Sarnasusi Poola Kuningriik ja Saksa-Rooma riik
Poola Kuningriik ja Saksa-Rooma riik on 31 ühist asja (Unioonpeedia): Čechy, Böömimaa valitsejate loend, Bolesław I Chrobry, Gniezno, Heinrich II (Saksa-Rooma keiser), Iseseisvus, Katoliku kirik, Kirik (institutsioon), Kuningas, Lausitz, Lään, Läänemeri, Lääneslaavlased, Mieszko I, Pommeri, Poola kuningas, Poola Kuningriik, Saksa ordu kõrgmeister, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend, Sõda, Sileesia, Tšehhi krooni maad, Tšehhi kuningriik, Ungari, Ungari kuningas, Ungari kuningriik, Vürst, 12. sajand, 13. sajand, ..., 6. august. Laienda indeks (1 rohkem) »
Čechy
Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.
Poola Kuningriik ja Čechy · Saksa-Rooma riik ja Čechy ·
Böömimaa valitsejate loend
Böömimaa valitsejate loend.
Böömimaa valitsejate loend ja Poola Kuningriik · Böömimaa valitsejate loend ja Saksa-Rooma riik ·
Bolesław I Chrobry
Bolesław I Chrobry (Vapper) (966/967 – 17. juuni 1025) oli Poola vürst 992–1025 ja Poola kuningriigi kuningas 1000–1025 (krooniti 1025).
Bolesław I Chrobry ja Poola Kuningriik · Bolesław I Chrobry ja Saksa-Rooma riik ·
Gniezno
Gniezno (saksa Gnesen) on 70 000 (2014.) elanikuga linn Poola lääneosa keskel, 50 km Poznańist idas.
Gniezno ja Poola Kuningriik · Gniezno ja Saksa-Rooma riik ·
Heinrich II (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich II koos oma naise, Luksemburgi Kunigundega Heinrich II (972 – 13. juuli 1024) oli viimane Saksi dünastiast pärinev Saksa-Rooma riigi Saksa-Rooma keiser.
Heinrich II (Saksa-Rooma keiser) ja Poola Kuningriik · Heinrich II (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma riik ·
Iseseisvus
Riigi iseseisvus ehk suveräänsus on riigi võime või omadus olla enda territooriumil kõrgeimaks vahelesekkujaks: otsustada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatava lõplikkusastmega.
Iseseisvus ja Poola Kuningriik · Iseseisvus ja Saksa-Rooma riik ·
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Katoliku kirik ja Poola Kuningriik · Katoliku kirik ja Saksa-Rooma riik ·
Kirik (institutsioon)
Kirik on kristlikke kogudusi ühendav organisatsioon või koguduseliit.
Kirik (institutsioon) ja Poola Kuningriik · Kirik (institutsioon) ja Saksa-Rooma riik ·
Kuningas
Kuningas (või kuninganna) on riigipea nimetus enamikus monarhistliku korraga riikides.
Kuningas ja Poola Kuningriik · Kuningas ja Saksa-Rooma riik ·
Lausitz
Lausitzi asukoht Euroopas Lausitz (ülemsorbi keeles Łužica, alamsorbi keeles Łužyca, Sorbimaa, eesti keeles on käibel ka nimi Lusaatia) on ajaloolis-geograafiline piirkond, mille põhiosa asub Saksamaal tänapäeva Saksimaa liidumaa idaosas ja Brandenburgi lõunaosas vastu Poola ja Tšehhimaa piiri.
Lausitz ja Poola Kuningriik · Lausitz ja Saksa-Rooma riik ·
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Lään ja Poola Kuningriik · Lään ja Saksa-Rooma riik ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Läänemeri ja Poola Kuningriik · Läänemeri ja Saksa-Rooma riik ·
Lääneslaavlased
Lääneslaavlased on slaavlased, kes räägivad lääneslaavi keeli.
Lääneslaavlased ja Poola Kuningriik · Lääneslaavlased ja Saksa-Rooma riik ·
Mieszko I
Poola vürst Mieszko I Mieszko I (umbes 930 – 25. mai 992) oli polaanide vürst ning vendide kuningas (vanapõhja Vindakonungr) umbkaudu 960.
