Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Poola aeg ja Rootsi aeg
Poola aeg ja Rootsi aeg on 53 ühist asja (Unioonpeedia): Alūksne, Alev, Altmargi vaherahu, Baltisakslased, Cēsis, Daugava, Eesti, Eestimaa kubermang, Eestimaa rüütelkond, Gümnaasium, Gulbene, Harjumaa, Hollandlased, Ingeri sõda, Johan III, Karl IX, Katekismus, Katk, Küla, Kirik (institutsioon), Koknese, Lõuna-Eesti, Leedu suurvürstiriik, Leedulased, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa kuberneride loend, Linn, Linnus, Luterlus, ..., Mõis, Narva, Põhja-Eesti, Põltsamaa, Poola kuningas, Poolakad, Riia, Riigimõis, Rootsi, Rootslased, Ruhja, Rzeczpospolita, Saksa keel, Sakslased, Soome, Tallinn, Ungarlased, Valga (Liivimaa), Vana-Liivimaa, Vastseliina piiskopilinnus, Virumaa, Zygmunt III Waza, 17. sajand. Laienda indeks (23 rohkem) »
Alūksne
Alūksne on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus.
Alūksne ja Poola aeg · Alūksne ja Rootsi aeg ·
Alev
Alev on harilikult linnast väiksem tiheasustusega asula.
Alev ja Poola aeg · Alev ja Rootsi aeg ·
Altmargi vaherahu
Altmargi vaherahu (harva Altmarki vaherahu) oli Rzeczpospolita ja Rootsi vahel 26. septembril (16. septembril) 1629 sõlmitud vaherahuEesti ajalugu: kronoloogia.
Altmargi vaherahu ja Poola aeg · Altmargi vaherahu ja Rootsi aeg ·
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Baltisakslased ja Poola aeg · Baltisakslased ja Rootsi aeg ·
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Cēsis ja Poola aeg · Cēsis ja Rootsi aeg ·
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Daugava ja Poola aeg · Daugava ja Rootsi aeg ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Poola aeg · Eesti ja Rootsi aeg ·
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Eestimaa kubermang ja Poola aeg · Eestimaa kubermang ja Rootsi aeg ·
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Eestimaa rüütelkond ja Poola aeg · Eestimaa rüütelkond ja Rootsi aeg ·
Gümnaasium
Hugo Treffneri Gümnaasiumi hoone Tartus Gümnaasium on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 2 lg 2 kohaselt põhikoolile järgnev üldhariduskool, kus omandatakse üldkeskharidus.
Gümnaasium ja Poola aeg · Gümnaasium ja Rootsi aeg ·
Gulbene
Gulbene (eesti keeles ka Kulna, võro keeles Kuľbina, saksa keeles Schwanenburg) on linn Lätis Vidzemes, Gulbene piirkonna keskus.
Gulbene ja Poola aeg · Gulbene ja Rootsi aeg ·
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Harjumaa ja Poola aeg · Harjumaa ja Rootsi aeg ·
Hollandlased
Hollandlaste diasporaa Hollandlased (endanimetus Hollanders) on germaani rahvas, Hollandi põhirahvastik.
Hollandlased ja Poola aeg · Hollandlased ja Rootsi aeg ·
Ingeri sõda
Ingeri sõda toimus aastatel 1610–1617 Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel.
Ingeri sõda ja Poola aeg · Ingeri sõda ja Rootsi aeg ·
Johan III
Johan III hauamonument Uppsala toomkirikus Johan III (20. detsember 1537 Östergötland, Stegeborgi loss – 17. november 1592 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1568–1592.
Johan III ja Poola aeg · Johan III ja Rootsi aeg ·
Karl IX
Karl IX (4. oktoober 1550 – 30. oktoober 1611) oli Rootsi riigihoidja 1599–1604 ja kuningas 1604–1611, Gustav I Vasa noorim poeg.
Karl IX ja Poola aeg · Karl IX ja Rootsi aeg ·
Katekismus
Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul.
Katekismus ja Poola aeg · Katekismus ja Rootsi aeg ·
Katk
Katkuks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter (Yersinia pestis).
Katk ja Poola aeg · Katk ja Rootsi aeg ·
Küla
Ungari küla Hollókő Küla on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad talud või elamud.
Küla ja Poola aeg · Küla ja Rootsi aeg ·
Kirik (institutsioon)
Kirik on kristlikke kogudusi ühendav organisatsioon või koguduseliit.
Kirik (institutsioon) ja Poola aeg · Kirik (institutsioon) ja Rootsi aeg ·
Koknese
Koknese on linn Lätis Vidzemes Aizkraukle piirkonnas, endise Koknese piirkonna keskus.
Koknese ja Poola aeg · Koknese ja Rootsi aeg ·
Lõuna-Eesti
Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast lõunas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.
