Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Poola aeg ja Vene-Poola sõda (1562–1582)

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Poola aeg ja Vene-Poola sõda (1562–1582)

Poola aeg vs. Vene-Poola sõda (1562–1582)

Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu. Vene-Poola sõda (1562–1582) oli sõjaline konflikt Moskva tsaaririigi ja Leedu suurvürstiriigi ning hiljem ühinenud Rzeczpospolita vahel Vana-Liivimaa, Edela-Venemaa ja Valgevene alade pärast.

Sarnasusi Poola aeg ja Vene-Poola sõda (1562–1582)

Poola aeg ja Vene-Poola sõda (1562–1582) on 20 ühist asja (Unioonpeedia): Ivan Julm, Jam-Zapolski vaherahu, Kuramaa piiskopkond, Lõuna-Eesti, Leedu suurvürstiriik, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Lublini unioon, Magnus, Moskva tsaaririik, Põhja-Eesti, Personaalunioon, Poola kuningas, Poola Kuningriik, Riia peapiiskopkond, Rzeczpospolita, Stefan Batory, Tartu piiskopkond, Vana-Liivimaa, Zygmunt II August.

Ivan Julm

Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.

Ivan Julm ja Poola aeg · Ivan Julm ja Vene-Poola sõda (1562–1582) · Näe rohkem »

Jam-Zapolski vaherahu

Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.

Jam-Zapolski vaherahu ja Poola aeg · Jam-Zapolski vaherahu ja Vene-Poola sõda (1562–1582) · Näe rohkem »

Kuramaa piiskopkond

Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.

Kuramaa piiskopkond ja Poola aeg · Kuramaa piiskopkond ja Vene-Poola sõda (1562–1582) · Näe rohkem »

Lõuna-Eesti

Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast lõunas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.

Lõuna-Eesti ja Poola aeg · Lõuna-Eesti ja Vene-Poola sõda (1562–1582) · Näe rohkem »

Leedu suurvürstiriik

Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.

Leedu suurvürstiriik ja Poola aeg · Leedu suurvürstiriik ja Vene-Poola sõda (1562–1582) · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Liivi sõda ja Poola aeg · Liivi sõda ja Vene-Poola sõda (1562–1582) · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Liivimaa ordu ja Poola aeg · Liivimaa ordu ja Vene-Poola sõda (1562–1582) · Näe rohkem »

Lublini unioon

"Lublini unioon", Jan Matejko maal (1869) Rzeczpospolita Lublini uniooni sõlmimisel järel 1569. aastal Lublini unioon (poola keeles Unia lubelska, leedu keeles Liublino unija, valgevene keeles Люблінская унія) oli Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi vahel sõlmitud ühinemist käsitlev leping, mille tulemusena loodi ühtne riik Rzeczpospolita.

Lublini unioon ja Poola aeg · Lublini unioon ja Vene-Poola sõda (1562–1582) · Näe rohkem »

Magnus

Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.

Magnus ja Poola aeg · Magnus ja Vene-Poola sõda (1562–1582) · Näe rohkem »

Moskva tsaaririik

Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.

Moskva tsaaririik ja Poola aeg · Moskva tsaaririik ja Vene-Poola sõda (1562–1582) · Näe rohkem »

Põhja-Eesti

Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.

Põhja-Eesti ja Poola aeg · Põhja-Eesti ja Vene-Poola sõda (1562–1582) · Näe rohkem »

Personaalunioon

Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.

Personaalunioon ja Poola aeg · Personaalunioon ja Vene-Poola sõda (1562–1582) · Näe rohkem »

Poola kuningas

Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.

Poola aeg ja Poola kuningas · Poola kuningas ja Vene-Poola sõda (1562–1582) · Näe rohkem »

Poola Kuningriik

Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.

Poola Kuningriik ja Poola aeg · Poola Kuningriik ja Vene-Poola sõda (1562–1582) · Näe rohkem »

Riia peapiiskopkond

Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.

Poola aeg ja Riia peapiiskopkond · Riia peapiiskopkond ja Vene-Poola sõda (1562–1582) · Näe rohkem »

Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.

Poola aeg ja Rzeczpospolita · Rzeczpospolita ja Vene-Poola sõda (1562–1582) · Näe rohkem »

Stefan Batory

Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.

Poola aeg ja Stefan Batory · Stefan Batory ja Vene-Poola sõda (1562–1582) · Näe rohkem »

Tartu piiskopkond

Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.

Poola aeg ja Tartu piiskopkond · Tartu piiskopkond ja Vene-Poola sõda (1562–1582) · Näe rohkem »

Vana-Liivimaa

Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.

Poola aeg ja Vana-Liivimaa · Vana-Liivimaa ja Vene-Poola sõda (1562–1582) · Näe rohkem »

Zygmunt II August

Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.

Poola aeg ja Zygmunt II August · Vene-Poola sõda (1562–1582) ja Zygmunt II August · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Poola aeg ja Vene-Poola sõda (1562–1582)

Poola aeg on 210 suhted, samas Vene-Poola sõda (1562–1582) 43. Kuna neil ühist 20, Jaccard indeks on 7.91% = 20 / (210 + 43).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Poola aeg ja Vene-Poola sõda (1562–1582). Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »