Prantsusmaa ja Prantsusmaa territoriaalne areng

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Prantsusmaa ja Prantsusmaa territoriaalne areng

Prantsusmaa vs. Prantsusmaa territoriaalne areng

Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas. Dünaamiline kaart Prantsusmaa piiridest aastatel 985–1947 Prantsusmaa territoriaalne areng on siinses artiklis protsess, millega Prantsusmaa emamaa territoriaalne ulatus sai selliseks, nagu see on aastal 2012.

Alpes-Maritimesi departemang

Mentonist 2022. aastal Alpes-Maritimes (ka Ranniku-Alpid) on departemang Prantsusmaa kagunurgas Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonnas.

Alpes-Maritimesi departemang ja Prantsusmaa · Alpes-Maritimesi departemang ja Prantsusmaa territoriaalne areng · Näe rohkem »

Alpid

Alpid Weisshorn Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik.

Alpid ja Prantsusmaa · Alpid ja Prantsusmaa territoriaalne areng · Näe rohkem »

Ardennid

Maasi jõgi Prantsuse Ardennides Ardennid (prantsuse Ardennes, Ardenne; hollandi Ardennen) on mäestik Lõuna-Belgias, Luksemburgis ja Prantsusmaal.

Ardennid ja Prantsusmaa · Ardennid ja Prantsusmaa territoriaalne areng · Näe rohkem »

Île-de-France

Île-de-France ('Prantsuse saar') on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus) riigi põhjaosas.

Île-de-France ja Prantsusmaa · Île-de-France ja Prantsusmaa territoriaalne areng · Näe rohkem »

Šveits

Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.

Šveits ja Prantsusmaa · Šveits ja Prantsusmaa territoriaalne areng · Näe rohkem »

Burgundia

Burgundia piirkonna kaart Burgundia (prantsuse keeles Bourgogne) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa keskosas.

Burgundia ja Prantsusmaa · Burgundia ja Prantsusmaa territoriaalne areng · Näe rohkem »

Dünastia

Dünastia (kreeka sõnast δυναστεία) on rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe.

Dünastia ja Prantsusmaa · Dünastia ja Prantsusmaa territoriaalne areng · Näe rohkem »

Frangi riik

Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.

Frangi riik ja Prantsusmaa · Frangi riik ja Prantsusmaa territoriaalne areng · Näe rohkem »

Juura mäed

Juura mäed Juura (prantsuse Jura) on mäestik Euroopas.

Juura mäed ja Prantsusmaa · Juura mäed ja Prantsusmaa territoriaalne areng · Näe rohkem »

Karl Suur

Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.

Karl Suur ja Prantsusmaa · Karl Suur ja Prantsusmaa territoriaalne areng · Näe rohkem »

Karolingid

Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.

Karolingid ja Prantsusmaa · Karolingid ja Prantsusmaa territoriaalne areng · Näe rohkem »

Katoliiklus

Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.

Katoliiklus ja Prantsusmaa · Katoliiklus ja Prantsusmaa territoriaalne areng · Näe rohkem »

Korsika

Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse) on Prantsusmaa piirkond (région métropolitaine) Vahemeres Sardiiniast põhjas.

Korsika ja Prantsusmaa · Korsika ja Prantsusmaa territoriaalne areng · Näe rohkem »

Languedoc

Languedoci lipp Languedoci vapp Languedoc Prantsusmaal Languedoc (oksitaani: Lengadòc) on endine Prantsusmaa provints, mille territooriumil paiknevad tänapäeval Languedoc-Roussilloni ja Midi-Pyrénées piirkonnad Prantsusmaa lõunaosas, ja mille pealinn oli Toulouse, mis nüüd on Midi-Pyrénées.

Languedoc ja Prantsusmaa · Languedoc ja Prantsusmaa territoriaalne areng · Näe rohkem »

Luksemburg

Luksemburg (ametlikult Luksemburgi Suurhertsogiriik) on merepiirita väikeriik Euroopas Madalmaade ajaloolises piirkonnas.

Luksemburg ja Prantsusmaa · Luksemburg ja Prantsusmaa territoriaalne areng · Näe rohkem »

Monaco

Monaco Vürstiriik (prantsuse keeles: Principauté de Monaco; monegaski keeles: Principatu de Munegu) on väike linnriik, mis asub Vahemere ja Prantsusmaa vahel Prantsuse Rivieral (Côte d'Azur).

