Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Poola Kuningriik ja Poola Piastide ajal
Poola Kuningriik ja Poola Piastide ajal on 37 ühist asja (Unioonpeedia): Anjou dünastia, Čechy, Bolesław I Chrobry, Galiitsia-Volõõnia vürstiriik, Gniezno, Heinrich II (Saksa-Rooma keiser), Heinrich V (Saksa-Rooma keiser), Jagiełło ülikool, Jogaila, Katoliku kirik, Kazimierz I, Kazimierz III, Kiievi-Vene, Kraków, Lajos I, Lään, Läänemeri, Lääneslaavlased, Magdeburgi peapiiskopkond, Masoovia, Masoovia hertsogkond, Mieszko I, Odra, Põhjala ristisõjad, Piastide dünastia, Pomereelia, Pommeri, Poola ajalugu, Saksa ordu, Saksa-Rooma keiser, ..., Saksa-Rooma riik, Sandomierz, Sileesia, Sileesia hertsogkond, Suur-Poola, Wisła, Wrocław. Laienda indeks (7 rohkem) »
Anjou dünastia
Anjou dünastia oli keskaegne kuningadünastia mitmes riigis.
Anjou dünastia ja Poola Kuningriik · Anjou dünastia ja Poola Piastide ajal ·
Čechy
Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.
Poola Kuningriik ja Čechy · Poola Piastide ajal ja Čechy ·
Bolesław I Chrobry
Bolesław I Chrobry (Vapper) (966/967 – 17. juuni 1025) oli Poola vürst 992–1025 ja Poola kuningriigi kuningas 1000–1025 (krooniti 1025).
Bolesław I Chrobry ja Poola Kuningriik · Bolesław I Chrobry ja Poola Piastide ajal ·
Galiitsia-Volõõnia vürstiriik
Galiitsia-Volõõnia vürstiriik ehk Rus'i kuningriik oli Vene (Ukraina) riik ajaloolistel Galiitsia ja Volõõnia aladel, mis tekkis Galiitsia ja Volõõnia vürstiriikide ühendamisel.
Galiitsia-Volõõnia vürstiriik ja Poola Kuningriik · Galiitsia-Volõõnia vürstiriik ja Poola Piastide ajal ·
Gniezno
Gniezno (saksa Gnesen) on 70 000 (2014.) elanikuga linn Poola lääneosa keskel, 50 km Poznańist idas.
Gniezno ja Poola Kuningriik · Gniezno ja Poola Piastide ajal ·
Heinrich II (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich II koos oma naise, Luksemburgi Kunigundega Heinrich II (972 – 13. juuli 1024) oli viimane Saksi dünastiast pärinev Saksa-Rooma riigi Saksa-Rooma keiser.
Heinrich II (Saksa-Rooma keiser) ja Poola Kuningriik · Heinrich II (Saksa-Rooma keiser) ja Poola Piastide ajal ·
Heinrich V (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich IV annab Heinrich V-le võimu üle Heinrich V (11. august 1086 – 23. mai 1125 Utrecht) oli Saksa-Rooma riigi valitseja alates 1105 kuni surmani ja viimane Franki dünastia keiser.
Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Poola Kuningriik · Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) ja Poola Piastide ajal ·
Jagiełło ülikool
Collegium Novum on ülikooli peahoone (2008) Krakówi ülikool (õieti Jagiełło ülikool; poola keeles Uniwersytet Jagielloński; ladina keeles Universitas Iagellonica Cracoviensis) on ülikool Poolas Krakówis.
Jagiełło ülikool ja Poola Kuningriik · Jagiełło ülikool ja Poola Piastide ajal ·
Jogaila
Jogaila (valgevene Jahajla (Ягайла), vene Ягайло; Poola kuningana Władysław II Jagiełło; vene Владислав II) umbes 1350 – 1. juuni 1434) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürst 1377–1381 ja 1382–1401 ning Poola kuningriigi kuningas 1386–1434. Jogaila, pärinedes ise Gedimiinide seast, pani aluse Jagelloonide dünastiale, mis valitsesid Leedu suurvürstiriiki ja Poola kuningriiki 1572. aastani. Jogaila vanaisa oli Leedu suurvürstiriigi looja Gediminas, isa oli Leedu suurvürst Algirdas, onu aga Kęstutis, kelle poeg oli Leedu suurvürst Vytautas. Władysław II Jagiełło. Jan Matejko maal. Peale suurvürst Gediminase surma kukutasid Kęstutis ja tema vend suurvürst (1345–1377) Algirdas, suurvürstiks (1341–1345) saanud noorima venna Jaunutise ning jagasid riigivalitsemise omavahel. Kęstutis hakkas tegelema Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi lääneosaga, mis piirnes Vana-Liivimaa, Saksa ordu Preisimaa alade ja Poola kuningriigiga. Algirdas tegeles aga suurvürstiriigi idaosa juhtimisega. Algirdas sai suurvürsti tiitli, Kęstutis oli aga tegelikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi läänepooolse osa suveräänne valitseja.
