Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Lääneslaavlased ja Poola ajalugu
Lääneslaavlased ja Poola ajalugu on 36 ühist asja (Unioonpeedia): Austria, Austria keisririik, Austria-Ungari, Čechy, Baltlased, Bolesław I Chrobry, Habsburgid, Horvaadid, Horvaatia, Kašuubid, Katoliiklus, Katoliku kirik, Lausitz, Läänemeri, Läti, Leedu, Mieszko I, Obodriidid, Otto III (Saksa-Rooma keiser), Polaabid, Poola, Poolakad, Rügen, Saksa-Rooma riik, Samo, Serbia, Slaavlased, Slovakkia, Sorbid, Tšehhi, ..., Tšehhi kuningriik, Ukraina, Ungari kuningriik, Valgevene, Vendi ristisõda, Vendid. Laienda indeks (6 rohkem) »
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Austria ja Lääneslaavlased · Austria ja Poola ajalugu ·
Austria keisririik
Austria monarhia etnograafiline kaart 1855. aastal Austria keisririik (saksa keeles Kaiserthum Österreich) oli riik, mille tuumik oli tänapäeva Austria ja mis ametlikult kestis 1804–1867.
Austria keisririik ja Lääneslaavlased · Austria keisririik ja Poola ajalugu ·
Austria-Ungari
| nimi.
Austria-Ungari ja Lääneslaavlased · Austria-Ungari ja Poola ajalugu ·
Čechy
Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.
Lääneslaavlased ja Čechy · Poola ajalugu ja Čechy ·
Baltlased
Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.
Baltlased ja Lääneslaavlased · Baltlased ja Poola ajalugu ·
Bolesław I Chrobry
Bolesław I Chrobry (Vapper) (966/967 – 17. juuni 1025) oli Poola vürst 992–1025 ja Poola kuningriigi kuningas 1000–1025 (krooniti 1025).
Bolesław I Chrobry ja Lääneslaavlased · Bolesław I Chrobry ja Poola ajalugu ·
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Habsburgid ja Lääneslaavlased · Habsburgid ja Poola ajalugu ·
Horvaadid
Horvaatide diasporaa Horvaadi neiud rahvariietes. Ungari Horvaadid (omanimetus horvaadi keeles hrvati, sg hrvat) on lõunaslaavi päritolu etnos, kes elab peamiselt Horvaatias ning Bosnias ja Hertsegoviinas (on seal üks kolmest konstitutsioonilisest rahvusest), samuti Montenegro idaosas, Serbia põhjaosas Vojvodinas, Austria idaosas Burgenlandis ning Burgenlandiga piirnevatel Ungari ja Sloveenia aladel, aga ka mujal Balkani riikides.
Horvaadid ja Lääneslaavlased · Horvaadid ja Poola ajalugu ·
Horvaatia
Horvaatia (horvaadi keeles Hrvatska) on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas.
Horvaatia ja Lääneslaavlased · Horvaatia ja Poola ajalugu ·
Kašuubid
Kašuubide lipp Rahvarõivais kašuubi neiu Pomorze pealinn- linn elanike arvuga üle 200 000- maakonnalinnad- muud linnad- külad-vallakeskusedBôłt – Läänemeri Kašuubid (endanimetus kaszëbi) on lääneslaavi rahvas (poolakate subetnos) Põhja-Poolas Pomorze vojevoodkonnas.
Kašuubid ja Lääneslaavlased · Kašuubid ja Poola ajalugu ·
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Katoliiklus ja Lääneslaavlased · Katoliiklus ja Poola ajalugu ·
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Katoliku kirik ja Lääneslaavlased · Katoliku kirik ja Poola ajalugu ·
Lausitz
Lausitzi asukoht Euroopas Lausitz (ülemsorbi keeles Łužica, alamsorbi keeles Łužyca, Sorbimaa, eesti keeles on käibel ka nimi Lusaatia) on ajaloolis-geograafiline piirkond, mille põhiosa asub Saksamaal tänapäeva Saksimaa liidumaa idaosas ja Brandenburgi lõunaosas vastu Poola ja Tšehhimaa piiri.
Lääneslaavlased ja Lausitz · Lausitz ja Poola ajalugu ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Läänemeri ja Lääneslaavlased · Läänemeri ja Poola ajalugu ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Lääneslaavlased ja Läti · Läti ja Poola ajalugu ·
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Lääneslaavlased ja Leedu · Leedu ja Poola ajalugu ·
Mieszko I
Poola vürst Mieszko I Mieszko I (umbes 930 – 25. mai 992) oli polaanide vürst ning vendide kuningas (vanapõhja Vindakonungr) umbkaudu 960.
Lääneslaavlased ja Mieszko I · Mieszko I ja Poola ajalugu ·
Obodriidid
Niklotingide vapp Obotriidid (ladina: Obotriti) või obodriidid, ka abodriidid (saksa: Abodriten), oli keskaegne lääneslaavi hõimude konföderatsioon praeguste Mecklenburgi ja Holsteini territooriumil Põhja-Saksamaal (vaata polaabid).
Lääneslaavlased ja Obodriidid · Obodriidid ja Poola ajalugu ·
Otto III (Saksa-Rooma keiser)
Otto III (980–23. jaanuar 1002 Palermo, Itaalia) oli Saksa kuningas (983–1002), Itaalia kuningas (996–1002) ja Saksa-Rooma keiser 996–1002.
Lääneslaavlased ja Otto III (Saksa-Rooma keiser) · Otto III (Saksa-Rooma keiser) ja Poola ajalugu ·
Polaabid
9.–10. sajandil Polaabi slaavlased ehk polaabid oli lääneslaavlaste hõimuliit (sorbid lõunaosas, luužitsid keskosas ja obodriidid loodeosas), kes asustas Elbe, Saale ja Odra jõe ning Maagimäestiku vahelist ala 1. ja 2. aastatuhandel, tänapäeva Loode-Saksamaal.
Lääneslaavlased ja Polaabid · Polaabid ja Poola ajalugu ·
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Lääneslaavlased ja Poola · Poola ja Poola ajalugu ·
Poolakad
Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.
Lääneslaavlased ja Poolakad · Poola ajalugu ja Poolakad ·
Rügen
Rügen satelliidifotol Kriidikaljud Rügenil Caspar David Friedrichi maal "Kriidikaljud Rügenil" Rügen (ladina ja poola keeles Rugia) on saar Läänemere lõunarannikul, Saksamaa suurim saar.
Lääneslaavlased ja Rügen · Poola ajalugu ja Rügen ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Lääneslaavlased ja Saksa-Rooma riik · Poola ajalugu ja Saksa-Rooma riik ·
Samo
Samo asutas esimese teadaoleva slaavi hõimude poliitilise liidu, tuntud kui Samo riik (kuningriik või hõimuliit), mis ulatus Sileesiast tänapäeva Sloveeniani, valitsedes seda aastast 623 kuni oma surmani aastal 658.
Lääneslaavlased ja Samo · Poola ajalugu ja Samo ·
Serbia
Serbia faktiline territoorium Kosovo iseseisvumise järel Serbia Vabariik on merepiirita riik Euroopas Balkani poolsaare keskosas.
Lääneslaavlased ja Serbia · Poola ajalugu ja Serbia ·
Slaavlased
Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.
Lääneslaavlased ja Slaavlased · Poola ajalugu ja Slaavlased ·
Slovakkia
Slovakkia on merepiirita riik Euroopas.
Lääneslaavlased ja Slovakkia · Poola ajalugu ja Slovakkia ·
Sorbid
Sorbid (eesti keeles varem ka vendid, luužitsid; endanimetus ülemsorbi keeles Serbja, alamsorbi keeles Serby, saksa keeles Sorben, Wenden) on lääneslaavi rahvas, kes elab vähemusrahvusena Saksamaa idaosas Saksimaal Oberlausitzis ja Brandenburgi liidumaal Niederlausitzis.
Lääneslaavlased ja Sorbid · Poola ajalugu ja Sorbid ·
Tšehhi
Tšehhi kaart Tšehhi ehk Tšehhimaa (tšehhi keeles Česko; enamasti kasutatakse nimekuju Česká republika) on merepiirita riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Lääneslaavlased ja Tšehhi · Poola ajalugu ja Tšehhi ·
Tšehhi kuningriik
Tšehhi kuningriik oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamik paikneb tänapäevases Tšehhi vabariigis.
Lääneslaavlased ja Tšehhi kuningriik · Poola ajalugu ja Tšehhi kuningriik ·
Ukraina
Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.
Lääneslaavlased ja Ukraina · Poola ajalugu ja Ukraina ·
Ungari kuningriik
Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.
Lääneslaavlased ja Ungari kuningriik · Poola ajalugu ja Ungari kuningriik ·
Valgevene
Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.
Lääneslaavlased ja Valgevene · Poola ajalugu ja Valgevene ·
Vendi ristisõda
Vendi ristisõda oli 12. sajandil (1147–1184) peetud sõda kristlike germaanlaste ja paganlike vendide vahel, mis lõppes vendide maa vallutamise ja vendide sundristimisega.
Lääneslaavlased ja Vendi ristisõda · Poola ajalugu ja Vendi ristisõda ·
Vendid
obodriitide asualade piirid aastal 810 Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid lääneslaavlased, kes elasid Visla ääres ja sellest lääne pool, germaanlaste naabruses.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Lääneslaavlased ja Poola ajalugu ühist
- Millised on sarnasused Lääneslaavlased ja Poola ajalugu
Võrdlus Lääneslaavlased ja Poola ajalugu
Lääneslaavlased on 62 suhted, samas Poola ajalugu 536. Kuna neil ühist 36, Jaccard indeks on 6.02% = 36 / (62 + 536).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Lääneslaavlased ja Poola ajalugu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
