Ava Google MapsisSisukord
54 suhted: Baltlased, Bütsants, Belozersk, Daugava, Esimene Poola jagamine, Hagia Sophia, Idaslaavlased, Jersika vürstiriik, Juudid, Kiiev, Kiievi Püha Sofia peakirik, Kiievi-Vene, Koknese vürstiriik, Konstantinoopol, Latgalid, Liivimaa ristisõda, Maakonnalinn, Mõõgavendade ordu, Meinhard, Murom, Nestori kroonika, Novgorodi vabariik, Põhjala ristisõjad, Płock, Połacki Püha Sofia katedraal, Połacki rajoon, Polotski vürstiriik, Poola keel, Poolakad, Riia peapiiskopkond, Ukrainlased, Valgevene, Valgevene valitsejad, Valgevene-eesti transkriptsioon, Valgevenelased, Veliki Novgorod, Vene-Poola sõda, Vene-Poola sõda (1654–1667), Venelased, Venemaa Keisririik, Viciebski oblast, Vitebski kubermang, 10. sajand, 1044, 1066, 11. sajand, 12. sajand, 1216, 1223, 1772, ... Laienda indeks (4 rohkem) »
Baltlased
Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.
Vaata Połack ja Baltlased
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Vaata Połack ja Bütsants
Belozersk
Belozersk on linn Venemaal Vologda oblastis, Belozerski rajooni keskus.
Vaata Połack ja Belozersk
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Vaata Połack ja Daugava
Esimene Poola jagamine
Esimese Poola jagamise maadejaotus Venemaa protektoraadi staatuses Rzeczpospolita pärast esimest Poola jagamist aastail 1773–1789 Satiiriline Briti ofort "Euroopa juulis 1772" Esimene Poola jagamine, mis leidis aset 1772.
Vaata Połack ja Esimene Poola jagamine
Hagia Sophia
Istanbuli Hagia Sophia Istanbuli Hagia Sophia Irene Hagia Sophia on endine õigeusu kirik, vahepeal aastail 1204–1261 katoliku kirik, hiljem aastail 1453–1931 mošee ja alates 1935.
Vaata Połack ja Hagia Sophia
Idaslaavlased
Idaslaavi hõimudega 8. ja 9. sajandil asustatud Euroopa territoorium Idaslaavlased on idaslaavi keeli kõnelevad slaavlased.
Vaata Połack ja Idaslaavlased
Jersika vürstiriik
Jersika vürstiriik oli kuni 1230.
Vaata Połack ja Jersika vürstiriik
Juudid
Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.
Vaata Połack ja Juudid
Kiiev
Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievi koobasklooster Kiiev (1651) Kubermangulinna Kiievi plaan (1839) Podoli teater Kiievis 2020. aastal Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv, vene keeles Киев Kijev) on Ukraina pealinn.
Vaata Połack ja Kiiev
Kiievi Püha Sofia peakirik
Kiievi Püha Sofia peakirik (ukraina keeles Софіївський собор Премудрості Божої, Софія Київська või Софійський собор) on Kiievis asuv 11.
Vaata Połack ja Kiievi Püha Sofia peakirik
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Vaata Połack ja Kiievi-Vene
Koknese vürstiriik
Koknese vürstiriik oli 13. sajandi alguses eksisteerinud vürstiriik keskusega Koknese linnuses tänapäeva Lätis.
Vaata Połack ja Koknese vürstiriik
Konstantinoopol
Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.
Vaata Połack ja Konstantinoopol
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Vaata Połack ja Latgalid
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Vaata Połack ja Liivimaa ristisõda
Maakonnalinn
Maakonnalinn on maakonna keskne asula.
Vaata Połack ja Maakonnalinn
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Vaata Połack ja Mõõgavendade ordu
Meinhard
Meinhard (u 1120.–1130. – 14. august või 11/12. oktoober 1196HLK, lk 24–29) oli esimene saksa misjonär Liivimaal ja esimene Üksküla piiskop aastatel 1186-1196.
Vaata Połack ja Meinhard
Murom
Murom (vene Муром) on linn Venemaa Vladimiri oblastis, Oka jõe vasakul kaldal.
Vaata Połack ja Murom
Nestori kroonika
Nestori kroonika ehk leetopiss "Jutustus möödunud aegadest", täpsemalt "Ajalike aastate lugu"Ain Mäesalu.