Jogaila ja Poola Kuningriik · Jogaila ja Poola Piastide ajal ·
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Katoliku kirik ja Poola Kuningriik · Katoliku kirik ja Poola Piastide ajal ·
Kazimierz I
Kazimierz Karol I Odnowiciel, Mnich (25. juuli 1016 (või 1015) – 28. november 1058) oli vürst Piastide dünastiast, Poola monarh 1039–1058.
Kazimierz I ja Poola Kuningriik · Kazimierz I ja Poola Piastide ajal ·
Kazimierz III
Kazimierz III Suur (poola keeles Kazimierz III Wielki); (30. aprill 1310 – 5. november 1370) oli Poola kuningas aastail 1333–1370, viimane Poola kuningas Piastide dünastiast.
Kazimierz III ja Poola Kuningriik · Kazimierz III ja Poola Piastide ajal ·
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Kiievi-Vene ja Poola Kuningriik · Kiievi-Vene ja Poola Piastide ajal ·
Kraków
Kraków (ka Krakov) on linn Poola lõunaosas.
Kraków ja Poola Kuningriik · Kraków ja Poola Piastide ajal ·
Lajos I
kuningas Ludwik I Lajos I (hääldus; ka Lajos Suur, ungari I. Nagy Lajos; 5. märts 1326 – 10. september 1382) oli Ungari kuningas alates 1342 ning Poola kuningas (Ludwik I nime all) alates 1370 kuni oma surmani.
Lajos I ja Poola Kuningriik · Lajos I ja Poola Piastide ajal ·
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Lään ja Poola Kuningriik · Lään ja Poola Piastide ajal ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Läänemeri ja Poola Kuningriik · Läänemeri ja Poola Piastide ajal ·
Lääneslaavlased
Lääneslaavlased on slaavlased, kes räägivad lääneslaavi keeli.
Lääneslaavlased ja Poola Kuningriik · Lääneslaavlased ja Poola Piastide ajal ·
Magdeburgi peapiiskopkond
Magdeburgi peapiiskopkond oli katoliiklik peapiiskopkond (969–1552) ja Saksa-Rooma riigi vürstlik peapiiskopkond (1180–1680) keskusega Magdeburgi linnas Elbe jõel.
Magdeburgi peapiiskopkond ja Poola Kuningriik · Magdeburgi peapiiskopkond ja Poola Piastide ajal ·
Masoovia
Masoovia Masoovia (poola keeles Mazowsze, ladina keeles Mazovia) on ajalooline piirkond Kesk-Poola kirdekaares.
Masoovia ja Poola Kuningriik · Masoovia ja Poola Piastide ajal ·
Masoovia hertsogkond
Masoovia hertsogkond (poola Księstwo Mazowieckie) pealinnaga Płockis oli keskaegne hertsogkond, mis asus ajaloolises Poola Masoovia piirkonnas, pärast Piastide dünastia ajal killustustumist 1138.
Masoovia hertsogkond ja Poola Kuningriik · Masoovia hertsogkond ja Poola Piastide ajal ·
Mieszko I
Poola vürst Mieszko I Mieszko I (umbes 930 – 25. mai 992) oli polaanide vürst ning vendide kuningas (vanapõhja Vindakonungr) umbkaudu 960.
Mieszko I ja Poola Kuningriik · Mieszko I ja Poola Piastide ajal ·
Odra
Odra jõgi ehk Oderi jõgi (tšehhi ja poola keeles Odra, saksa keeles Oder, antiikaja ladina keeles Viadua, Viadrus, keskaja ladina keeles Odera, Oddera) on jõgi Kesk-Euroopas.