Monaco ja Prantsusmaa · Monaco ja Prantsusmaa territoriaalne areng · Näe rohkem »

Mont Blanc

Mont Blanc Mont Blanci alale jääb ka Bionnassay liustik. Saint-Gervais-les-Bains'st saab selle kõrvale sõita Mont Blanci trammiga. Montenversi raudtee viib Chamonix-Mont-Blancist teisele liustikule – Mer de Glace'ile Mont Blanc (itaalia keeles Monte Bianco 'valge mägi') on Euroopa, Euroopa Liidu ja Alpide kõrgeim, 4810 m kõrgune mägi.

Mont Blanc ja Prantsusmaa · Mont Blanc ja Prantsusmaa territoriaalne areng · Näe rohkem »

Normandia

Normandia lipp Normandia (prantsuse Normandie) on ajalooline maakond Prantsusmaa põhjaosas La Manche'i ääres.

Normandia ja Prantsusmaa · Normandia ja Prantsusmaa territoriaalne areng · Näe rohkem »

Pariis

Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.

Pariis ja Prantsusmaa · Pariis ja Prantsusmaa territoriaalne areng · Näe rohkem »

Püreneed

Püreneede topograafiline kaart Püreneed on mäestik Euroopas (täiendina on pärisnimi ainsuses: Pürenee mäestik).

Püreneed ja Prantsusmaa · Püreneed ja Prantsusmaa territoriaalne areng · Näe rohkem »

Põhjameri

Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.

Põhjameri ja Prantsusmaa · Põhjameri ja Prantsusmaa territoriaalne areng · Näe rohkem »

Prantsuse frank

5 franki, 1850. Prantsusmaa Teine Vabariik. Hõbe 900. Prantsuse frank oli Prantsusmaa valuuta alates 1795.

Prantsuse frank ja Prantsusmaa · Prantsuse frank ja Prantsusmaa territoriaalne areng · Näe rohkem »

Prantsusmaa ülemeredepartemangud

Prantsusmaa ülemeredepartemangud ja ülemerepiirkonnad on Prantsusmaa territoriaalsed üksused, mis geograafiliselt asuvad emamaast kaugel.

Prantsusmaa ja Prantsusmaa ülemeredepartemangud · Prantsusmaa ülemeredepartemangud ja Prantsusmaa territoriaalne areng · Näe rohkem »

Prantsusmaa Esimene Vabariik

Lipp Prantsuse esimene vabariik (u. 1800) Louis Capitaine'i Prantsusmaa kaart (1800) Prantsuse esimene vabariik (prantsuse Première République française) asutati 22.

Prantsusmaa ja Prantsusmaa Esimene Vabariik · Prantsusmaa Esimene Vabariik ja Prantsusmaa territoriaalne areng · Näe rohkem »

Provence

Tänapäevane piirkond Provence-Alpes-Côte d'Azur Kagu-Prantsusmaal Moustiers-Sainte-Marie Ülem-Provence'is Tüüpiline Provence'i kõrvaltee, ääristatud plaatanidega Provence (provansi: Provença klassikalise normi järgi või Prouvènço Mistrali normi järgi) on piirkond Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres, mis külgneb Itaaliaga.

Prantsusmaa ja Provence · Prantsusmaa territoriaalne areng ja Provence · Näe rohkem »

Rein

Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.

Prantsusmaa ja Rein · Prantsusmaa territoriaalne areng ja Rein · Näe rohkem »

Rhône

Rhône Steinhausi juures Šveitsis Rhône (prantsuse Le Rhône; saksa (die) Rhone (varem (der) Rotten); valsi Rotten; itaalia Rodano; arpitani Rôno, oksitaani Ròse; ladina Rhodanus; vanakreeka Ῥοδανός) on jõgi Šveitsi lääneosas ja Prantsusmaa kaguosas.

Prantsusmaa ja Rhône · Prantsusmaa territoriaalne areng ja Rhône · Näe rohkem »

Verduni leping

Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.

Prantsusmaa ja Verduni leping · Prantsusmaa territoriaalne areng ja Verduni leping · Näe rohkem »