa Polnischer Korridor; poola Pomorze, Korytarz polski), tuntud ka kui Danzigi koridor, Koridor mereni või Gdanski koridor, oli maa-ala, mille kaudu Poolale avanes väljapääs Läänemerele.
Uus!!: Pommeri ja Poola koridor · Näe rohkem »
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Uus!!: Pommeri ja Poola kuningas · Näe rohkem »
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Uus!!: Pommeri ja Poola Kuningriik · Näe rohkem »
Poznań
13.–16. sajand) Poznań (saksa keeles Posen) on linn Lääne-Poolas.
Uus!!: Pommeri ja Poznań · Näe rohkem »
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Uus!!: Pommeri ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Uus!!: Pommeri ja Preisimaa · Näe rohkem »
Preisimaa hertsogiriik
Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.
Uus!!: Pommeri ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Preislased
Preislased on väljasurnud rahvas, kes elas Läänemere kagurannal Preisimaal.
Uus!!: Pommeri ja Preislased · Näe rohkem »
Pribislaw (Mecklenburg)
Pribislaw (suri 30. detsembril 1178) oli obodriidide vürst ja esimene Mecklenburgi vürst (1167–1178).
Uus!!: Pommeri ja Pribislaw (Mecklenburg) · Näe rohkem »
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Uus!!: Pommeri ja Reformatsioon · Näe rohkem »
Rootsi Pommeri
Rootsi Pommeri oli Läänemere rannikul tänase Saksamaa ja Poola territooriumil asunud Rootsi dominioon aastatel 1630–1815.
Uus!!: Pommeri ja Rootsi Pommeri · Näe rohkem »
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Uus!!: Pommeri ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Pommeri ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Uus!!: Pommeri ja Saksa ordu · Näe rohkem »
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Uus!!: Pommeri ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Pommeri ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Pommeri ja Saksamaa · Näe rohkem »
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Uus!!: Pommeri ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Sileesia
Ajalooline Sileesia, tänapäevaste riikide piires. Keskaegse Tšehhi krooni maad (1538. aastal) sinakasroheline, Preisi Sileesia (1815. aastal, Viini kongressi järel) kollaselt Sileesia (poola Śląsk, saksa Schlesien, sileesia saksa Schläsing, tšehhi Slezsko, sileesia Ślůnsk, ladina Silesia) on ajalooline piirkond Kesk-Euroopas.
Uus!!: Pommeri ja Sileesia · Näe rohkem »
Slaavlased
Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.
Uus!!: Pommeri ja Slaavlased · Näe rohkem »
Sorbid
Sorbid (eesti keeles varem ka vendid, luužitsid; endanimetus ülemsorbi keeles Serbja, alamsorbi keeles Serby, saksa keeles Sorben, Wenden) on lääneslaavi rahvas, kes elab vähemusrahvusena Saksamaa idaosas Saksimaal Oberlausitzis ja Brandenburgi liidumaal Niederlausitzis.
Uus!!: Pommeri ja Sorbid · Näe rohkem »
Szczecin
Szczecin (saksa keeles Stettin; ladina keeles Stetinum) on linn Loode-Poolas Odra jõe ääres, Lääne-Pomorze vojevoodkonna halduskeskus ja suurim linn.
Uus!!: Pommeri ja Szczecin · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Pommeri ja Taani · Näe rohkem »
Toruń
Toruńi raekoda Toruń (saksa keeles Thorn) on maakonnaõigustega linn põhja-Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas.
Uus!!: Pommeri ja Toruń · Näe rohkem »
Usedom
Usedom (saksa Usedom, poola Uznam) on saar Läänemeres.
Uus!!: Pommeri ja Usedom · Näe rohkem »
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Uus!!: Pommeri ja Vasall · Näe rohkem »
Vendi ristisõda
Vendi ristisõda oli 12. sajandil (1147–1184) peetud sõda kristlike germaanlaste ja paganlike vendide vahel, mis lõppes vendide maa vallutamise ja vendide sundristimisega.
Uus!!: Pommeri ja Vendi ristisõda · Näe rohkem »
Vendid
obodriitide asualade piirid aastal 810 Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid lääneslaavlased, kes elasid Visla ääres ja sellest lääne pool, germaanlaste naabruses.
Uus!!: Pommeri ja Vendid · Näe rohkem »
Vene-Poola sõda (1654–1667)
Vene-Poola sõda (ka Kolmeteistkümneaastane sõda ja Esimene Põhjasõda) oli aastatel 1654–1667 Vene tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahel toimunud sõda.
Uus!!: Pommeri ja Vene-Poola sõda (1654–1667) · Näe rohkem »
Versailles' rahu
Versailles' rahulepingu allkirjastamine Versailles' rahuleping on 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaa pealinnas Pariisis Versailles' lossi peeglisaalis sõlmitud leping, mis jõustus 10.
Uus!!: Pommeri ja Versailles' rahu · Näe rohkem »
Vestfaali rahu
Vestfaali rahu, ka Münsteri ja Osnabrücki rahulepingud, tähendab lepinguid, mis lõpetasid kolmekümneaastase sõja.
Uus!!: Pommeri ja Vestfaali rahu · Näe rohkem »
Viini kongress
"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.
Uus!!: Pommeri ja Viini kongress · Näe rohkem »
Wisła
Wisła Põhja-Poolas Grudziądzi juures Wisła jõgikond Wisła (ka: Visla; saksa Weichsel, inglise ja ladina Vistula, tšehhi Visla) on pikim ja suurim Poola jõgi.
Uus!!: Pommeri ja Wisła · Näe rohkem »
Wittelsbachi dünastia
Wittelsbachi dünastia valitses Baierit 1180–1918, samuti olid sellest soost pärinevad monarhid võimul Skandinaavias, kõige pikemalt Rootsis (1654–1721).
Uus!!: Pommeri ja Wittelsbachi dünastia · Näe rohkem »
Wolin
Wolin (saksa keeles Wollin) on linn Poolas Wolini saare lõunatipus.
Uus!!: Pommeri ja Wolin · Näe rohkem »
10. sajand
10.
Uus!!: Pommeri ja 10. sajand · Näe rohkem »
11. sajand
11.
Uus!!: Pommeri ja 11. sajand · Näe rohkem »
1155
1155.
Uus!!: Pommeri ja 1155 · Näe rohkem »
1181
1181.
Uus!!: Pommeri ja 1181 · Näe rohkem »
1227
1227.
Uus!!: Pommeri ja 1227 · Näe rohkem »
1231
1231.
Uus!!: Pommeri ja 1231 · Näe rohkem »
1294
1294.
Uus!!: Pommeri ja 1294 · Näe rohkem »
1308
1308.
Uus!!: Pommeri ja 1308 · Näe rohkem »
1323
1323.
Uus!!: Pommeri ja 1323 · Näe rohkem »
1328
1328.
Uus!!: Pommeri ja 1328 · Näe rohkem »
1333
1333.
Uus!!: Pommeri ja 1333 · Näe rohkem »
1466
1466.
Uus!!: Pommeri ja 1466 · Näe rohkem »
1472
1472.
Uus!!: Pommeri ja 1472 · Näe rohkem »
1648
1648.
Uus!!: Pommeri ja 1648 · Näe rohkem »
1653
1653.
Uus!!: Pommeri ja 1653 · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Pommeri ja 17. sajand · Näe rohkem »
1720
1720.
Uus!!: Pommeri ja 1720 · Näe rohkem »
1772
1772.
Uus!!: Pommeri ja 1772 · Näe rohkem »