Odra ja Poola Kuningriik · Odra ja Poola Piastide ajal ·
Põhjala ristisõjad
Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.
Põhjala ristisõjad ja Poola Kuningriik · Põhjala ristisõjad ja Poola Piastide ajal ·
Piastide dünastia
Piastide dünastia oli esimene ajalooline Poola valitsev dünastia.
Piastide dünastia ja Poola Kuningriik · Piastide dünastia ja Poola Piastide ajal ·
Pomereelia
Pomereelia ja Kulmimaa 19. sajandi lõpus Pomereelia (poola Pomorze Gdańskie, saksa Pommerellen või Pomerellen, inglise Pomerelia) on piirkond endisel Lääne-Preisimaal Pommerist (Pomorze) ida pool, mõnikord on seda loetud ka Pommeri idapoolseimaks osaks.
Pomereelia ja Poola Kuningriik · Pomereelia ja Poola Piastide ajal ·
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Pommeri ja Poola Kuningriik · Pommeri ja Poola Piastide ajal ·
Poola ajalugu
Poola ajalugu on ülevaade tänapäevase Poola riigi alade ajaloost.
Poola Kuningriik ja Poola ajalugu · Poola Piastide ajal ja Poola ajalugu ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Poola Kuningriik ja Saksa ordu · Poola Piastide ajal ja Saksa ordu ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Poola Kuningriik ja Saksa-Rooma keiser · Poola Piastide ajal ja Saksa-Rooma keiser ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Poola Kuningriik ja Saksa-Rooma riik · Poola Piastide ajal ja Saksa-Rooma riik ·
Sandomierz
Sandomierz on linn Poolas Święty Krzyżi vojevoodkonnas, Sandomierzi maakonna halduskeskus.
Poola Kuningriik ja Sandomierz · Poola Piastide ajal ja Sandomierz ·
Sileesia
Ajalooline Sileesia, tänapäevaste riikide piires. Keskaegse Tšehhi krooni maad (1538. aastal) sinakasroheline, Preisi Sileesia (1815. aastal, Viini kongressi järel) kollaselt Sileesia (poola Śląsk, saksa Schlesien, sileesia saksa Schläsing, tšehhi Slezsko, sileesia Ślůnsk, ladina Silesia) on ajalooline piirkond Kesk-Euroopas.
Poola Kuningriik ja Sileesia · Poola Piastide ajal ja Sileesia ·
Sileesia hertsogkond
Sileesia hertsogkond (poola Księstwo śląskie, saksa Herzogtum Schlesien) pealinnaga Wrocławis oli keskaegne hertsogkond, mis asus ajaloolises Poola Sileesia piirkonnas.
Poola Kuningriik ja Sileesia hertsogkond · Poola Piastide ajal ja Sileesia hertsogkond ·
Suur-Poola
Suur-Poola (poola keeles Wielkopolska, saksa k. Großpolen, ladina k Polonia Maior) oli Poola ajalooline piirkond, mis tänapäeval jääb Poola loodeossa.
Poola Kuningriik ja Suur-Poola · Poola Piastide ajal ja Suur-Poola ·
Wisła
Wisła Põhja-Poolas Grudziądzi juures Wisła jõgikond Wisła (ka: Visla; saksa Weichsel, inglise ja ladina Vistula, tšehhi Visla) on pikim ja suurim Poola jõgi.
Poola Kuningriik ja Wisła · Poola Piastide ajal ja Wisła ·
Wrocław
Wrocław (saksa Breslau, ladina Vratislavia, tšehhi Vratislav) on linn Poola lääneosas, Alam-Sileesia vojevoodkonna halduskeskus.
Poola Kuningriik ja Wrocław · Poola Piastide ajal ja Wrocław ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Poola Kuningriik ja Poola Piastide ajal ühist
- Millised on sarnasused Poola Kuningriik ja Poola Piastide ajal
Võrdlus Poola Kuningriik ja Poola Piastide ajal
Poola Kuningriik on 175 suhted, samas Poola Piastide ajal 126. Kuna neil ühist 37, Jaccard indeks on 12.29% = 37 / (175 + 126).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Poola Kuningriik ja Poola Piastide ajal. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