Vaata Połack ja Nestori kroonika
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Vaata Połack ja Novgorodi vabariik
Põhjala ristisõjad
Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.
Vaata Połack ja Põhjala ristisõjad
Płock
Płock on maakonna õigustega linn Poolas Masoovia vojevoodkonnas, Visla paremal kaldal.
Vaata Połack ja Płock
Połacki Püha Sofia katedraal
Kiriku algne välimus. Kiriku kooriruum. Vanad katedraali müürid. Katedraali tornid. Połacki Püha Sofia katedraal (Valgevene keeles Сафійскі сабор) on endine kirik Valgevenes Viciebski oblastis Połacki rajoonis Połackis.
Vaata Połack ja Połacki Püha Sofia katedraal
Połacki rajoon
Połacki rajoon (transkribeerituna Polatski rajoon) on rajoon Valgevenes Viciebski oblastis.
Vaata Połack ja Połacki rajoon
Polotski vürstiriik
Polotski vürstiriik oli idaslaavlaste vürstiriik peamiselt tänapäeva Valgevene põhjaosas.
Vaata Połack ja Polotski vürstiriik
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Vaata Połack ja Poola keel
Poolakad
Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.
Vaata Połack ja Poolakad
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Vaata Połack ja Riia peapiiskopkond
Ukrainlased
Ukrainlased 1941. aasta fotol Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.
Vaata Połack ja Ukrainlased
Valgevene
Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.
Vaata Połack ja Valgevene
Valgevene valitsejad
Valgevene valitsejad on loetelu Valgevene territooriumil eksisteerinud riikide valitsejatest, alates 10. sajandist.
Vaata Połack ja Valgevene valitsejad
Valgevene-eesti transkriptsioon
Valgevene-eesti transkriptsioon on valgevenekeelsete sõnade ja nimede kirjutamine eestikeelses tekstis ladina kirjas.
Vaata Połack ja Valgevene-eesti transkriptsioon
Valgevenelased
Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piiridValgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.
Vaata Połack ja Valgevenelased
Veliki Novgorod
Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.
Vaata Połack ja Veliki Novgorod
Vene-Poola sõda
Vene-Poola sõda võib tähendada erinevaid Poola (Poola kuningriik-Leedu suurvürstiriik/Rzeczpospolita, Poola Vabariik)- Venemaa (Kiievi-Vene/Moskva vürstiriik/Moskva suurvürstiriik/Venemaa keisririik-NSV Liit) vahel toimunud sõdu.
Vaata Połack ja Vene-Poola sõda
Vene-Poola sõda (1654–1667)
Vene-Poola sõda (ka Kolmeteistkümneaastane sõda ja Esimene Põhjasõda) oli aastatel 1654–1667 Vene tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahel toimunud sõda.
Vaata Połack ja Vene-Poola sõda (1654–1667)
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Vaata Połack ja Venelased
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Połack ja Venemaa Keisririik
Viciebski oblast
Viciebski oblast (valgevene-eesti transkriptsioonis Vitsebski oblast, venepäraselt Vitebski oblast) on 1. järgu haldusüksus (oblast) Valgevenes.
Vaata Połack ja Viciebski oblast
Vitebski kubermang
Vitebski kubermang (vene keeles Витебская губерния, valgevene keeles Віцебская губерня, läti keeles Vitebskas guberņa) oli Venemaa Keisririigi ja Vene SFNV kubermangude hulka kuulunud haldusüksus aastatel 1802–1924.
Vaata Połack ja Vitebski kubermang
10. sajand
10.
Vaata Połack ja 10. sajand
1044
1044.
Vaata Połack ja 1044
1066
1066.
Vaata Połack ja 1066
11. sajand
11.
Vaata Połack ja 11. sajand
12. sajand
12.
Vaata Połack ja 12. sajand
1216
1216.
Vaata Połack ja 1216
1223
1223.
Vaata Połack ja 1223
1772
1772.
Vaata Połack ja 1772
1777
1777.
Vaata Połack ja 1777
2006
2006.
Vaata Połack ja 2006
2009
2009.
Vaata Połack ja 2009
862
862.
Vaata Połack ja 862
Tuntud ka kui Polatsk, Polotsk, Połock.