Sarnasusi Leedu suurvürstiriik ja Poola aeg
Leedu suurvürstiriik ja Poola aeg on 32 ühist asja (Unioonpeedia): Cēsis, Daugava, Eesti, Katoliiklus, Katoliku kirik, Ladina keel, Lõuna-Eesti, Leedu suurvürst, Leedu suurvürstiriik, Leedulased, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Linn, Lublini unioon, Mikołaj Radziwiłł Must, Põltsamaa ordulinnus, Personaalunioon, Pihkva, Poola keel, Poola kuningas, Poola Kuningriik, Poolakad, Riia, Riia peapiiskopkond, Rzeczpospolita, Tarvastu ordulinnus, Vana-Liivimaa, Vene-Poola sõda (1562–1582), Zygmunt I, Zygmunt II August, ..., 16. sajand, 17. sajand. Laienda indeks (2 rohkem) »
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Cēsis ja Leedu suurvürstiriik · Cēsis ja Poola aeg ·
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Daugava ja Leedu suurvürstiriik · Daugava ja Poola aeg ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Leedu suurvürstiriik · Eesti ja Poola aeg ·
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Katoliiklus ja Leedu suurvürstiriik · Katoliiklus ja Poola aeg ·
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Katoliku kirik ja Leedu suurvürstiriik · Katoliku kirik ja Poola aeg ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Ladina keel ja Leedu suurvürstiriik · Ladina keel ja Poola aeg ·
Lõuna-Eesti
Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast lõunas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.
Lõuna-Eesti ja Leedu suurvürstiriik · Lõuna-Eesti ja Poola aeg ·
Leedu suurvürst
Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.
Leedu suurvürst ja Leedu suurvürstiriik · Leedu suurvürst ja Poola aeg ·
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Leedu suurvürstiriik ja Leedu suurvürstiriik · Leedu suurvürstiriik ja Poola aeg ·
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Leedu suurvürstiriik ja Leedulased · Leedulased ja Poola aeg ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Leedu suurvürstiriik ja Liivi sõda · Liivi sõda ja Poola aeg ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Leedu suurvürstiriik ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Poola aeg ·
Linn
Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.
Leedu suurvürstiriik ja Linn · Linn ja Poola aeg ·
Lublini unioon
"Lublini unioon", Jan Matejko maal (1869) Rzeczpospolita Lublini uniooni sõlmimisel järel 1569. aastal Lublini unioon (poola keeles Unia lubelska, leedu keeles Liublino unija, valgevene keeles Люблінская унія) oli Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi vahel sõlmitud ühinemist käsitlev leping, mille tulemusena loodi ühtne riik Rzeczpospolita.
Leedu suurvürstiriik ja Lublini unioon · Lublini unioon ja Poola aeg ·
Mikołaj Radziwiłł Must
Mikołaj Radziwiłł Must Mikołaj Radziwiłł Must (poola Mikołaj Krzysztof Radziwiłł Czarny; 4. veebruar 1515 – 29. mai 1565 Vilnius) oli Rzeczpospolita riigitegelane.
Leedu suurvürstiriik ja Mikołaj Radziwiłł Must · Mikołaj Radziwiłł Must ja Poola aeg ·
Põltsamaa ordulinnus
Põltsamaa linnus, loss ja Põltsamaa uus Niguliste kirik Põltsmaa linnus ja loss (aprill 2023) Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta sügisel Linnus ja loss üle vallikraavi Linnuse ja lossi läänevaade Põltsamaa ordulinnus (saksa keeles Oberpahlen, vene keeles Верпель või Верполь) rajati arvatavasti 1272.
Leedu suurvürstiriik ja Põltsamaa ordulinnus · Põltsamaa ordulinnus ja Poola aeg ·
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Leedu suurvürstiriik ja Personaalunioon · Personaalunioon ja Poola aeg ·
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Leedu suurvürstiriik ja Pihkva · Pihkva ja Poola aeg ·
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Leedu suurvürstiriik ja Poola keel · Poola aeg ja Poola keel ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Leedu suurvürstiriik ja Poola kuningas · Poola aeg ja Poola kuningas ·
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Leedu suurvürstiriik ja Poola Kuningriik · Poola Kuningriik ja Poola aeg ·
Poolakad
Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.
Leedu suurvürstiriik ja Poolakad · Poola aeg ja Poolakad ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Leedu suurvürstiriik ja Riia · Poola aeg ja Riia ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Leedu suurvürstiriik ja Riia peapiiskopkond · Poola aeg ja Riia peapiiskopkond ·
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Leedu suurvürstiriik ja Rzeczpospolita · Poola aeg ja Rzeczpospolita ·
Tarvastu ordulinnus
Linnuse asendiplaan 19. sajandist.Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Tarvastu kabel Tarvastu ordulinnus asus Sooviku külas Tarvastu jõe kõrgel jõesaarel Tarvastu lähedal.
Leedu suurvürstiriik ja Tarvastu ordulinnus · Poola aeg ja Tarvastu ordulinnus ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Leedu suurvürstiriik ja Vana-Liivimaa · Poola aeg ja Vana-Liivimaa ·
Vene-Poola sõda (1562–1582)
Vene-Poola sõda (1562–1582) oli sõjaline konflikt Moskva tsaaririigi ja Leedu suurvürstiriigi ning hiljem ühinenud Rzeczpospolita vahel Vana-Liivimaa, Edela-Venemaa ja Valgevene alade pärast.
Leedu suurvürstiriik ja Vene-Poola sõda (1562–1582) · Poola aeg ja Vene-Poola sõda (1562–1582) ·
Zygmunt I
Zygmunt I Vana Zygmunt I Vana (1. jaanuar 1467 – 1. aprill 1548) oli Leedu suurvürstiriigi suurvürst 1506–1544 ja Poola kuningriigi kuningas alates 1506.
Leedu suurvürstiriik ja Zygmunt I · Poola aeg ja Zygmunt I ·
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Leedu suurvürstiriik ja Zygmunt II August · Poola aeg ja Zygmunt II August ·
16. sajand
16.
16. sajand ja Leedu suurvürstiriik · 16. sajand ja Poola aeg ·
17. sajand
17.
17. sajand ja Leedu suurvürstiriik · 17. sajand ja Poola aeg ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Leedu suurvürstiriik ja Poola aeg ühist
- Millised on sarnasused Leedu suurvürstiriik ja Poola aeg
Võrdlus Leedu suurvürstiriik ja Poola aeg
Leedu suurvürstiriik on 372 suhted, samas Poola aeg 210. Kuna neil ühist 32, Jaccard indeks on 5.50% = 32 / (372 + 210).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Leedu suurvürstiriik ja Poola aeg. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: