Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Poola aeg ja Vene-Liivi sõda

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Poola aeg ja Vene-Liivi sõda

Poola aeg vs. Vene-Liivi sõda

Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu. Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573 Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa (peamiselt Liivi ordu relvajõudude) vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.

Sarnasusi Poola aeg ja Vene-Liivi sõda

Poola aeg ja Vene-Liivi sõda on 47 ühist asja (Unioonpeedia): Alūksne, Asti ordulinnus, Gotthard Kettler, Harjumaa, Härgmäe ordulinnus, Helme ordulinnus, Ivan Julm, Johan III, Karksi ordulinnus, Kuramaa hertsogiriik, Kuramaa piiskopkond, Laiuse, Laiuse ordulinnus, Lõuna-Eesti, Leedu suurvürstiriik, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Lublini unioon, Lutsi ordulinnus, Magnus, Moskva tsaaririik, Narva, Paide, Põhja-Eesti, Põltsamaa ordulinnus, Personaalunioon, Pihkva, Poola kuningas, Poola Kuningriik, Rēzekne ordulinnus, ..., Riia, Riia peapiiskopkond, Rootsi, Rzeczpospolita, Stefan Batory, Tallinn, Tartu piiskopkond, Tarvastu ordulinnus, Trikāta ordulinnus, Valga (Liivimaa), Valmiera, Vana-Liivimaa, Vana-Väina ordulinnus, Vastseliina piiskopilinnus, Vene-Poola sõda (1562–1582), Virumaa, Zygmunt II August. Laienda indeks (17 rohkem) »

Alūksne

Alūksne on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus.

Alūksne ja Poola aeg · Alūksne ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Asti ordulinnus

Linnuse idakülje müür, vaade kirdesuunal Vapp Asti ordulinnus (saksa Ordensburg Burtneck/Schloss Burtneck, läti Burtnieki) on Liivi ordule kuulunud ja Võnnu (läti Cesis) komtuuri halduses olnud majandus- ja laolinnus, mis asub praegu Lätis, Burtnieki piirkonnas, Burtnieki asulas Asti (Burtnieki) järve lõunakaldal, vanas majandikeskuses mäekünkal ja Burtnieki pargi kõrval.

Asti ordulinnus ja Poola aeg · Asti ordulinnus ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Gotthard Kettler

Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.

Gotthard Kettler ja Poola aeg · Gotthard Kettler ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Harjumaa

Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.

Harjumaa ja Poola aeg · Harjumaa ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Härgmäe ordulinnus

Vaade kagust 2012. aasta novembris Härgmäe valla vapp, millel on kujutatud Härgmäe ordulinnusest leitud teraskiiver Härgmäe ordulinnus (saksa keeles Schloß Ermes, läti keeles Ērģemes pils) oli Liivimaa ordule kuulunud linnus, mis asub Lätis Valka piirkonnas Härgmäe külas, 5,5 km kaugusel Pedeli jõe ülemjooksul asuvast Eesti piirist.

Härgmäe ordulinnus ja Poola aeg · Härgmäe ordulinnus ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Helme ordulinnus

Helme linnuse sisehoov Helme ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Helmet, Schloß Helmet) on tänapäeval varemeis olev ordulinnus Valga maakonna Tõrva valla Helme alevikus.

Helme ordulinnus ja Poola aeg · Helme ordulinnus ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Ivan Julm

Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.

Ivan Julm ja Poola aeg · Ivan Julm ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Johan III

Johan III hauamonument Uppsala toomkirikus Johan III (20. detsember 1537 Östergötland, Stegeborgi loss – 17. november 1592 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1568–1592.

Johan III ja Poola aeg · Johan III ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Karksi ordulinnus

Karksi linnuse eellinnuse müürid Vaade linnuse varemetele teiselt poolt Halliste jõge Rist sisehoovil ja pealinnuse jäänused Sisehoov ja ülestõstetava silla alusmüür Karksi ordulinnus asus Halliste jõe kõrgel kaldal, Viljandimaal.

Karksi ordulinnus ja Poola aeg · Karksi ordulinnus ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Kuramaa hertsogiriik

Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.

Kuramaa hertsogiriik ja Poola aeg · Kuramaa hertsogiriik ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Kuramaa piiskopkond

Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.

Kuramaa piiskopkond ja Poola aeg · Kuramaa piiskopkond ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Laiuse

Laiuse on alevik Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas, Vooremaal Laiuse mäe (144 m) külje all.

Laiuse ja Poola aeg · Laiuse ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Laiuse ordulinnus

Vaade linnusevaremeile Jõgeva–Mustvee maantee suunast Droonivideo Laiuse ordulinnuse varemetest 2021. aasta 11. aprillil Laiuse ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Lais või lihtsalt Burg Lais) oli Liivi ordu rajatud linnus praeguse Laiusevälja küla (varasema Mõisaküla küla) territooriumil.

Laiuse ordulinnus ja Poola aeg · Laiuse ordulinnus ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Lõuna-Eesti

Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast lõunas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.

Lõuna-Eesti ja Poola aeg · Lõuna-Eesti ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Leedu suurvürstiriik

Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.

Leedu suurvürstiriik ja Poola aeg · Leedu suurvürstiriik ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Liivi sõda ja Poola aeg · Liivi sõda ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Liivimaa ordu ja Poola aeg · Liivimaa ordu ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Lublini unioon

"Lublini unioon", Jan Matejko maal (1869) Rzeczpospolita Lublini uniooni sõlmimisel järel 1569. aastal Lublini unioon (poola keeles Unia lubelska, leedu keeles Liublino unija, valgevene keeles Люблінская унія) oli Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi vahel sõlmitud ühinemist käsitlev leping, mille tulemusena loodi ühtne riik Rzeczpospolita.

Lublini unioon ja Poola aeg · Lublini unioon ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Lutsi ordulinnus

Vaade pealinnusele läänest, Väikese Lutsi järve poolt Vapp Lutsi ordulinnus (võru murdes Ludsiliin, läti Ludza, saksa Schloß Ludzen, Lutzen, poola Lucyn, vene Люцин, Лугин, Люцынъ) oli Liivimaa ordu idapoolseim piirikaitselinnus vastu Venemaad ja see asus Lätis, Ida-Latgales Ludza piirkonnas (Lutsi piirkonnas) (Ludzas novads), Lutsi linnas Väikese Lutsi järve (Mazais Ludzais ezers) ja Suure Lutsi järve (Lielais Ludzais ezers) vahel Tālavijas iela tänava ääres asuval mäel.

Lutsi ordulinnus ja Poola aeg · Lutsi ordulinnus ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Magnus

Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.

Magnus ja Poola aeg · Magnus ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Moskva tsaaririik

Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.

Moskva tsaaririik ja Poola aeg · Moskva tsaaririik ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Narva

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.

Narva ja Poola aeg · Narva ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Paide

Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.

Paide ja Poola aeg · Paide ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Põhja-Eesti

Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.

Põhja-Eesti ja Poola aeg · Põhja-Eesti ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Põltsamaa ordulinnus

Põltsamaa linnus, loss ja Põltsamaa uus Niguliste kirik Põltsmaa linnus ja loss (aprill 2023) Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta sügisel Linnus ja loss üle vallikraavi Linnuse ja lossi läänevaade Põltsamaa ordulinnus (saksa keeles Oberpahlen, vene keeles Верпель või Верполь) rajati arvatavasti 1272.

Põltsamaa ordulinnus ja Poola aeg · Põltsamaa ordulinnus ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Personaalunioon

Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.

Personaalunioon ja Poola aeg · Personaalunioon ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Pihkva

Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.

Pihkva ja Poola aeg · Pihkva ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Poola kuningas

Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.

Poola aeg ja Poola kuningas · Poola kuningas ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Poola Kuningriik

Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.

Poola Kuningriik ja Poola aeg · Poola Kuningriik ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Rēzekne ordulinnus

Räisaku linnusevaremed jõe poolt läänest vaadatuna. Esiplaanil kunagise väravaehitise ja sillapea asukoht Räisaku linna vapp Rēzekne ordulinnus ehk Räisaku ordulinnus (läti Rēzekne, saksa Rositten, Rositen, vene Rža, Režitsa, poola Rzeżyca) asub Ida-Lätis Latgales Räisaku piirkonnas (Rēzeknes novads) Räisaku linnas, Räisaku (Rēzekne) jõe parempoolsel ehk põhjakaldal.

Poola aeg ja Rēzekne ordulinnus · Rēzekne ordulinnus ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.

Poola aeg ja Riia · Riia ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Riia peapiiskopkond

Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.

Poola aeg ja Riia peapiiskopkond · Riia peapiiskopkond ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Poola aeg ja Rootsi · Rootsi ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.

Poola aeg ja Rzeczpospolita · Rzeczpospolita ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Stefan Batory

Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.

Poola aeg ja Stefan Batory · Stefan Batory ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Poola aeg ja Tallinn · Tallinn ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Tartu piiskopkond

Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.

Poola aeg ja Tartu piiskopkond · Tartu piiskopkond ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Tarvastu ordulinnus

Linnuse asendiplaan 19. sajandist.Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Tarvastu kabel Tarvastu ordulinnus asus Sooviku külas Tarvastu jõe kõrgel jõesaarel Tarvastu lähedal.

Poola aeg ja Tarvastu ordulinnus · Tarvastu ordulinnus ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Trikāta ordulinnus

Trikāta ordulinnus (eesti keeles ka Trikati, saksa Trikaten, poola Trykat) oli Liivi ordu linnus Trikātas.

Poola aeg ja Trikāta ordulinnus · Trikāta ordulinnus ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Valga (Liivimaa)

Valga oli linn Liivimaa kubermangus kuni 1920.

Poola aeg ja Valga (Liivimaa) · Valga (Liivimaa) ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Valmiera

Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.

Poola aeg ja Valmiera · Valmiera ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Vana-Liivimaa

Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.

Poola aeg ja Vana-Liivimaa · Vana-Liivimaa ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Vana-Väina ordulinnus

Vana-Väina ordulinnus (läti Vecdaugavpils, Vecpils, Naujene, saksa Dünaburg, Alt-Dunaburg, poola Dynaburg, vene Dvinsk) oli Liivi ordu suurlinnus ja Dünaburgi komtuuri asukoht Ida-Lätis Latgales.

Poola aeg ja Vana-Väina ordulinnus · Vana-Väina ordulinnus ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Vastseliina piiskopilinnus

Vastseliina piiskopilinnus 2008. aasta märtsikuusVastseliina piiskopilinnus 2008. aasta suvel. Vaade linnuse kirdetornist Vastseliina piiskopilinnuse kirdetorn 2011. aasta septembris Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Vastseliina piiskopilinnuse (saksa keeles Neuhausen) varemed asuvad Vana-Vastseliina külas Võru vallas Võru maakonnas, umbes 5 km kaugusel Vastseliina alevist.

Poola aeg ja Vastseliina piiskopilinnus · Vastseliina piiskopilinnus ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Vene-Poola sõda (1562–1582)

Vene-Poola sõda (1562–1582) oli sõjaline konflikt Moskva tsaaririigi ja Leedu suurvürstiriigi ning hiljem ühinenud Rzeczpospolita vahel Vana-Liivimaa, Edela-Venemaa ja Valgevene alade pärast.

Poola aeg ja Vene-Poola sõda (1562–1582) · Vene-Liivi sõda ja Vene-Poola sõda (1562–1582) · Näe rohkem »

Virumaa

kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.

Poola aeg ja Virumaa · Vene-Liivi sõda ja Virumaa · Näe rohkem »

Zygmunt II August

Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.

Poola aeg ja Zygmunt II August · Vene-Liivi sõda ja Zygmunt II August · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Poola aeg ja Vene-Liivi sõda

Poola aeg on 210 suhted, samas Vene-Liivi sõda 203. Kuna neil ühist 47, Jaccard indeks on 11.38% = 47 / (210 + 203).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Poola aeg ja Vene-Liivi sõda. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »