Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Poola ajalugu ja Riia peapiiskopkond

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Poola ajalugu ja Riia peapiiskopkond

Poola ajalugu vs. Riia peapiiskopkond

Poola ajalugu on ülevaade tänapäevase Poola riigi alade ajaloost. Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.

Sarnasusi Poola ajalugu ja Riia peapiiskopkond

Poola ajalugu ja Riia peapiiskopkond on 16 ühist asja (Unioonpeedia): Ermlandi piiskopkond, Katoliku kirik, Kulmi piiskopkond, Läti, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa ordu, Paavst, Pomesaania piiskopkond, Poola, Preisimaa, Riik, Saksa ordu, Samlandi piiskopkond, Zygmunt II August, 16. sajand.

Ermlandi piiskopkond

Ermlandi piiskopkond (saksa keeles Bistum Ermland, poola keeles Biskupstwo Warmińskie, ladina keeles Dioecesis Varmiensis) oli katoliiklik piiskopkond ja riik Preisimaal.

Ermlandi piiskopkond ja Poola ajalugu · Ermlandi piiskopkond ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »

Katoliku kirik

Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).

Katoliku kirik ja Poola ajalugu · Katoliku kirik ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »

Kulmi piiskopkond

Kulmi piiskopkond (saksa keeles Bistum Kulm või Bistum Culm; ladina keeles Dioecesis Culmensis; poola keeles Diecezja chełmińska) oli katoliku kiriku piiskopkond ja riik 13.–15. sajandil.

Kulmi piiskopkond ja Poola ajalugu · Kulmi piiskopkond ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Läti ja Poola ajalugu · Läti ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Liivi sõda ja Poola ajalugu · Liivi sõda ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Liivimaa ja Poola ajalugu · Liivimaa ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Liivimaa ordu ja Poola ajalugu · Liivimaa ordu ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »

Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Paavst ja Poola ajalugu · Paavst ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »

Pomesaania piiskopkond

Pomesaania piiskopkond (saksa keeles Bistum Pomesanien, ladina keeles Dioecesis Pomesanensis, poola keeles Diecezja pomezańska) oli 13.–16. sajandil katoliku kiriku piiskopkond ja riik, hiljem luterlik piiskopkond Preisimaal.

Pomesaania piiskopkond ja Poola ajalugu · Pomesaania piiskopkond ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Poola ja Poola ajalugu · Poola ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »

Preisimaa

Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Poola ajalugu ja Preisimaa · Preisimaa ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »

Riik

Riik on mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord.

Poola ajalugu ja Riik · Riia peapiiskopkond ja Riik · Näe rohkem »

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.

Poola ajalugu ja Saksa ordu · Riia peapiiskopkond ja Saksa ordu · Näe rohkem »

Samlandi piiskopkond

Samlandi piiskopkond (saksa keeles Bistum Samland, ladina keeles Dioecesis Sambiensis, poola keeles Diecezja sambijska) oli 13.–16. sajandil katoliku kiriku piiskopkond ja riik, 16.

Poola ajalugu ja Samlandi piiskopkond · Riia peapiiskopkond ja Samlandi piiskopkond · Näe rohkem »

Zygmunt II August

Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.

Poola ajalugu ja Zygmunt II August · Riia peapiiskopkond ja Zygmunt II August · Näe rohkem »

16. sajand

16.

16. sajand ja Poola ajalugu · 16. sajand ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Poola ajalugu ja Riia peapiiskopkond

Poola ajalugu on 536 suhted, samas Riia peapiiskopkond 108. Kuna neil ühist 16, Jaccard indeks on 2.48% = 16 / (536 + 108).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Poola ajalugu ja Riia peapiiskopkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »