Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Leedu suurvürstiriik ja Poola
Leedu suurvürstiriik ja Poola on 42 ühist asja (Unioonpeedia): Bydgoszcz, Grünwaldi lahing, Ida-Euroopa, Jogaila, Katoliiklus, Kazimierz III, Kesk-Euroopa, Kolmas Poola jagamine, Krevo unioon, Lajos I, Läänemeri, Leedu, Leedu suurvürst, Leedu suurvürstiriik, Leedulased, Lublini unioon, Moskva suurvürstiriik, Paavst, Põhjala ristisõjad, Personaalunioon, Poola jagamised, Poola keel, Poola kuningas, Poola Kuningriik, Poolakad, Preisimaa, Preislased, Riik, Rzeczpospolita, Saksa ordu, ..., Slaavlased, Toruń, Ukraina, Ukrainlased, Valgevene, Valgevenelased, Vürst, Venemaa, Venemaa Keisririik, Vojevoodkond, 13. sajand, 15. sajand. Laienda indeks (12 rohkem) »
Bydgoszcz
Bydgoszcz (saksa keeles Bromberg) on maakonnaõigustega linn Poolas Brda suubumiskohas Wisłasse.
Bydgoszcz ja Leedu suurvürstiriik · Bydgoszcz ja Poola ·
Grünwaldi lahing
Lahingutegevuse kaart (1410–1411) Grünwaldi lahing ehk Tannenbergi lahing ehk leedupäraselt Žalgirise lahing toimus 15. juulil 1410 Saksa ordu ja Poola-Leedu vägede vahel tänapäeva Poola aladel.
Grünwaldi lahing ja Leedu suurvürstiriik · Grünwaldi lahing ja Poola ·
Ida-Euroopa
Ida-Euroopa Ida-Euroopa liigitus ÜRO järgi Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.
Ida-Euroopa ja Leedu suurvürstiriik · Ida-Euroopa ja Poola ·
Jogaila
Jogaila (valgevene Jahajla (Ягайла), vene Ягайло; Poola kuningana Władysław II Jagiełło; vene Владислав II) umbes 1350 – 1. juuni 1434) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürst 1377–1381 ja 1382–1401 ning Poola kuningriigi kuningas 1386–1434. Jogaila, pärinedes ise Gedimiinide seast, pani aluse Jagelloonide dünastiale, mis valitsesid Leedu suurvürstiriiki ja Poola kuningriiki 1572. aastani. Jogaila vanaisa oli Leedu suurvürstiriigi looja Gediminas, isa oli Leedu suurvürst Algirdas, onu aga Kęstutis, kelle poeg oli Leedu suurvürst Vytautas. Władysław II Jagiełło. Jan Matejko maal. Peale suurvürst Gediminase surma kukutasid Kęstutis ja tema vend suurvürst (1345–1377) Algirdas, suurvürstiks (1341–1345) saanud noorima venna Jaunutise ning jagasid riigivalitsemise omavahel. Kęstutis hakkas tegelema Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi lääneosaga, mis piirnes Vana-Liivimaa, Saksa ordu Preisimaa alade ja Poola kuningriigiga. Algirdas tegeles aga suurvürstiriigi idaosa juhtimisega. Algirdas sai suurvürsti tiitli, Kęstutis oli aga tegelikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi läänepooolse osa suveräänne valitseja.
Jogaila ja Leedu suurvürstiriik · Jogaila ja Poola ·
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Katoliiklus ja Leedu suurvürstiriik · Katoliiklus ja Poola ·
Kazimierz III
Kazimierz III Suur (poola keeles Kazimierz III Wielki); (30. aprill 1310 – 5. november 1370) oli Poola kuningas aastail 1333–1370, viimane Poola kuningas Piastide dünastiast.
Kazimierz III ja Leedu suurvürstiriik · Kazimierz III ja Poola ·
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Kesk-Euroopa ja Leedu suurvürstiriik · Kesk-Euroopa ja Poola ·
Kolmas Poola jagamine
Kolmas Poola jagamine oli Rzeczpospolita territooriumi lõplik jagamine Venemaa keisririigi, Preisi kuningriigi ja Saksa-Rooma riigi vahel 1795.
Kolmas Poola jagamine ja Leedu suurvürstiriik · Kolmas Poola jagamine ja Poola ·
Krevo unioon
Władysław II Jagiełło. Jan Matejko maal Krevo unioon (poola keeles Unia w Krewie, leedu keeles Krėvos sutartis, valgevene keeles Крэўская унія) on leping, mille Leedu suurvürst Jogaila ja Poola kuninganna Jadwiga sõlmisid 14. augustil 1385 Kreva lossis Poola kuningriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ühendamise kohta.
Krevo unioon ja Leedu suurvürstiriik · Krevo unioon ja Poola ·
Lajos I
kuningas Ludwik I Lajos I (hääldus; ka Lajos Suur, ungari I. Nagy Lajos; 5. märts 1326 – 10. september 1382) oli Ungari kuningas alates 1342 ning Poola kuningas (Ludwik I nime all) alates 1370 kuni oma surmani.
Lajos I ja Leedu suurvürstiriik · Lajos I ja Poola ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Läänemeri ja Leedu suurvürstiriik · Läänemeri ja Poola ·
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Leedu ja Leedu suurvürstiriik · Leedu ja Poola ·
Leedu suurvürst
Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.
Leedu suurvürst ja Leedu suurvürstiriik · Leedu suurvürst ja Poola ·
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Leedu suurvürstiriik ja Leedu suurvürstiriik · Leedu suurvürstiriik ja Poola ·
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Leedu suurvürstiriik ja Leedulased · Leedulased ja Poola ·
Lublini unioon
"Lublini unioon", Jan Matejko maal (1869) Rzeczpospolita Lublini uniooni sõlmimisel järel 1569. aastal Lublini unioon (poola keeles Unia lubelska, leedu keeles Liublino unija, valgevene keeles Люблінская унія) oli Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi vahel sõlmitud ühinemist käsitlev leping, mille tulemusena loodi ühtne riik Rzeczpospolita.
Leedu suurvürstiriik ja Lublini unioon · Lublini unioon ja Poola ·
Moskva suurvürstiriik
Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.
Leedu suurvürstiriik ja Moskva suurvürstiriik · Moskva suurvürstiriik ja Poola ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Leedu suurvürstiriik ja Paavst · Paavst ja Poola ·
Põhjala ristisõjad
Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.
Leedu suurvürstiriik ja Põhjala ristisõjad · Põhjala ristisõjad ja Poola ·
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Leedu suurvürstiriik ja Personaalunioon · Personaalunioon ja Poola ·
Poola jagamised
Rzeczpospolita jagamisel 1772, 1793 ja 1795 eraldatud alad Poola jagamised olid 18.
Leedu suurvürstiriik ja Poola jagamised · Poola ja Poola jagamised ·
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Leedu suurvürstiriik ja Poola keel · Poola ja Poola keel ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Leedu suurvürstiriik ja Poola kuningas · Poola ja Poola kuningas ·
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Leedu suurvürstiriik ja Poola Kuningriik · Poola ja Poola Kuningriik ·
Poolakad
Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.
Leedu suurvürstiriik ja Poolakad · Poola ja Poolakad ·
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Leedu suurvürstiriik ja Preisimaa · Poola ja Preisimaa ·
Preislased
Preislased on väljasurnud rahvas, kes elas Läänemere kagurannal Preisimaal.
Leedu suurvürstiriik ja Preislased · Poola ja Preislased ·
Riik
Riik on mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord.
Leedu suurvürstiriik ja Riik · Poola ja Riik ·
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Leedu suurvürstiriik ja Rzeczpospolita · Poola ja Rzeczpospolita ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Leedu suurvürstiriik ja Saksa ordu · Poola ja Saksa ordu ·
Slaavlased
Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.
Leedu suurvürstiriik ja Slaavlased · Poola ja Slaavlased ·
Toruń
Toruńi raekoda Toruń (saksa keeles Thorn) on maakonnaõigustega linn põhja-Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas.
Leedu suurvürstiriik ja Toruń · Poola ja Toruń ·
Ukraina
Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.
Leedu suurvürstiriik ja Ukraina · Poola ja Ukraina ·
Ukrainlased
Ukrainlased 1941. aasta fotol Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.
Leedu suurvürstiriik ja Ukrainlased · Poola ja Ukrainlased ·
Valgevene
Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.
Leedu suurvürstiriik ja Valgevene · Poola ja Valgevene ·
Valgevenelased
Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piiridValgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.
Leedu suurvürstiriik ja Valgevenelased · Poola ja Valgevenelased ·
Vürst
Vürst on Saksamaal hertsogist madalam, Venemaal suurvürstist madalam aadlitiitel, samuti monarhitiitel.
Leedu suurvürstiriik ja Vürst · Poola ja Vürst ·
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Leedu suurvürstiriik ja Venemaa · Poola ja Venemaa ·
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Leedu suurvürstiriik ja Venemaa Keisririik · Poola ja Venemaa Keisririik ·
Vojevoodkond
Poola vojevoodkonnad Vojevoodkond (poola keeles województwo) on haldusüksus Poolas ning oli ajalooline haldusüksus Rzeczpospolitas.
Leedu suurvürstiriik ja Vojevoodkond · Poola ja Vojevoodkond ·
13. sajand
13.
13. sajand ja Leedu suurvürstiriik · 13. sajand ja Poola ·
15. sajand
15.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Leedu suurvürstiriik ja Poola ühist
- Millised on sarnasused Leedu suurvürstiriik ja Poola
Võrdlus Leedu suurvürstiriik ja Poola
Leedu suurvürstiriik on 372 suhted, samas Poola 201. Kuna neil ühist 42, Jaccard indeks on 7.33% = 42 / (372 + 201).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Leedu suurvürstiriik ja Poola. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