Mieszko I ja Poola Kuningriik · Mieszko I ja Saksa-Rooma riik ·
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Pommeri ja Poola Kuningriik · Pommeri ja Saksa-Rooma riik ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Poola Kuningriik ja Poola kuningas · Poola kuningas ja Saksa-Rooma riik ·
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Poola Kuningriik ja Poola Kuningriik · Poola Kuningriik ja Saksa-Rooma riik ·
Saksa ordu kõrgmeister
Saksa ordu kõrgmeistri vapp Saksa ordu kõrgmeister (saksa keeles Hochmeister) on Saksa ordu kõrgeim ametnik.
Poola Kuningriik ja Saksa ordu kõrgmeister · Saksa ordu kõrgmeister ja Saksa-Rooma riik ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Poola Kuningriik ja Saksa-Rooma keiser · Saksa-Rooma keiser ja Saksa-Rooma riik ·
Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend
Esimeseks Saksa kuningaks Saksamaa kuningriigis peetakse Ida-Frangi riigi kuninga Ludwig Vaga poega Ludwig Sakslast.
Poola Kuningriik ja Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend · Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend ja Saksa-Rooma riik ·
Sõda
apokalüptilist ratsanikku" (1921) Sõda on riikide, rahvaste või muude rühmituste vaheline organiseeritud (relvastatud) konflikt, surumaks ühe osapoole tahet, huvisid või ideoloogiat jõuga (vägivaldselt) peale vastaspoolele.
Poola Kuningriik ja Sõda · Sõda ja Saksa-Rooma riik ·
Sileesia
Ajalooline Sileesia, tänapäevaste riikide piires. Keskaegse Tšehhi krooni maad (1538. aastal) sinakasroheline, Preisi Sileesia (1815. aastal, Viini kongressi järel) kollaselt Sileesia (poola Śląsk, saksa Schlesien, sileesia saksa Schläsing, tšehhi Slezsko, sileesia Ślůnsk, ladina Silesia) on ajalooline piirkond Kesk-Euroopas.
Poola Kuningriik ja Sileesia · Saksa-Rooma riik ja Sileesia ·
Tšehhi krooni maad
Tšehhi krooni maad, Saksa-Rooma riik (1618) pärnavanikuga Tšehhi krooni maad (Länder der Böhmischen Krone), mida kutsuti ka Püha Václavi krooniks (země Koruny svatováclavské) või lihtsalt Tšehhi krooniks (Koruna česká), viitab alale, mida ühendasid Tšehhi kuningate valitsemise all feodaalsuhted.
Poola Kuningriik ja Tšehhi krooni maad · Saksa-Rooma riik ja Tšehhi krooni maad ·
Tšehhi kuningriik
Tšehhi kuningriik oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamik paikneb tänapäevases Tšehhi vabariigis.
Poola Kuningriik ja Tšehhi kuningriik · Saksa-Rooma riik ja Tšehhi kuningriik ·
Ungari
Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Poola Kuningriik ja Ungari · Saksa-Rooma riik ja Ungari ·
Ungari kuningas
Ungari kuninga regaalid Ungari kuningas oli kuningriigi valitseja tiitel aastatel 1001–1918 (ametlikult kuni 1948. aastani).
Poola Kuningriik ja Ungari kuningas · Saksa-Rooma riik ja Ungari kuningas ·
Ungari kuningriik
Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.
Poola Kuningriik ja Ungari kuningriik · Saksa-Rooma riik ja Ungari kuningriik ·
Vürst
Vürst on Saksamaal hertsogist madalam, Venemaal suurvürstist madalam aadlitiitel, samuti monarhitiitel.
Poola Kuningriik ja Vürst · Saksa-Rooma riik ja Vürst ·
12. sajand
12.
12. sajand ja Poola Kuningriik · 12. sajand ja Saksa-Rooma riik ·
13. sajand
13.
13. sajand ja Poola Kuningriik · 13. sajand ja Saksa-Rooma riik ·
6. august
6.
6. august ja Poola Kuningriik · 6. august ja Saksa-Rooma riik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Poola Kuningriik ja Saksa-Rooma riik ühist
- Millised on sarnasused Poola Kuningriik ja Saksa-Rooma riik
Võrdlus Poola Kuningriik ja Saksa-Rooma riik
Poola Kuningriik on 175 suhted, samas Saksa-Rooma riik 422. Kuna neil ühist 31, Jaccard indeks on 5.19% = 31 / (175 + 422).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Poola Kuningriik ja Saksa-Rooma riik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: