Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Preisi kuningriik ja Preisimaa
Preisi kuningriik ja Preisimaa on 62 ühist asja (Unioonpeedia): Austria, Austria-Preisi sõda, Čechy, Berliin, Brandenburgi mark, Danzigi vabalinn, Elisabet, Esimene maailmasõda, Frankfurt Oderi ääres, Friedrich I (Preisimaa), Friedrich Suur, Friedrich Wilhelm IV, Gdańsk, Hohenzollernid, Ida-Preisimaa, Itaalia, Kaliningrad, Kaliningradi oblast, Kantsler, Klaipėda, Leedu, Napoleon I, Nõukogude Liit, Neljanda koalitsiooni sõda, Nemunas, Odra, Otto von Bismarck, Põhja-Saksa Liit, Peeter III, Personaalunioon, ..., Pommeri, Poola, Poola jagamised, Prantsuse esimene keisririik, Prantsuse-Preisi sõda, Preisi kuningriik, Preisimaa hertsogiriik, Preisimaa kuningas, Preisimaa vabariik, Saksa keel, Saksa keisririik, Saksa Liit, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler, Saksimaa kuurvürstiriik, Szczecin, Teine maailmasõda, Teine Põhjasõda, Tilsiti rahu, Usedom, Varssavi hertsogiriik, Vasall, Venemaa, Venemaa Keisririik, Vestfaali kuningriik, Viini kongress, Warmia, Wilhelm I, Wilhelm von Fermor, Wolini saar, 21. jaanuar. Laienda indeks (32 rohkem) »
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Austria ja Preisi kuningriik · Austria ja Preisimaa ·
Austria-Preisi sõda
Austria-Preisi sõda (Saksamaal tuntud ka kui Saksa sõda, Seitsme nädala sõda, Ühinemissõda, Saksa-Saksa sõda, Saksamaa kodusõda või Vennatapusõda) oli aastal 1866 peetud sõda Austria keisririigi juhitud Saksa Liidu ja selle Saksa liitlaste ühelt poolt ning Preisimaa kuningriigi ja selle Saksa liitlaste ning Itaalia kuningriigi teiselt poolt vahel, mille tulemuseks oli Preisimaa domineerimine Saksa riikide üle.
Austria-Preisi sõda ja Preisi kuningriik · Austria-Preisi sõda ja Preisimaa ·
Čechy
Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.
Preisi kuningriik ja Čechy · Preisimaa ja Čechy ·
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Berliin ja Preisi kuningriik · Berliin ja Preisimaa ·
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Brandenburgi mark ja Preisi kuningriik · Brandenburgi mark ja Preisimaa ·
Danzigi vabalinn
Danzigi vabalinn (saksa Freie Stadt Danzig; poola Wolne Miasto Gdańsk) oli riik, mis eksisteeris aastatel 1920–1939.
Danzigi vabalinn ja Preisi kuningriik · Danzigi vabalinn ja Preisimaa ·
Elisabet
Elisabet I (1760). Portree autor Charles-Amédée-Philippe van Loo Elisabet I ehk Jelizaveta Petrovna (vene keeles Елизавета (Елисаветa) Петровна ehk Елизавета I Петровна; 29. detsember (vkj 18. detsember) 1709 Kolomenskoje Moskva lähedal Venemaa – 5. jaanuar 1762 (vkj 25. detsember 1761) Peterburi Venemaa) oli Venemaa keisrinna aastatel 1741–1762.
Elisabet ja Preisi kuningriik · Elisabet ja Preisimaa ·
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Esimene maailmasõda ja Preisi kuningriik · Esimene maailmasõda ja Preisimaa ·
Frankfurt Oderi ääres
Frankfurt Oderi ääres on linn Saksamaal Brandenburgis.
Frankfurt Oderi ääres ja Preisi kuningriik · Frankfurt Oderi ääres ja Preisimaa ·
Friedrich I (Preisimaa)
Friedrich I Friedrich I (Brandenburgi kuurvürsti ja markkrahvina Friedrich III; 11. juuli 1657 Königsberg – 25. veebruar 1713 Berliin) oli Brandenburgi kuurvürst ja markkrahv 1688–1713 ning esimene Preisimaa kuningas 1701.
Friedrich I (Preisimaa) ja Preisi kuningriik · Friedrich I (Preisimaa) ja Preisimaa ·
Friedrich Suur
Friedrich II ehk Friedrich Suur (saksa keeles Friedrich der Große; 24. jaanuar 1712 Berliin – 17. august 1786 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1740.
Friedrich Suur ja Preisi kuningriik · Friedrich Suur ja Preisimaa ·
Friedrich Wilhelm IV
Friedrich Wilhelm IV (1847) Friedrich Wilhelm IV (15. oktoober 1795 Berliin – 2. jaanuar 1861 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1840.
Friedrich Wilhelm IV ja Preisi kuningriik · Friedrich Wilhelm IV ja Preisimaa ·
Gdańsk
Gdańsk (kašuubi Gduńsk, saksa Danzig, ladina Gedania, Dantiscum) on linn Poolas Gdański lahe ääres Motława jõel Wisła suudmes.
Gdańsk ja Preisi kuningriik · Gdańsk ja Preisimaa ·
Hohenzollernid
Hohenzollernite vapp Preisi kuningas ja Saksa keiser Wilhelm II 1890. aastatel Hohenzollernid on dünastia, mis valitses.
Hohenzollernid ja Preisi kuningriik · Hohenzollernid ja Preisimaa ·
Ida-Preisimaa
Ida-Preisimaa (saksa keeles Ostpreußen; ladina keeles Borussia Orientalis) on ajalooline regioon, mis moodustab ajaloolise Preisimaa tuumiku (koos Lääne-Preisimaaga).
Ida-Preisimaa ja Preisi kuningriik · Ida-Preisimaa ja Preisimaa ·
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Itaalia ja Preisi kuningriik · Itaalia ja Preisimaa ·
Kaliningrad
Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.
Kaliningrad ja Preisi kuningriik · Kaliningrad ja Preisimaa ·
Kaliningradi oblast
Kaliningradi oblast (7. aprill – 4. juuli 1946 Königsbergi oblast) on Venemaa läänepoolseim oblast Läänemere kagurannikul.
Kaliningradi oblast ja Preisi kuningriik · Kaliningradi oblast ja Preisimaa ·
Kantsler
Kantsler on paljudes riikides erinevate ametnike (sh riigiametnike) nimetus.
Kantsler ja Preisi kuningriik · Kantsler ja Preisimaa ·
Klaipėda
Klaipėda (saksa keeles Memel) on Leedu suuruselt kolmas linn, mis moodustab iseseisva omavalitsusüksuse.
Klaipėda ja Preisi kuningriik · Klaipėda ja Preisimaa ·
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Leedu ja Preisi kuningriik · Leedu ja Preisimaa ·
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Napoleon I ja Preisi kuningriik · Napoleon I ja Preisimaa ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Nõukogude Liit ja Preisi kuningriik · Nõukogude Liit ja Preisimaa ·
Neljanda koalitsiooni sõda
Neljas koalitsioon Napoleoni Prantsuse keisririigi vastu alistati sõjas aastatel 1806–1807.
Neljanda koalitsiooni sõda ja Preisi kuningriik · Neljanda koalitsiooni sõda ja Preisimaa ·
Nemunas
Nemunas (eesti keeles on mööndav ka nimekuju Neemen; leedu Nemunas, valgevene Нёман, Nioman, vene Неман, saksa Memel, poola Niemen) on jõgi Euroopas.
Nemunas ja Preisi kuningriik · Nemunas ja Preisimaa ·
Odra
Odra jõgi ehk Oderi jõgi (tšehhi ja poola keeles Odra, saksa keeles Oder, antiikaja ladina keeles Viadua, Viadrus, keskaja ladina keeles Odera, Oddera) on jõgi Kesk-Euroopas.
Odra ja Preisi kuningriik · Odra ja Preisimaa ·
Otto von Bismarck
Otto Eduard Leopold von Bismarck (1. aprill 1815 – 30. juuli 1898) oli Preisimaa ja Saksa poliitik, esimene Saksamaa riigikantsler.
Otto von Bismarck ja Preisi kuningriik · Otto von Bismarck ja Preisimaa ·
Põhja-Saksa Liit
Põhja-Saksa Liit (saksa keeles Norddeutscher Bund) oli 1866–1871 sõltumatu riik, mis koosnes 22 Põhja-Saksamaa riigist.
Põhja-Saksa Liit ja Preisi kuningriik · Põhja-Saksa Liit ja Preisimaa ·
Peeter III
Holstein-Gottorpi hertsog Karl Peter Ulrich, hilisem Venemaa keiser Peeter III. Peeter III (21. veebruar (10. veebruar vkj) 1728 Kiel Saksamaa – 17. juuli (6. juuli vkj) 1762 Ropša Venemaa) oli Venemaa keiser 1762.
Peeter III ja Preisi kuningriik · Peeter III ja Preisimaa ·
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Personaalunioon ja Preisi kuningriik · Personaalunioon ja Preisimaa ·
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Pommeri ja Preisi kuningriik · Pommeri ja Preisimaa ·
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Poola ja Preisi kuningriik · Poola ja Preisimaa ·
Poola jagamised
Rzeczpospolita jagamisel 1772, 1793 ja 1795 eraldatud alad Poola jagamised olid 18.
Poola jagamised ja Preisi kuningriik · Poola jagamised ja Preisimaa ·
Prantsuse esimene keisririik
Prantsuse esimene keisririik oli Napoleon Bonaparte'i (keisrina Napoleon I) loodud riik Euroopas 1804–1814 ja 1815.
Prantsuse esimene keisririik ja Preisi kuningriik · Prantsuse esimene keisririik ja Preisimaa ·
Prantsuse-Preisi sõda
Prantsuse-Preisi sõda või Preisi-Prantsuse sõda (saksa keeles Deutsch-Französischer Krieg, prantsuse keeles Guerre franco-allemande), tuntud ka kui 1870.
Prantsuse-Preisi sõda ja Preisi kuningriik · Prantsuse-Preisi sõda ja Preisimaa ·
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Preisi kuningriik ja Preisi kuningriik · Preisi kuningriik ja Preisimaa ·
Preisimaa hertsogiriik
Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.
Preisi kuningriik ja Preisimaa hertsogiriik · Preisimaa ja Preisimaa hertsogiriik ·
Preisimaa kuningas
Preisimaa kuningas oli Preisimaa kuningriigi valitseja tiitel 1701–1918.
Preisi kuningriik ja Preisimaa kuningas · Preisimaa ja Preisimaa kuningas ·
Preisimaa vabariik
Preisimaa vabariik (saksa keeles Freistaat Preußen) oli Saksa liidumaa, mis moodustati pärast Preisi kuningriigi kaotamist esimese maailmasõja lõppedes.
Preisi kuningriik ja Preisimaa vabariik · Preisimaa ja Preisimaa vabariik ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Preisi kuningriik ja Saksa keel · Preisimaa ja Saksa keel ·
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Preisi kuningriik ja Saksa keisririik · Preisimaa ja Saksa keisririik ·
Saksa Liit
Saksa Liit (1815–1866) Saksa Liit (saksa keeles Deutscher Bund) oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815.
Preisi kuningriik ja Saksa Liit · Preisimaa ja Saksa Liit ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Preisi kuningriik ja Saksa-Rooma keiser · Preisimaa ja Saksa-Rooma keiser ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Preisi kuningriik ja Saksa-Rooma riik · Preisimaa ja Saksa-Rooma riik ·
Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler
Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler on Saksamaa valitsusjuht.
Preisi kuningriik ja Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler · Preisimaa ja Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler ·
Saksimaa kuurvürstiriik
Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis.
Preisi kuningriik ja Saksimaa kuurvürstiriik · Preisimaa ja Saksimaa kuurvürstiriik ·
Szczecin
Szczecin (saksa keeles Stettin; ladina keeles Stetinum) on linn Loode-Poolas Odra jõe ääres, Lääne-Pomorze vojevoodkonna halduskeskus ja suurim linn.
Preisi kuningriik ja Szczecin · Preisimaa ja Szczecin ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Preisi kuningriik ja Teine maailmasõda · Preisimaa ja Teine maailmasõda ·
Teine Põhjasõda
Teine Põhjasõda (ka Põhjasõda) toimus aastatel 1655–1661 Läänemere maades, sealhulgas Rzeczpospolitas.
Preisi kuningriik ja Teine Põhjasõda · Preisimaa ja Teine Põhjasõda ·
Tilsiti rahu
Kahe keisri kohtumine parvele püstitatud paviljonis Nemunase jõe keskel Tilsiti rahulepingud (ka Tilsti rahu) olid kaks lepingut, mille Prantsuse keiser Napoleon I sõlmis Tilsitis juulis 1807 pärast oma võitu Friedlandi lahingus.
Preisi kuningriik ja Tilsiti rahu · Preisimaa ja Tilsiti rahu ·
Usedom
Usedom (saksa Usedom, poola Uznam) on saar Läänemeres.
Preisi kuningriik ja Usedom · Preisimaa ja Usedom ·
Varssavi hertsogiriik
Varssavi hertsogiriik (1807–09) Varssavi hertsogiriik (1809–15) Varssavi hertsogiriik (poola keeles Księstwo Warszawskie, ladina keeles Ducatus Varsoviae, prantsuse keeles Duché de Varsovie) oli riik, mille rajas Napoleon I 1807 Poola aladele, mis olid Tilsiti rahuga Preisimaa koosseisust välja läinud.
Preisi kuningriik ja Varssavi hertsogiriik · Preisimaa ja Varssavi hertsogiriik ·
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Preisi kuningriik ja Vasall · Preisimaa ja Vasall ·
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Preisi kuningriik ja Venemaa · Preisimaa ja Venemaa ·
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Preisi kuningriik ja Venemaa Keisririik · Preisimaa ja Venemaa Keisririik ·
Vestfaali kuningriik
Vestfaali kuningriik (prantsuse Royaume de Westphalie, saksa Königreich Westphalen) oli 1807–1813 eksisteerinud riik Põhja-Saksamaal.
Preisi kuningriik ja Vestfaali kuningriik · Preisimaa ja Vestfaali kuningriik ·
Viini kongress
"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.
Preisi kuningriik ja Viini kongress · Preisimaa ja Viini kongress ·
Warmia
Warmia (poola keeles Warmia, ladina keeles Varmia või Warmia, saksa keeles Ermland, Warmia murrakus Warńija, leedu keeles Varmė, preisi keeles Wārmi) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Poola põhjaosas, osa ajaloolisest Preisimaast.
Preisi kuningriik ja Warmia · Preisimaa ja Warmia ·
Wilhelm I
Wilhelm I ehk Wilhelm Suur (saksa Wilhelm der Große; 22. märts 1797 Berliin – 9. märts 1888 Berliin) oli Preisimaa kuningas 1861.
Preisi kuningriik ja Wilhelm I · Preisimaa ja Wilhelm I ·
Wilhelm von Fermor
Krahv Wilhelm von Fermor (ka William W. Fermor; vene keeles Виллим Виллимович Фермор; 28. september 1704 Pihkva – 8. veebruar 1771 Nītaure, Liivimaa) oli inglise päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane.
Preisi kuningriik ja Wilhelm von Fermor · Preisimaa ja Wilhelm von Fermor ·
Wolini saar
Wolin on saar Läänemeres.
Preisi kuningriik ja Wolini saar · Preisimaa ja Wolini saar ·
21. jaanuar
21.
21. jaanuar ja Preisi kuningriik · 21. jaanuar ja Preisimaa ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Preisi kuningriik ja Preisimaa ühist
- Millised on sarnasused Preisi kuningriik ja Preisimaa
Võrdlus Preisi kuningriik ja Preisimaa
Preisi kuningriik on 186 suhted, samas Preisimaa 201. Kuna neil ühist 62, Jaccard indeks on 16.02% = 62 / (186 + 201).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Preisi kuningriik ja Preisimaa. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