Lõuna-Eesti ja Poola aeg · Lõuna-Eesti ja Rootsi aeg ·
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Leedu suurvürstiriik ja Poola aeg · Leedu suurvürstiriik ja Rootsi aeg ·
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Leedulased ja Poola aeg · Leedulased ja Rootsi aeg ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Liivi sõda ja Poola aeg · Liivi sõda ja Rootsi aeg ·
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Liivimaa ja Poola aeg · Liivimaa ja Rootsi aeg ·
Liivimaa kuberneride loend
Selles loendis on loetletud Liivimaa kubermangu kindralkubernerid, kubernerid ja Riia linnuse asehaldurid.
Liivimaa kuberneride loend ja Poola aeg · Liivimaa kuberneride loend ja Rootsi aeg ·
Linn
Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.
Linn ja Poola aeg · Linn ja Rootsi aeg ·
Linnus
Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.
Linnus ja Poola aeg · Linnus ja Rootsi aeg ·
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Luterlus ja Poola aeg · Luterlus ja Rootsi aeg ·
Mõis
Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Mõis ja Poola aeg · Mõis ja Rootsi aeg ·
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Narva ja Poola aeg · Narva ja Rootsi aeg ·
Põhja-Eesti
Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.
Põhja-Eesti ja Poola aeg · Põhja-Eesti ja Rootsi aeg ·
Põltsamaa
Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta oktoobris Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Põltsamaa jõe ääres.
Põltsamaa ja Poola aeg · Põltsamaa ja Rootsi aeg ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Poola aeg ja Poola kuningas · Poola kuningas ja Rootsi aeg ·
Poolakad
Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.
Poola aeg ja Poolakad · Poolakad ja Rootsi aeg ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Poola aeg ja Riia · Riia ja Rootsi aeg ·
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Poola aeg ja Riigimõis · Riigimõis ja Rootsi aeg ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Poola aeg ja Rootsi · Rootsi ja Rootsi aeg ·
Rootslased
right Rootslased (endanimetus svenskar) on Skandinaavia poolsaare idaosas elav põhjagermaani rahvas, Rootsi põhirahvus.
Poola aeg ja Rootslased · Rootsi aeg ja Rootslased ·
Ruhja
Ruhja (läti keeles Rūjiena, saksa keeles Rujen) on linn Põhja-Lätis Valmiera piirkonnas.
Poola aeg ja Ruhja · Rootsi aeg ja Ruhja ·
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Poola aeg ja Rzeczpospolita · Rootsi aeg ja Rzeczpospolita ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Poola aeg ja Saksa keel · Rootsi aeg ja Saksa keel ·
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Poola aeg ja Sakslased · Rootsi aeg ja Sakslased ·
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Poola aeg ja Soome · Rootsi aeg ja Soome ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Poola aeg ja Tallinn · Rootsi aeg ja Tallinn ·
Ungarlased
Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.
Poola aeg ja Ungarlased · Rootsi aeg ja Ungarlased ·
Valga (Liivimaa)
Valga oli linn Liivimaa kubermangus kuni 1920.
Poola aeg ja Valga (Liivimaa) · Rootsi aeg ja Valga (Liivimaa) ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Poola aeg ja Vana-Liivimaa · Rootsi aeg ja Vana-Liivimaa ·
Vastseliina piiskopilinnus
Vastseliina piiskopilinnus 2008. aasta märtsikuusVastseliina piiskopilinnus 2008. aasta suvel. Vaade linnuse kirdetornist Vastseliina piiskopilinnuse kirdetorn 2011. aasta septembris Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Vastseliina piiskopilinnuse (saksa keeles Neuhausen) varemed asuvad Vana-Vastseliina külas Võru vallas Võru maakonnas, umbes 5 km kaugusel Vastseliina alevist.
Poola aeg ja Vastseliina piiskopilinnus · Rootsi aeg ja Vastseliina piiskopilinnus ·
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Poola aeg ja Virumaa · Rootsi aeg ja Virumaa ·
Zygmunt III Waza
Zygmunt III Waza (Sigismund III Vasa, 20. juuni 1566 Södermanlandi lään, Gripsholm – 30. aprill 1632 Varssavi) oli Rootsi kuninga Johan III poeg.
Poola aeg ja Zygmunt III Waza · Rootsi aeg ja Zygmunt III Waza ·
17. sajand
17.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Poola aeg ja Rootsi aeg ühist
- Millised on sarnasused Poola aeg ja Rootsi aeg
Võrdlus Poola aeg ja Rootsi aeg
Poola aeg on 210 suhted, samas Rootsi aeg 373. Kuna neil ühist 53, Jaccard indeks on 9.09% = 53 / (210 + 373).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Poola aeg ja Rootsi aeg. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
